Kasutaja arutelu:MLeevik/Geeniteraapia

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Puudub igasugune ülevaade valdkonna ajaloost (nt millal on midagi saavutatud, millal mingid meetodid loodi, kes on selle arengus olulist rolli mänginud) või hetkeolukorrast (mida praegu teha suudetakse, mis organisme kasutatakse, mida regulatsioonide kohaselt üldse teha lubatakse, mis on arenduses, kas on juba sellega usinalt toimetavaid ettevõtteid või uuritakse seda valdkonda alles teadusasutustes). Seega pole üldist ülevaadet ikka suurt ollagi. Pole midagi räägitud selle eesmärkidest ning seonduvatest ohtudest. Millised on potentsiaalsed kasutusviisid (kaasarvatud eetiliselt probleemsed võimalused nagu nt geenidoping ja insenerbeebide temaatika). Aga valdkonna areng Eestis?

Kui rääkida klassifikatsioonist, siis kas jaotus võib olla vaid somaatiliste ja sugurakkude baasil? Rääkimata sellest, et ma sooviksin vaidlustada kolmandat väidet alateemas "Sugurakkude geeniteraapia" ning sealt on puudu väga oluline märkus. Nimelt on minu teada sugurakkude seesugune muutmine inimestel eesmärgiga muuta sel viisil järglase genoomi kategooriliselt keelatud (see ei kehti küll mitokondrite asendamise osas ning seda on ka tehtud). Mis puutub aga jaotamisse, siis rakenduslikust seisukohast jaotatakse seda organismisiseseks ja -väliseks geeniteraapiaks. Lisaks võib jaotus põhineda ka näiteks valdkonnal ehk sellel, mis tüüpi haiguste jaoks seda rakendatakse.

Kasutatud on võrdlemisi väheseid allikaid ja esitlus on tugevalt nende poole kaldu.

Üldiselt soovitaksin muuta artikli teemat, sest senise teema juurde jäämine eeldaks ulatuslikke sisulisi muudatusi. Võtta teemaks "Geenivektor" ja laienda siinset käsitlust paari tuhande tähemärgi ulatuses. Alamlehe nime muutmine pole vajalik. Ühtlasi võid tekitada lühikese artikli "Geeniteraapia". Siis on vähemalt vikis koht, mis lingib artiklile "Geenivektor" ja võimaldab huvilistel seda hõlpsamalt leida. Ivo (arutelu) 20. november 2015, kell 13:59 (EET)[vasta]


enamik viiruse pärilikkusaine - enamik viiruse pärilikkusainet

võimelised rakku viima ning selle genoomi lülitama terapeutilist geeni - selgem sõnajärg: võimelised terapeutilist geeni rakku viima ning seda genoomi lülitama.

Koma: populaareim viirus, mida vektorite tarbeks kasutatakse, on Retroviridae perekonda kuuluv Simia immuunpuudulikkuse viirus

kuid kahe aasta pärast ravitutest kaks leukeemiasse - kuid kahe aasta pärast haigestusid ravitutest kaks leukeemiasse.

mis kontrollib rakkude jagunemist, ette, stimuleerides samuti selle avaldumist - ma ei mõista, miks "ette" seal vahel on.

< Seega - märk on valesse kohta sattnud.

Herpes simplex kaldkirja

30000, 25000, 25 000 - 30 000 (lihtsam lugeda).

vähem patogeensemad - vähem patogeensed.

pärsivad selle meetodi populaarsust madal efektiivsus - pärsib

Sõna "vastav" ei peaks kasutama, kui asi tegelikult millelegi ei vasta. Nt Vastavat meetodit kasutatakse munasarjavähi puhul - siin võiks olla lihtsalt "seda", nagu oli eelmises lõigus. "Vastav" on ses mõttes sarnane sõnaga "antud", et neid kasutatakse liiga palju "see" asemel. Selle võiks kogu artiklis üle vaadata.

vähemtoksilisem - vähem toksiline

Üksik lause ei moodusta lõiku, seega pole tarvis neid eraldi ridadele panna.

Želatiin on biolagunev looduslik biolagunev polümeer,

Üldiselt on artikkel korralik. Te oskate väga hästi ja selgelt kirjutada, mis ei ole kaugeltki iseenesestmõistetav oskus. Tundub, et Ivo tehtud kommentaarid aitasid samuti artiklit märksa paremaks teha.

Margotmöller (arutelu) 3. detsember 2015, kell 17:37 (EET)[vasta]