Kasutaja arutelu:Maarjaurb
Tere ja jõudu. Iris Johanssoni pildiga on säherdune nukker lugu, et praegu on sellele märgitud kaks erinevat litsentsi: Commonsis on foto lehekyljel Creative Commons 3.0, artiklis on foto juurde märgitud aga (c). Mõlemat korraga paraku ei saa. Puust, punaseks ja maakeeli:
- Creative Commons tähendab, et iga inimene võib foto võtta ja sydamerahus pruukida, kuni ta autori nime ja foto allikat mainib. Pangu kodus seinale, trykkigu ajalehes, tehku postkaarte või seinapannoo, myygu või andku niisama, oma asi. See on Vikipeedias tavaline litsents, kõik siinsed tekstid ja enamik pilte on selle all avaldatud. Kui keegi oskab nendega rikkaks saada, lasku käia ja olgu õnnelik, meil see tykki kyljest ei võta.
- (c) tähendab, et kõik õigused kuuluvad autorile ning foto paljundamiseks, levitamiseks või selle alusel teiste teoste loomiseks tuleb autorilt luba kysida. Sellistel tingimustel fotode avaldamiseks on teised kohad, mitte Vikipeedia. Kui inimene soovib oma varalised õigused pildile säilitada, on targem pilti mitte Vikipeediasse laadida; kui see kogemata juhtub, tuleb pilt kustutada.
Kuniks selgust ei ole, peitsin pildi artiklis ära. Niisiis: kumb jääb? --Oop (arutelu) 24. juuli 2012, kell 19:59 (EEST)
- Minu arusaamist mööda see päris nii pole. Kui märk © tänapäevase autoriõiguse kontseptsiooni järgi üldse midagi tähendab, siis seda, et teos on autoriõigusega kaitstud. Ka pildi juures nimetatud Creative Commonsi litsentsi all avaldatud teosed on autoriõigusega kaitstud. ©-märki võib kasutada, kuigi ta otseselt vajalik pole ja konkreetseid kasutusõigusi ei kirjelda. Ainult, et teksti- ega pildi autoreid artiklites enestes üldjuhul ei nimetata, pildi autori leiab pildi leheküljelt. Pikne 24. juuli 2012, kell 20:42 (EEST)
Tere vastu! Vabandan segaduse pärast, ma panin selle C sinna "igaksjuhuks", aga kui nii, siis muidugi, ma valin esimese variandi, st kõik võtku ja rõõmustagu pildi üle! Nüüd hakkan viitamisega tegelema. Küsimus: kui tekst on kirjutatud kokku sellest, mida isik ise on mulle rääkinud (antud juhul Iris Johansson) ja vikipeedia infost, kas ma siis viitan kõik laused, mis on vikipeediast eraldi ära?
- Vikipeedias ei saa kasutada materjali, mis on kättesaadav ainult suuliste ütlustena. Kui see on olemas avalikus allikas, tuleb sellele viidata.
- Vikipeediale ei saa viidata kui usaldatavale allikale. Kui eeskujuks olevas artiklis on viiteid, saab need siia üle tuua. Andres (arutelu) 25. juuli 2012, kell 00:33 (EEST)
- Jah, põhimõtteliselt peaks olema Vikipeedias ainult selline info, mis on juba leitav avalikest, usaldusväärsetest ja lugejate jaoks (põhimõtteliselt) kontrollitavatest allikatest. Lugejale peaks jääma võimalus otsida iga väite viidatud allikas yles ning uurida, kas kõik on ikka nii, ega vikipedist ei ole millestki valesti aru saanud või olulisest yle libisenud. Võõrkeelse raamatu puhul, mis on võõramaa raamatukogus, on see võimalus kyll ysna teoreetiline, ent tõsise tahtmise korral siiski olemas. Inimest intervjueerima ei saa igayks minna. (Ja pealegi, kui aus olla, ei ole inimesed enamasti iseenda kohta usaldusväärsed allikad. Mina kyll ei suudaks enda eluloos olulisi aastanumbreid eksimatult paika panna, ikka peaks kusagilt järele kaema. Ja need on puhtad faktid; hinnagutega on palju hullem.) --Oop (arutelu) 25. juuli 2012, kell 01:44 (EEST)
- Ühesõnaga mul oleks targem enne Johanssoni veebileht valmis teha, kirjutada sinna kõik, mis mul vikis ka vaja läheb ja siis sinna viidata :) Aga ma saan aru küll, et viitamine on tähtis, mul tulevad need viited nüüd küll kõik ainult rootsikeelsetele artiklitele-raamatutele.
- Veebileht, mis on tehtud koos Johanssoni endaga, ei ole usaldusväärne allikas? Sel juhul ei ole usaldusväärne ka tema enda kirjutatud raamat, veel vähem on usaldusväärsed need intervjuud, mis temaga tehtud on :) Elu on üks väga ebausaldusväärne allikas. Kes on see, kes lõpuks templi peale lööb ja ütleb, et "see on õige"? Aga jah, eks me püüdleme ideaali poole, ei ole ju mõtet latti liiga madalale lasta, umbes, et "kirjutage, mis teile meenub", info peab võimalikult täpne olema, et vähem segadust oleks. Eksole. Ma siis treenin end veits.
- põhiline usaldusväärsuse kriteerium on minu meelest see, et allikas oleks korralikult toimetatud, st läbinud mingi välise või kolmanda autoriteedi kontrolli. veebilehti võib olla usaldusväärsemaid ja vähem usaldusväärseid (kas inimene yksi teeb või rakendatakse rangeid toimetamis- ja faktikontrollinorme). eks see usaldusväärsuse hinnang on alati subjektiivne ja vaieldav, sestap tulebki allikaid viidata ja siis saab tarvidusel nende usaldusväärsuse yle väidelda. aga kui inimene kirjutab endast midagi ise, siis sealjuures on alati huvide konflikt. -- Ohpuu (arutelu) 25. juuli 2012, kell 16:20 (EEST)
- Kui ta kirjutab ise, siis on andmed ikkagi usaldusväärsed, kui pole põhjust kahelda. ETBL on ju ka sisuliselt ise kirjutatud. Andres (arutelu) 25. juuli 2012, kell 16:38 (EEST)
- Teaduriks ei hakka ma tõesti:) Ma jätkan omamoodi, teen lihtsad lõigud, viitan raamatule või artiklile ja asi korras.
- Kui ta kirjutab ise, siis on andmed ikkagi usaldusväärsed, kui pole põhjust kahelda. ETBL on ju ka sisuliselt ise kirjutatud. Andres (arutelu) 25. juuli 2012, kell 16:38 (EEST)
- põhiline usaldusväärsuse kriteerium on minu meelest see, et allikas oleks korralikult toimetatud, st läbinud mingi välise või kolmanda autoriteedi kontrolli. veebilehti võib olla usaldusväärsemaid ja vähem usaldusväärseid (kas inimene yksi teeb või rakendatakse rangeid toimetamis- ja faktikontrollinorme). eks see usaldusväärsuse hinnang on alati subjektiivne ja vaieldav, sestap tulebki allikaid viidata ja siis saab tarvidusel nende usaldusväärsuse yle väidelda. aga kui inimene kirjutab endast midagi ise, siis sealjuures on alati huvide konflikt. -- Ohpuu (arutelu) 25. juuli 2012, kell 16:20 (EEST)