Kasutaja arutelu:MPoldemaa/Elektriväli

Aitäh huvitava ja õigeaegselt esitatud artikli eest! Tore, et oled Vikipeedias olemasolevat artiklit nii mahu kui ka sisu poolest tublisti täiendanud. Artikkel on piisavalt pikk ja struktureeritud, valemid on esitatud korrektselt ja illustreerivat materjali on piisavalt. Pisut võiksid terviku seisukohalt vaadata, kas lõikude järgnevus on ikka jälgitav ja loogiline, eriti seda, kas juba olemasolev tekst toetab esitatavat uut infot. Mõned konkreetsemad kommentaarid:

• Mõiste definitsioon võiks olla kõige esimene lause artiklis.
• Struktuur veidi segane. Võiksid sisuosa teksti alapunktid koondada mingite üldisemate teemade alla (nt omadused, tüübid vms).
• Viited võiksid panna siiski konkreetsete tekstilõikude järele, mitte alapeatükkide pealkirjade juurde.
• Ekvipotenstiaalpinnad Alapeatüki nimes on väike trükiviga
• Elektrivälja tekitavad elektriliselt laetud osakeste poolt (elektrilaeng) ja ajas muutuv magnetväli. Viimast juhtu nimetatakse pööriselektriväljaks. "osakeste poolt" siia süntaktiliselt ei sobi. Samuti võiks täpsustada, et kas elektrivälja võivad tekitada KAS laetud osakesed VÕI magnetväli, või mõlemad korraga, kuna järgmise lausega viitad alternatiivide tõlgendusele.
• Elektriväli kirjeldab, kuidas igal ajahetkel allikast leviv elektriväli mõjutab elektriliselt laetud testlaengut. Lause mõjub natuke tautoloogilisena: miski kirjeldab, kuidas see miski ise mõjutab…
• Elektrivälja levimiskiirus on sarnane elektromagnetvälja levimiskiirusega, mis levib edasi elektromagnetlainena, kus vaakumis on kiirus võrdne valguse kiirgusega, kuid aines on levimise kiirus väiksem. Lause on pisut lohisev, püüa ümber sõnastada. Nt "Elektrivälja levimiskiirus sarnaneb (sellise) elektromagnetlaine levimiskiirusega, kus…"
• Elektrivälja mõiste pakkus esimest korda välja Michael Faraday 19. sajandil. Selle lause võiksid tõsta ettepoole.
• See tähendab seda, et jõud, millega laengute süsteem mõjub antud süsteemi mittekuuluvale laengule, on võrdne nende jõudude vektorsummaga, millistega iga laeng on võrdne nende jõudude summaga. Lause jääb arusaamatuks, eriti lõpuosa. Kes või mis on need "need"? Tahaks ilmselt natuke ümbersõnastamist.
• saame väljatugevuse kirjutada kui iga punkti elektrivälja tugevuse superpositsioonina "kui" on ülearune.
• i'nda laengu "i" kaldkirja
• laengutesüsteemi "laengute süsteemi" või "laengusüsteemi" (viimane on isegi parem, kuna siis kaob ka kahetimõistetavus).
• Elektrivälja tugevus E on defineeritud Lisa üks sõna veel, nt "nii:" või "järgmise valemi kaudu:". Samamoodi ka mujal töös, nt "Elektrivälja tugevus avaldub"
• Coulomb'i seadust Ülakoma pole tarvis, kuna nimi on nii häälduses [kuloon] kui ka kirjapildis (Coulomb) konsonantlõpuline. Sama kehtib ka Gaussi süsteemi kohta (sellele võiksid lisada ka juba olemasoleva lingi http://et.wikipedia.org/wiki/CGS-s%C3%BCsteem).
• Kahe vastastikuse punktlaengu süsteemi, dipooli, elektrivälja tugevuse piki dipooli telge kaugusel z leiame, kui panna kirja positiivsest laengust ja negatiivsest laengust levivad elektriväljad. Omastavas käändes olev laiend (… süsteemi, dipooli) eraldatakse komaga ainult ühelt poolt. "leiame" ja "kui panna" ei koordineeru ka hästi, kasuta mõlemas samasugust vormi. Soovitan üldiselt terves artiklis "meie"-vormidest loobuda ja kasutada pigem umbisikulist tegumoodi ("pannakse", "tehakse", "leitakse" jne).
• Seejärel neid omavahel lahutades ja matemaatilises tehted ära tehes, saame välja tugevuseks… Koma ei panda, kuna käändeline verbivorm asub põhilause ees lühendi lõpus.
• Sellist laengujaotust nimetatakse pidevaks. Kui pead siin silmas kindlat terminit, nt "pidev laengujaotus" (?), siis tee ka link lihtsalt omadussõna "pidev" asemel pigem vastavale mõistele.
• Kuna laengujaotused võib sisaldada suurel hulgal punktlaenguid, siis elektriväljaga seotud suuruste leidmisel tuleb kasutada diferentsiaalarvutust. "jaotused võivad" või "jaotus võib".
• mitte kogulaengu vaid laengutiheduse kaudu "vaid" ette koma!
• Leiame rõnga raadiusega R keskpunktist kaugusel P oleva elektrivälja. Äkki oleks parem "leitakse R raadiusega rõnga keskpunktist P kaugusel oleva elektrivälja"
• Arvestades, et rõngast punktini P on kaugus r, siis rõnga keskpunktist on kaugus z. Samuti tuleb arvestada, et meid huvitab keskpunkti suunas olevat elektrivälja tugevust, järelikult Vaata üle, kas kõik sõnad said ikka õigesse vormi.
• Laetud ketta elektrivälja leidmisel lähtutakse samadest põhimõtetest, nagu tehakse seda joonlaengu elektrivälja leidmisel, kuid nüüd ei ole enam joontihedust, vaid pindtihedus σ. … samadest põhimõtetest nagu joonlaengu puhul, kuid…
• Integreerides üle ringi raadiuse diferentsiaalse rõnga elektrivälja tugevus, tuleb ketta välja tugevuseks punktis P elektrivälja tugevuse?
• Kui ketta raadius R läheneb lõpmatusse, siis saab lõpmata suure plaadi elektrivälja tugevuse. Lähenema millelegi.
• E väärtus on suur, kui jõujooned asetsevad teineteisele lähedal ning väike, kui need on üksteisest kaugel. Lausest üks koma puudu (X on suur, kui…, ja väike, kui…).
• "ühtlasele elektriväljale" võiks ka lingi panna, isegi kui sellist artiklit veel ei ole.
• Jõujooned on igas punktis suunatud punktile. Mis punktile?
• Kokkuleppeliselt algavad elektrivälja jõujooned positiivselt laetud laengult ning suunduvad negatiivse laengu poole. Jäta lihtsalt "positiivselt laengult", sõna "laetud" ei ole tarvis.
• Elektrivälja tuvastamiseks piisab arvatava laetud keha lähedale panna proovilaeng ja uurida, mida proovilaeng teeb, kas tõukub või tõmbub. "piisab, kui panna" või piisab millegi panemisest.
• Positiivse ja negatiivse laengu vahel toimub tõmbumine, kuid positiivsete ja negatiivsete omavahelisel juhul toimub tõukumine. "omavahelisel juhul" on üsna kohmakas sõnastus. Ehk oleks parem lauset lihtsustada ja öelda, et "positiivne ja negatiivne laeng tõmbuvad, kuid omavahel positiivsed ja negatiivsed laengud tõukuvad" või muud sarnast.
• Üksteise naaberpunktid, milles elektrivälja potentsiaal on võrdne, moodustavad ekvipotentsiaalpinna, mis võib olla kujuteldav või reaalselt eksisteeriv pind. Siin "ekvipotentsiaalpinna" link ei tööta, kuna oled linkinud sõna omastavas käändes. Vaata selle pilguga üle ka teised punased lingid ja jälgi, et lingitud mõisted oleksid algvormis.
• Laengu nihutamiseks elektriväljas punktist a punkti b, mis asuvuad samal ekvipotentsiaalpinnal, pole tööd vaja teha olenemata trajektoorist. Tavalugejale jääb see lause pisut segaseks. Kellel pole vaja tööd teha? Võiksid siia linkida ka "mehaanilise töö" artikli. Ka sõnastus võiks olla kompaktsem, nt "Laengu nihutamiseks elektriväljas samal ekvipotentsiaalpinnal asuvate punktide vahel…"
• Elektrostaatilise ja gravitatsioonilise välja sarnasused:... Kui kasutad komastatud punktloendit, siis pead arvestama, et tegu on justkui loendiga ühe lause sees, st iga punkt eraldi suure tähega ei alga. Samuti soovitatakse sel puhul numbrite järele panna punktide asemel sulud. Sama jutt käib ka teiste artiklis olevate loetelude kohta. Kas 2. punkti juures on "toimuma" kõige parem verb? Ja 3. punktis pead ilmselt silmas siiski verbi "vähenevad", vastasel juhul on puudu objekt ehk see, mida vähendatakse. Mõtle ka linkide lisamise puhul sellele, kas lingitud artikkel (antud juhul nt "Konservatism") on ikka asjakohane.
• Seega laengud on paigal. Verb võiks olla lauses teisel positsioonil.
• potentsiaalide vaheline Võiks kirjutada kokku, kuna täiendit, mis nimisõna täpsustaks(milliste/mille potentsiaalide?), lauses ei ole.
• siinjuhul Lihtsalt "siin".
• Polarisatsiooni definitsiooni kasutades eelnevas valemis, saab tulemuseks "Kasutades eelnevas valemis polarisatsiooni definitsiooni, saab tulemuseks…"
• siis elektrivälja mõjul hakkab laengute ümberpaiknemine Parem: "hakkavad laengud ümber paiknema" või "hakkab toimuma laengute ümberpaiknemine".
• Ühtlusta viited ja hoolitse selle eest, et kõikidel viidetel oleksid kõik nõutud viite osad olemas (http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine).

MPilvik (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 12:35 (EEST)

Aitäh paranduste eest! Mõned väiksemad parandused veel:

• 1. peatüki pealkiri võiks olla siiski "Elektriväli ja selle omadused"
• Viimase viite juures oled leheküljenumbrit maininud kaks korda, seda vist pole tarvis.
• Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab ruumis teisi paiknevaid elektrilaenguid.

"Elektriväli on elektrilaengu tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paikenvaid elektrilaenguid."

• Elektrivälja tekitavad elektriliselt laetud osakese (elektrilaeng) ja ajas muutuv magnetväli, kusjuures nad võivad välja tekitada koos kui ka eraldiseisvalt.

Kas "elektriliselt laetud osakeseD"; "need võivad tekitada".

• Ära kasuta teksti sees rasvast kirja (v.a pealkirjade ja alapealkirjade puhul).
• Pane ka kõik tekstis olevad üksikud tähed, mis märgivad mingeid jõude, laenguid vms, kaldkirja, et nad ülejäänud tekstiga segi ei läheks.
• Elektrivälja tugevus E on defineeritud järgmise valemi kaudu

Koolon lause lõppu.

• Sellist suurust nimetatakse elektrivälja tugevuseks antud punktis, kus proovilaengule q mõjub jõud F.

Lisa elektivälja tugevuse laengu valemi järele koma ja jätka järgmisel real lauset nii: "kus proovilaengule q mõjub jõud F".

• Valemist on näha, et arvuliselt on elektrivälja tugevus võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.

Kas seda ei ütle sa juba eelmises lauses? Võid siis lause ümber teha, nt "Teisisõnu on elektrivälja tugevus arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule."

• SI süsteem –> SI-süsteem
• Leidmaks punktlaengu elektrivälja tugevust suvalises punktis, mis asub punktlaengust kaugusel r, asetatakse sellesse punkti proovilaengu

"asetatakse sellesse punkti proovilaeng"

• Coulomb seadust –> Coulombi seadust
• Gauss süsteemis –> Gaussi süsteemis
• Kahe vastastikuse punktlaengu süsteemi, dipooli, elektrivälja tugevuse piki dipooli telge kaugusel z leitakse, kui panna kirja positiivsest laengust ja negatiivsest laengust levivad elektriväljad.

"Kahe vastastikuse punktlaengu süsteemi ehk dipooli elektrivälja tugevus piki dipooli telge kaugusel z leitakse, kui pannakse kirja positiivsest ja negatiivsest laengust levivad elektriväljad."

• Seejärel neid omavahel lahutades ja matemaatilises tehted ära tehes saadakse välja tugevuseks:

"Pärast lahutus- ja muid matemaatilisi tehteid saadakse välja tugevuseks"; koolonit pole siin tarvis.

• Leitakse raadiusega R rõnga keskpunktist kaugusel P oleva elektrivälja.

"elektriväli"

• Diferentsiaalne laeng rõngakaarel on

Valemi lõppu punkt.

• keskpunkti suunas olevast elektrivälja tugevust

"tugevusest"

• Pannes diferentsiaalsesse elektrivälja tugevuse valemisse dq sisse ja integreerides üle ringi pikkuse, saadakse tulemuseks

"Lisades diferentsiaalsesse elektrivälja tugevuse valemisse dq ja integreerides valemi?/selle? üle ringi pikkuse, saadakse tulemuseks"

• siis elektrivälja tugevus punktis P on valemiga kirjeldatud järgnevalt

Siia järele koolon.

• Leiab ketta, mille raadius on R, elektrivälja tugevuse ketta keskpunktist kaugusel P.

Kes leiab? "Tuleb leida ketas, mille…"

• Integreerides üle ringi raadiuse diferentsiaalse rõnga elektrivälja tugevus, tuleb punktis P ketta elektrivälja tugevuseks

"Integreerides diferentsiaalse rõnga elektrivälja tugevuse üle ringi raadiuse, tuleb…"

• siis väljatugevust saadakse kirjutada iga punkti elektrivälja tugevuse superpositsioonina

"siis väljatugevus võidakse kirjutada iga punkti elektrivälja tugevuse superpositsioonina"

• Elektrivälja superpositsiooni peatükki on sul kogemata topelt (üksteise järel).
• Selleks, et liigutada laengut ühelt potentsiaalilt teisele, on tehtav töö järgmine

Lause lõppu koolon.

• Homogeenses väljas on kahe potentsiaali elektriväli:

Siin jälle pole koolonit vaja.

• Sellist välja, mille vektorid on ühesuguse suuna ja pikkusega nimetatakse ühtlaseks elektriväljaks.

Sõna "pikkusega" järele koma.

• Sümmeetriaprintsiibist järeldub, et punktlaengu või kerasümmeetrilise laengujaotuse poolt tekitatud ekvipotentsiaalpinnad on kontsentrilised sfäärid.

"Sümmeetriaprintsiibist järeldub, et punktlaengu või kerasümmeetrilise laengujaotuse tekitatud ekvipotentsiaalpinnad on kontsentrilised sfäärid."

• Elektrostaatiline jõud, … kirjeldab laengule mõjuvat elektrivälja jõudu

Sõna "jõud" järele koma pole tarvis. Samuti võta valemi järelt ära punkt.

• võrdeks –> võrdseks

MPilvik (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 16:50 (EEST)

Aitäh! Võid artikli üles panna.

MPilvik (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 12:09 (EEST)