Kasutaja:Lpavlova/Atsüülkarnitiinid
Atsüülkarnitiinid[muuda | muuda lähteteksti]
Atsüülkarnitiinid esinevad rasvhapete aktiivvormina, mis on seotud atsüülkoensüüm A-ga (atsüül-CoA) ning transporditakse karnitiiniga seotult. Rasvhapped lagundatakse mitokondriaalses maatriksis beetaoksüdatsiooni tulemusena ketokehadeks. Neis ainevahetuse etappides osalevad mitmed erinevad ensüümid, mis on spetsiifilised rasvhapete süsinikuahela pikkusele. Erineva pikkusega atsüülkarnitiine saab määrata tandem mass-spektromeetria (MS/MS) analüüsi abil nii plasmast, seerumist, uriinist, sapist kui ka Guthrie testkaardile kogutud vereplekkidest. Atsüülkarnitiinide ja vaba karnitiini analüüsi kasutatakse rasvhapete beetaoksüdatsioonidefektide ja karnitiini ainevahetushäirete diagnostikas.[1]
Biokeemia[muuda | muuda lähteteksti]
Normaalsetes tingimustes katalüüsib karnitiini palmitoüültransferaas 1(CPT1) atsüülgrupi ülekannet atsüül-koensüüm A-lt karnitiinile, tekivad atsüülkarnitiin ning vaba koensüüm A(CoA). L-karnitiini vaba hüdroksüülrühma on võimalik ensümatiliselt esterifitseerida, mille tulemusena aktiveeruvad atsetaatrühmad, samuti saab aktiveerida mõnda muud karboksüülhapet, sealhulgas iga ahelapikkusega rasvhapet, moodustamaks atsüülkarnitiine.[2]
Karnitiini atsüültransferaas(CAT) katalüüsib lühikese ahelaga atsüülkarnitiini sünteesi. Lokaliseerub antud ensüüm mitokondri sisemembraanis. Atsetüülkarnitiin(ALC) ja teised atsüülkarnitiinid läbivad mitokondri sisemembraani karnitiin-atsüülkarnitiin translokaasi abil ning transporditakse mitokondrist tsütosooli.[1]
Atsüülkarnitiinide roll ainevahetushaigustes[muuda | muuda lähteteksti]
Rasvhapete oksüdatsioonidefektid[muuda | muuda lähteteksti]
| mass | atsüülkarnitiin | häire/seisund | |
|---|---|---|---|
| 218 | C0 | vaba karnitiin | Vaba karnitiini puudulikkus madala referentsväärtuse korral |
| 260 | C2 | atsetüül- | Karnitiini puudulikkus või ketoos |
| 274 | C3 | propionüül- | PA, MMA, SUCLA2 puudulikkus, ravi heptaanhappega |
| 288 | C4 | butürüül-/isobutürüül- | SCAD puudulikkus, IBDH puudulikkus, GA-2, EE |
| 300 | C5:1 | tiglüül- | BKT puudulikkus, MCC puudulikkus, MHBD puudulikkus |
| 302 | C5 | isovalerüül-/metüülbutürüül-/pivaloüül- | IVA, SBCAD puudulikkus, GA-2, EE, antibiootikumidega kaasnev artefakt, ravi heptaanhappega |
| 304 | C4-OH | 3-hüdroksübutürüül- | SCHAD puudulikkus, ketoos |
| 314 | C6:1 | 3-metüülglutakonüül- | MGA |
| 316 | C6 | heksanoüül | MCAD puudulikkus, MKAT puudulikkus, GA-2 |
| 318 | C5-OH | 3-hüdroksü-isovalerüül- | Biotinidaasi puudulikkus, HMG puudulikkus, MCC puudulikkus, MCD puudulikkus, MGA puudulikkus |
| 2-metüül 3-hüdroksübutürüül- | BKT puudulikkus, MHBD puudulikkus | ||
| 330 | C7 | heptanoüül- | ravi heptaanhappega |
| 344 | C8 | oktanoüül- | MCAD puudulikkus, M/SCHAD puudulikkus, MKAT puudulikkus, GA-2 |
| 360 | C3-DC | malonüül- | maloonatsiduuria |
| C8-OH | 3-hüdroksüoktanoüül- | MKAT puudulikkus | |
| 368 | C10:2 | dekadienoüül- | DCR puudulikkus |
| 370 | C10:1 | detsenoüül- | MCAD puudulikkus |
| 372 | C10 | dekanoüül- | MCAD puudulikkus, GA-2 |
| 374 | C4-DC | metüülmalonüül-/suktsinüül- | MMA, SUCLA2 puudulikkus |
| 388 | C5-DC | glutarüül- | GA-1 |
| 400 | C12 | dodekanoüül- | GA-2 |
| 402 | C6-DC | 3-metüülglutarüül- | HMG puudulikkus |
| 416 | C12-OH | 3-hüdroksüdodekanoüül- | LCHAD/TFP puudulikkus |
| 424 | C14:2 | tetradekadienoüül- | |
| 426 | C14:1 | tetradetsenoüül- | CACT puudulikkus, CPT tüüp 2 puudulikkus, GA-2, VLCAD puudulikkus, LCHAD/TFP puudulikkus |
| 428 | C14 | müristoüül- | CACT puudulikkus, CPT tüüp 2 puudulikkus, GA-2, VLCAD puudulikkus, LCHAD/TFP puudulikkus |
| 444 | C14-OH | 3-hüdroksütetradekanoüül- | LCHAD/TFP puudulikkus |
| 456 | C16 | palmitoüül- | CACT puudulikkus, CPT tüüp 2 puudulikkus, VLCAD puudulikkus, LCHAD/TFP puudulikkus;CPT tüüp 1 puudulikkus |
| 470 | C16:1-OH | 3-hüdroksüheksadetsenoüül- | antibiootikumidega kaasnev artefakt |
| 472 | C16-OH | 3-hüdroksüheksadekanoüül- | LCHAD/TFP puudulikkus |
| 480 | C18:2 | linoleoüül- | CACT puudulikkus, CPT tüüp 2 puudulikkus, VLCAD puudulikkus, LCHAD/TFP puudulikkus |
| 482 | C18:1 | oleüül- | CACT puudulikkus, CPT tüüp 2 puudulikkus, VLCAD puudulikkus, LCHAD/TFP puudulikkus, CPT tüüp 1 puudulikkus |
| 484 | C18 | stearoüül- | CACT puudulikkus, CPT tüüp 2 puudulikkus, VLCAD puudulikkus, LCHAD/TFP puudulikkus |
| 498 | C18:1-OH | 3-hüdroksüoleoüül- | LCHAD/TFP puudulikkus |
| 500 | C18-OH | 3-hüdroksüstearoüül- | LCHAD/TFP puudulikkus |
Mitmete pärilike haiguste põhjuseks on β-oksüdatsiooni ensüümi atsüül-CoA dehüdrogenaasi puudulikkus: võimalikud on pika-, keskmise- või lühikeseahelaliste atsüül-CoA dehüdrogenaaside häired. Kõik nad avalduvad üsna samade kliiniliste sümptomitena. Pika- ja lühikeseahelaliste atsüül-CoA dehüdrogenaaside puudulikkust esineb väga harva. Levinuim on keskmise ahelaga atsüül-CoA dehüdrogenaasi(MCAD) puudulikkus, mis avaldub peale pikemaajalist(üle 10...12 tunni) nälgimist. Pikema paastuperioodi jooksul saab glükogeeni varu otsa ning kuna on häiritud keskmise ahelaga rasvhapete β-oksüdatsioon maksas ja lihastes, siis on glükoosi tarvidus suurenenud, samal ajal on glükoneogeneesi intensiivsus tühine. Kliinilisteks sümptomiteks on ohtlik hüpoketootiline hüpoglükeemia, letargia, oksendamine, hepatomegaalia, mõnikord närvisüsteemi häired, mis võivad lõppeda koomaga glükoosi ja ketokehade defitsiidist tuleneva energiadefitsiidi ning keskmise ahelaga rasvhapete liigkõrge taseme toksilisuse tõttu. Keskmise ahelaga dikarboksüülhapete ja karnitiini ning glütsiini estrite rohke ilmumine uriini koos ketokehade madala tasemega veres ja uriinis on üks diagnostilisi markereid. Ilmselt on kuni 10% väikelaste äkksurma sündroomi(sudden infant death syndrome, SIDS) juhtude ja mitmete Reye sündroomi sarnaste(Reye-like syndrome, koljusisese rõhu tõus koos rasva ladestumisega maksa ja mujale) juhtude tegelik põhjus keskmise ahelaga rasvhapete atsüül-CoA dehüdrogenaasi puudulikkus.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegahttp://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0163782709000435on ilma tekstita. - ↑ Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1