Kasutaja arutelu:Oop/Ettevõtete tähelepanuväärsuse reeglite visand

• Yle-eestiline mõju: nt yle-eestilised päevalehed, harukontor igas maakonnas?
• Oluline mõju regionaalsel või maakondlikul tasemel: nt maakonnalehed?
• Monopoolne või olulise turujõuga seisund mingites valdkondades? (Valdkondade ulatus peaks olema kuidagi määratletud, nt EMTAKi alusel.)
• Oluline mõju yhiskonnale, kultuurile, teadusele vms.

Need neli punkti on kahjuks jälle hinnangulised ja ei päästa Vikipeediat vaidlustest, ettevõtte töötajate arvu ja käibe suuruse kontrollimine on tülikas ja tõde ei pruugi leida. Sellepoolest on näiteks börsil olemine kindel tunnus, kuigi käibe tingimus võib sisse jääda. Lisaksin punkti, et ettevõte, mis on tegutsenud üle 50 aasta, on artiklivääriline. Samuti võiks lisada punkti, et artiklivääriline on ka ettevõte, millele on antud mõni rahvusvaheline või ka Eestis tuntud auhind. Valju 16. veebruar 2012, kell 16:50 (EET)

Üks tähelepanuväärsuse tunnus võiks olla, et Vikipeedias on rohkem kui kümnest artiklist lingitud selle ettevõtte nimele (üle 10 punase lingi). Valju 16. veebruar 2012, kell 17:00 (EET)

Vikipeedia lingid kui kriteerium on liiga kergesti mõjutatav. Monopoolne või olulise turujõuga seisund on konkreetne juriidiline termin, vt konkurentsiameti otsuseid. "Oluline mõju" on yldjuhul vaieldav kyll, samas on meil tegelikult probleem pigem ettevõtetega, millele keegi seda ei omistagi. (rup.ee oluline mõju yhiskonnale? No kuulge.) Auhinna tuntus on taas vaieldav, aga me võime teha piisavatest auhindadest loendi. Börsifirmasid on meil nii vähe, et need on tähelepanuväärsed juba selle poolest, et nad yldse börsile jõudsid. --Oop 16. veebruar 2012, kell 17:16 (EET)

Ma olen üldiselt nõus, et kui kukub mingi tähtis rahvusvaheline auhind, siis on kohe artiklit väärt, ainult – kui see tõesti väärt auhind on? Loodame, et selles osas erilisi vaidlusi ei teki. Ja kurvastuseks pole ettevõtte asutamise aasta nii ilmne kui inimese sündimise aasta, see on ennegi vaidlusi põhjustanud. Ja Eestis on ju paljud organisatsioonid lihtsalt hakanud mingi maailmasõdadevahelise organisatsiooni järglaseks (Kuidas saada rikka Ameerika onu pärijaks? Räägi kõigile, et sina oledki pärija!). Taivo 16. veebruar 2012, kell 17:19 (EET)

Häda on meil pigem nende ettevõtetega, kelle tegevus on valdavalt internetis ja kelle jaoks on oluline poetada oma veebiaadress kasvõi arutelulehele. Kui mõni ettevõte peab end tsaariaegse ettevõtte otseseks järeltulijaks, ju siis on selle ettevõtte artiklis ka kirjutada midagi rohkemat kui ainult tänapäevaste toodete reklaam. Valju 16. veebruar 2012, kell 17:38 (EET)

---

Kustutamise tingimus võiks olla Ettevõttest ei looda artiklit või juba loodud artikkel kustutatakse kui selles pole rohkem teavet kui on saada Äriregistrist, telefonikataloogidest, ettevõtte enda või seotud ettevõtete veebilehtedelt või trükistest ja tootekataloogidest. Valju 17. veebruar 2012, kell 00:33 (EET)

Ma ytleks pigem, et kustutada võib siis, kui ettevõttest rohkem teavet usaldusväärsetest ja sõltumatutest allikatest saadaval polegi. Kui teavet on ja see puudub vaid artiklist, siis pole kustutamine ju põhjendatud, info tuleks lihtsalt lisada. --Oop 17. veebruar 2012, kell 08:13 (EET)

---

Mida tähendab "ei kuulu Vikipeediasse"? Ave Maria 17. veebruar 2012, kell 08:33 (EET)

Et yldjuhul pole neil siia asja. Et entsyklopeedias näiteks mingi ettevõtte kliente loetleda, peab pagana hea põhjus olema. --Oop 17. veebruar 2012, kell 10:33 (EET)

Ma ei saanud oma küsimusele vastust. Ave Maria 18. veebruar 2012, kell 18:55 (EET)

Vastan aeglaselt ja täislausega: "Ei kuulu Vikipeediasse" tähendab, et sellist infot ei peaks entsyklopeediaartiklites olema, välja arvatud yksikud, äärmiselt erandlikud juhtumid. Kas nyyd said vastuse? --Oop 18. veebruar 2012, kell 19:57 (EET)

Ma nägin seda väljendit artikli viimases lõigus. Pean nüüd väga pikalt süvenema, mida sa (keeletoimetajana ü asemel y-d kasutades) filosoofina ütlesid. Ave Maria 18. veebruar 2012, kell 20:04 (EET)

Okei, kuna muudatust pole olnud, siis juhin ise aeglaselt ja täislausega alamlehe autori tähelepanu, et äkki ta mõtles seal viimases lõigus, et ei oodata neist tegelastest artikleid vikipeedias? või ei oodata neid tegelasi vikipeediasse toimetama või MTÜ liikmeks? Ave Maria 18. veebruar 2012, kell 22:35 (EET)

Tähelepanuväärsed rahapööritajad

Mu arust tuleks kirjutada kõigist Eesti ettevõttetest, mis on üle 10 miljoni aastakäibega. Hoolimata sellest, kas seal on null või mitu töötajat.

Või kui võtta konkreetne näide Balti jaam: "Balti jaama kinnistu, millel asuvad jaamahoone, Go Hotel Shnelli ja lähirongide paviljon, omanik on Go Groupi tütarfirma OÜ RealWay."

Siis kummast ettevõttest saaks nende kriteeriumite järgi artikli teha? Või ei saaks kummastki, kuna üks on holding ettevõte. --WikedKentaur 17. veebruar 2012, kell 13:56 (EET)

Kontsernide korral on tihti mõttekam kirjutada kontsernist tervikuna, eriti kui selle koosseis, ettevõtete nimed ja omandisuhted pidevalt muutuvad. Nt Kruuda, Kilgi ja H. H. Luige kontsernidest yksikasjalikult artikleid kirjutades võib halliks minna. Firmad ise ei hoia ka enda ajalugu kuigi selgena meeles, enamasti nad lihtsalt ei pea seda oluliseks. Igatahes võib kui Balti jaama omandisuhted sama kontserni piires ajada kui tahes segaseks, sellest lihtsalt pole mõtet kymmet artiklit teha. Kujutle hekteks loendamatut hulka hoolikalt viidatud ja pidevalt kaasajastatud artikleid järgnevas stiilis: "Balti Jaama Piletiputka AS on kinnisvarafirma, millele kuulub Balti jaama piletiputka. Putkat opereerib Balti jaama putkaoperaator nr 4 OY, mis võttis putka rendilepingu muutmata kujul yle maksuvõlgade pärast pankrotistunud Balti jaama putkaoperaator nr 3 OY-lt, mis korraldas äritegevust putkas kolme eelneva kuu vältel. Kaubamärki "Balti Jaama Piletiputka" rendib Balti Jaama Piletiputka AS ettevõttelt Balti Jaama Piletiputka Nime Rentimise AS. Balti Jaama Piletiputka AS-i omanikud on AS K-Kopkas (33%, hääleõiguseta), AS K-Kopkas Holding (33%, hääleõiguseta), Bahama Freelancing Megacorporation International, Ltd. (33%, hääleõiguseta) ning Ivanov ja Klaabuškin OY (1%, 100% hääleõigusega), mis omakorda kuulub võrdsetes osades ettevõtetele Pakkterminaal, Vopack ja Pojad AS ja Molding, Holding & Fisting Ltd." Me ei jaksa neid teha ja mõtet pole ka. --Oop 17. veebruar 2012, kell 15:25 (EET)

Täiesti õige põhimõte. Nii peaks ka kõigist Postimehega seotud portaalidest elu24.ee, naine24.ee, tarbija24.ee jne kirjutama Postimehe artiklis, kuigi juriidiliselt on tegu mitme ettevõttega. Valgamaalase ja Sakala kohta peaks siiski olema eraldi artiklid.Valju 17. veebruar 2012, kell 15:52 (EET)

Jah, yldjuhul kyll. Vahel on loomulikult erandeid, nt kui yhel ettevõttel on mitu silmapaistva kultuurilise tähendusega kaubamärki, millel on pikk varasem ajalugu eri firmades või valdkondades. Nt Kalev ja Neljas.ee olid mõlemad Kruuda kontsernis, aga tarbija ja yhiskonna seisukohalt on need piisavalt erinevad fenomenid, et kummastki oleks eraldi artikkel. Samas on need tõesti erandid. --Oop 18. veebruar 2012, kell 20:00 (EET)

Kas mul jäi nüüd midagi kahe silma vahele või miks sa täpsemalt selle tähelepanuväärsuse reeglite visandi ära kustutasid?--Morel 19. veebruar 2012, kell 23:40 (EET)

Kui ma kirjutan lehekylje pealkirjaks "Ettevõtete tähelepanuväärsuse reeglite visand" ning seepeale arvatakse, et jutt käib kellegi ootamisest "vikipeediasse toimetama või MTÜ liikmeks", järelikult ei suuda ma ennast kõige elementaarsemalgi tasemel väljendada ning töö on ilmselgelt mõttetu. --Oop 20. veebruar 2012, kell 00:40 (EET)

Zeusi nimel, kas ma pean Vikipeedias ka vastastikust patsiloopimist nägema!? Ära jama, see asi, mis sa koostasid, oli ju vägagi vajalik!--Morel 20. veebruar 2012, kell 02:27 (EET)