Kasutaja arutelu:Simon Tammelht

Gorillad

1. Füüsiline kirjeldus Gorillad on suured ahvilised, kes elavad Aafrikas. Nad on tavaliselt jaotatud kahte gruppi: lääne gorillad ja mägi gorillad. Kuigi need kaks grupp on sarnased, siis neil on ka mõningad erinevused. Lääne gorillad on erakordselt suured ja võimsad primaadid. Nad on süsimustad ja neil puudub saba. Neil on lühike koon, silmapaistev kulmuhari, suured ninasõõrmed ja väikesed kõrvad ja nina. Lääne gorilladel on suured lõualihased ja tugevad hambad. Tihe tume karv katab nende tervet keha, välja arvatud nägu, kõrvu, käsi ja jalgu. Üldiselt nende selja karv läheb vananedes halliks ja hakkab välja langema. Selline värvivahetus on andnud vanematele isastele hüüdnime “hõbeselg”. Lääne gorillad on väiksemad ja hallikama värvusega, kui mägi gorillad (ADW, Csomos 23.01.20). Gorilla käed sarnanevad väga inimese kätega. Võimsamad ja laiad pöidlad on ülejäänud sõrmedest jämedamad. See kergendab puudel ronimist ning toidu haaramist, näiteks lehtede murdmist. Eriliseks tunnuseks gorilla labajalal on see, et suur varvas pole teistest varvastest nii eraldi kui teistel inimahvlastel.

2. ÜHISELULINE KÄITUMINE Gorillad elavad gruppides. Gorillakarjas võib olla kuni 50 looma, võib juhtuda ka, et ühes grupis on ainult paar looma. Gorillakarja juhib alati kõige tugevam isagorilla. Kui ta vanaks jääb, asendab teda noorem loom. See toimub rahulikul viisil. Vahetus ei too endaga kaasa lahinguid isasloomade vahel. Kuigi iga perekond elab üsna tillukesel territooriumil, ei ole nad seal mitte üksi vaid karjade territooriumid kattuvad sageli. Ühel territooriumil elavate karjade vahel ei leia aset mingeid konflikte. Väga tähtsat rolli gorillade koosluses etendab karva puhastamine. Loomad kammivad üksteist, puudutades teineteist seejuures käte ja jalgadega. Selle toimingu eesmärgiks pole ainult karva puhastamine parasiitidest, vaid see on sügavama ühiselulise tähendusega. Igal õhtul ehitavad gorillad puude latva pesa, kus nad seejärel öö veedavad. Pojad jagavad varjualust emaga kolm aastat. Seejärel tekib neis tugev tahtmine ehitada oma pesakoht.

3. HOIATUSKÄITUMINE Juhtiv hõbeselg on vastutav oma karja ohutuse eest. Kui karja ilmub ootamatult võõras isasloom, võib see hõbeselgsel juhtgorillal esile kutsuda muljetavaldva reaktsiooni. Kõigepealt võib kuulda üha valjemaks muutuvaid karjeid, sellele järgnevad erineva tugevusega hääled, kogu “ülesastumine” lõpeb aga kõrvulukustava mõirgega. “Etendus” kulmineerub hetkel, mil isagorilla kogu oma suurusega tagajalgadele püsti tõuseb, oksi närib ning kätege vastu rinda taguma hakkab. Seejärel läheneb ta porisedes ning hambaid krigistades sissetungijale. Kui kogu see “teater” kutsumata külalist minema ei peleta, tähendab see juhtgorillale väljakutset rünnakule asumiseks. Ta hakkab meeletult kätega vehkima ja hullumeelse hooga võistleja ümber tiirlema. Rünnak lõpeb siiski harilikult ilma tõelise lahinguta. Mõlemad isasloomad seisavad üksteise vastas, näod teineteise lähedal ja vaatavad üksteisele silma, kuni üks neist, tavaliselt sissetungija, eemaldub.