Kasutaja arutelu:Laigna/tuumkütus
Üldiselt on tekst hea. Häirivad õigekirjavead, mida on alguses pisut vähem, lõpupoole läheb hullemaks. On ka lihtsalt hooletusvigu nagu "uuran".
Tekstis on ainult kaks viidet, niimoodi praegu arvestust ei saa. Lõpus on küll kasutatud kirjandus, aga sellest on vähe, tuleb konkreetselt ära märkida, missugune koht tekstis kust selles raamatus on võetud (lehekülgede kaupa).
Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Siin on massiliselt linkimata termineid: energia, plutoonium, element (link keemilisele elemendile), kütus, reaktor, kivisüsi, fossiilne kütus, lõhustuv element, ahelreaktsioon, tuumaelektrijaam, aatom, radioaktiivsus, kildtuum, kaevandamine, rafineerimine, rikastamine, ladestusjaam, taaskasutus ...
Neeldumise ristlõiget tuleb paremini selgitada, ma ei saanud aru.
"Energiaspekter" on mulle tundmatu ja võib-olla vale sõna. Spekter ei saa olla suur või väike, spekter lihtsalt on, sellepärast ei saa spektrit vähendada. Võib-olla on siin mõeldud, et vähendatakse energiat.
potentsiaalse tuumakatastroofini. (Vaata ka Tšornobõli katastroof). – sõna "potentsiaalne" tuleb välja jätta ja lause teine pool ümber sõnastada, näiteks "nagu juhtus Tšernobõli katastroofis".
kütuse teisaldamine on delikaatne teema – eesti keeles ei kasutata sõna "delikaatne" niisuguses tähenduses.
"Lõhustumatu U-238" on vist vale, U-238 on samuti radioaktiivne, kuigi tema poolestusaeg on pikem. "Kaasneb kütuse maht" on imelik väljend, igal materiaalsel objektil on maht.
U-236 on suhteliselt stabiilne – siin tuleks anda poolestusaeg, et lugeja näeks, mida "suhteliselt" tähendab. "U-236 laguneb 82% tõenäosusega hetkeliselt" on minu arvates vale, sest jätab mulje, et 82% laguneb hetkega ära ja ülejäänud 18% on stabiilne.
Kirjutada tuleb mitte "662 kraadi celsiuse juures", vaid "662 °C". Pole aru saada, mis temperatuur see 450 °C on, kas CO2 omadused sel temperatuuril muutuvad ja missuguseks? Sõna "uraanmetall" ei tohi kasutada, niigi selge, et uraan on metall, võib-olla on siin mõeldud metallilist uraani vastandina gaasilisele uraanile. "Magneesiumsulamist AL80 kest" on kahtlane väljend, sest Al on alumiinium, mitte magneesium.
Uraandioksiid ei ole UOX, vaid UO2.
Varraste purunemise vältimiseks on tarvis asetada rohkem rõhku – see on minu meelest vale, suure rõhu all kipuvad just vardad puruks minema. Loogiline oleks, et rõhku püütakse hoopis vähendada, kuigi ma pole kuulnud, et tuumareaktorites mingit hõrendust tehtaks.
Seda, mis on segaoksiid, tuleb selgitada. Kui siin on mõeldud suvaliste metallide oksiide, siis selle tähis on MeOx. "Uraaniumnitriid" on vale, õige on uraannitriid.
ITER ja ICF tuleb lahti kirjutada ja tõlkida. Taivo 12. oktoober 2012, kell 00:57 (EEST)
Aitäh vigadele osutamise eest.
Nüüd peaksid kõik olulised terminid viidatud olema.
Viidete kohta: enamus infost on kas peast, lihtsatest füüsikaseadustest tuletatud või inglisekeelsest vikipeediast pärinev. Siia lihtsalt ei saa nii palju viiteid lisada, kui te ehk tahaksite näha.
Kirjavigade suhtes: Ehk aitaksite neid massilisi vigu mul parandada. Lugesin kogu teksti uuesti läbi ja leidsin vaid uurani üles.
Neeldumise ristlõike seletuse kaotasin sootuks ära. Selle lahtiseletamisel pole mõtet.
Energiaspektri kohta - sul on tegelikult õigus. "Väikese spektri" all mõtlesin madalama laega spektrit, kuid sõnavalik tõesti ei kajastanud seda, kas ta on siis kitsam või madalam.
Potentsiaalse katastroofi teema sõnastasin vastavalt sinu tahtmisele siis ümber. Delfi naistefoorumis enimkasutatava sõna, "delikaatne", kaotasin ka ära.
Lõhustumatu U-238 ei ole vale. Kui ta oleks lõhustuv, ei oleks tarvilik loodusliku uraani rikastamine. Radioaktiivsus ning lõhustuvus on kaks eri asja.
"Kaasneb kütuse maht" oli ebaõnnestunud soov lause sõnastust selle kirjutamise ajal muuta. Nüüd on õige variant.
Lisasin teksti U-236 poolestusaja. "U-236 laguneb 82% tõenäosusega hetkeliselt" ei ole vale, see on fakt ning mulje, mis ta jätab, ongi täpselt see, mis mulje ta jätma peabki. Ülejäänud 18% ongi stabiilne, mis on teksti lugedes ilmne.
Lisasin selle 450 kraadi küsimuse kohta lisainfot.
Uraanmetall tegelikult ei ole vale, aga samas võib-olla tõesti halb sõnavara kasutus.
Magneesiumsulamist AL80 kest ei ole kahtlane, sellel pole alumiiniumiga mingit pistmist. Tegemist on lihtsalt tähistusega.
UOX all ei olnud mõeldud dioksiidi vaid terminit "uraniumoxide". Üritasin olukorda tekstis selgitada. Loodan, et nii sobib. MOX-iga täpselt sama. Tegemist on vaid kahe metalloksiidi seguga. Uraannitriid on ka parandatud.
Millelegi rõhu asetamine on ainult väljend viitamaks tähelepanu osutamisele. Füüsikaliselt öeldakse rõhu avaldamine.
Kas ITER-i ning ICF-i juures on korrektselt talitletud?
Laigna (arutelu) 25. oktoober 2012, kell 21:36 (EEST)
Ma avastasin, et siselingid on kõik valesti vormistatud. Ma käisin sissejuhatuse ja kaks esimest peatükki üle, parandasin ära, aga vaja on jätkata.
UOX ja MOX on ilusasti ära selgitatud. ITER ja ICF on ka hästi selgitatud, aga lisaks sellele tuleb need asutused ära linkida (ma ei teagi, kas eesti- või ingliskeelsete nimede pealt, aga mitte mõlema pealt). Taivo 6. november 2012, kell 22:49 (EET)
Jah tõesti. Miskipärast jäi siselinkide õige vormistamine kahe silma vahele. Nüüd peaks kõik korras olema. Aitäh aitamise eest.
ICF ja ITER peaks olema nüüd korralikult lingitud.
Kas on veel midagi? Kui vaja, võin veel viiteid välja otsida, kuigi pole eriti asjalikke allikaid, kuhu viidata. Laigna (arutelu) 7. november 2012, kell 19:36 (EET)
- Omalt poolt soovitaksin vähemalt proovida täiendavaid viiteid leida. Ideaalis peaks olema iga fakt viidatud. Ivo (arutelu) 8. november 2012, kell 17:16 (EET)
Lisasin kirjandust ning viitasin ka olulisematele kohtadele. Enamus tähtsamaid fakte peaks nüüd kaetud olema. Otsin veel ka internetist sobivaid allikaid. Laigna (arutelu) 8. november 2012, kell 21:00 (EET)
98 kuni 99% tuleb kirjutada mitte sidekriipsuga -, vaid mõttekriipsuga –.
Ma täheldan, et "solenoid" on ekslikult suure S-iga, paranda.
Näib, et artikkel on valmis. Võid selle saata artiklite nimeruumi. Seejärel tuleb luua ümbersuunamine paralleelnimedelt "aatomkütus" ja "tuumakütus", juhul kui neid seni ei ole (tuumakütus on küll ekslik sõna, aga ikkagi). Nende nimedega tuleb luua uus artikkel, mis koosneb ühest reast: #REDIRECT [[Tuumkütus]]. Pärast seda on töö arvestatud. Taivo 13. november 2012, kell 16:11 (EET)
Parandasin need kaks viga ära.
Mainin, et antud artikkel on juba olemas (ainult neli lauset). Kas ma redigeerin juba olemasolevat artiklit ning kopeerin vastava sisu lihtsalt üle? Tean, et hea tava ütleb, et olemasoleva sisu võiks alles jätta, seda ma ka tegin. --Laigna (arutelu) 13. november 2012, kell 21:03 (EET)