Kasutaja arutelu:Lpavlova/Atsüülkarnitiinid
Tänan Sind enam-vähem õigeaegse esitamise eest. Artikli maht ei ole aga kahjuks kaugeltki piisav (kokku napilt üle 5000 tm-i, millest pool paikneb tabelis) ning seetõttu tuleb artiklile, veel palju lisada.
Artikli struktuuri koha pealt vaata teisi vikipeedia artikleid ja kuidas nad on liigendatud. Nt https://et.wikipedia.org/wiki/Head_artiklid alt. Artikli alguses on juhtlõik, mis ütleb 3-4 lausega tähtsaima teema kohta. Nt struktuur, funktsioonid, levimisalad ja roll meditsiin. See annab aimu, mida artiklilt oodata.
Pea meeles, et sa püüad selgitada teemat, mida tunned hästi, lugejale, kes sellest midagi ei tea.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Võiks alustada juhtlõiguga (vaata vikipeediat ja teisi töid), mis kirjeldab lühidalt, mis on atsüülkarnitiin, mis omadused tal on, ja mille jaoks ta kasulik või huvitav on. Praegune sisukorrajärgne lõik on selleks üpris hea algus. Vaata, et oleks ülevaatlik.
Püüan teksti natuke vaadata, aga üldiselt ootan kuni artikkel täielikult valmis on.
Biokeemia kohta võiks kirjutada rohkem ning jaotada teemadeks, millest lugeja teab, mida oodata.
Normaalsetes tingimustes – tavatingimustes.
samade kliiniliste sümptomitena – (avalduvad) samade kliiniliste sümptomite kaudu
Ka viimast lõiku on võimalik pealkirjastada ja ehk ka tükkideks jaotada nii, et lugeja teab täpsemalt, mida oodata.
Sisukord ehitatakse nö lugejast materjalideni, mitte materjalidest lugejani.
Viitedega on ka mingi jama.
Igatahes edu artikli kirjutamisel ja anna mulle teada, kui artikkel valmis on. Vaatan siis uuesti üle.