Kasutaja arutelu:LSalvan/Elektriline kaksikkiht
Aitäh huvitava artikli eest! Teema on kahtlemata väga oluline ning tore, et oled otsustanud selle kohta käiva info laiemale üldsusele hõlpsalt kättesaadavaks teha. Enne aga, kui loed minu põgusaid kommentaare artikli teksti kohta, soovitan lugeda läbi artikli lõpus oleva noomituse.
- Artiklist on puudu määratlus, mis seal kindlasti peaks olema. Vt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vormistusreeglid#M.C3.A4.C3.A4ratlus. Selle võid tekitada aga hõlpsalt nii, et liigutad mingit infot teistest peatükkidest (nt 1. peatüki alt) juhtlõigu koha peale.
- Tasaparalleelsete kondensaatorite valemiga on mingi jama, vaata see üle.
- Kui oled kasutanud allikana ka nt ingliskeelset samateemalist artiklit, tuleks vastavate kohtade juurde lisada samad viited, mis selles ingliskeelses artiklist välja oli toodud.
- Väldi seda, et "tänu"-konstruktsioone väga palju (järjestikku) saaks, eriti kui kasutad neid lihtsalt tähenduses "millegi tõttu".
- metall- elektrolüüt metalli-elektrolüüdi
- ettekujutluse kas "ettekujutuse" või "kujutluse"
- Kus q on laenguhulk Kuna lause jätkub, siis valemi järele koma ja "kus" väikese tähega. Vaata selle pilguga üle ka teised valemid.
- paksem kui näitab Helmholtzi teooria "kui" ette koma.
- Gouy- Chapmani Üks tühik üle.
- 1910.-1913. aastal Sõna "kuni" asemel kasutatakse mõtte-, mitte sidekriipsu. Samuti oleks parem kirjutada "aastatel 1910.–1913."
- Osasid neist osa neist
- osad neist liiguvad osa neist liigub
- nn. Punkti pole tarvis.
- elektrostaatilise elektrostaatilise jõu
- spetsiifilist adsorptsiooni põhjustavaid jõud põhjustavad
- Võiksid tekstis kasutada kindlasti ka sellistele artiklitele juhatavaid siselinke, mille lugemine võimaldaks teemast paremini aru saada.
- sama mis on "sama, mis on"
- Nende ioonide laeng pinna kohta q1. Lisa sõna "on".
- ei ole suur võib teha Sõna "võib" ette koma.
- nii katioonide kui anioonide nii katioonide kui ka anioonide
- Tänu nendele parandustele selgitab Sterni teooria suhteliselt hästi ka kvalitatiivselt katseandmeid. "Tänu nendele parandustele selgitab Sterni teooria katseandmeid suhteliselt hästi ka kvalitatiivselt."
- C. D. Grahame Mitte C. D., vaid D. C. ja Grahame: Grahame'i: Grahame'it
- Grahme teooria on 1947. aastal ameerika keemiku C. D Grahame poolt täiendatud Sterni teooria. Väldi "poolt"-konstrutsioone. lihtsalt "D. C. Grahame'i täiendatud" sobib ka.
- so s.o
- Tasandil x1 asuvad ioonid (spetsiifiliselt adsorbeeruvad ioonid) asuvad nn. potentsiaalse energia miinimumis. asuvad - asuvad, vaheta üks ära.
- Üleminekul lahusesse peavad nad ületama metalli nad –> need
- erinevalt sisemisest Helmholtzi tasandist, ei kujuta väline Koma pole tarvis.
- vaid on mingi mõtteline piir — kaugus elektroodi pinnast, milleni võivad ligineda soojusliikumises osalevad ioonid. Kasuta lühemat mõttekriipsu, see on see ameerika oma.
- Ka välislinkide puhul tuleks panna ikkagi lehekülje nimi ja selle külge hüperlink. Vt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vormistusreeglid#V.C3.A4lislingid_2.
- Pildi juures olevas tekstis on üks trükiviga: "difuussne" peaks olema ühe s-iga.
- Need on siis üldised kommentaarid, mida teksti lugedes kirja panin. Siis aga võtsin kätte viidatud raamatu (viite peaks ka teksti külge lisama, et oleks aru saada, mille väitmiseks sa täpselt mis allikat oled kasutanud, isegi kui oled kogu teksti jaoks kasutanud sama allikat) ja leidsin sealt eest väga tuttava teksti. Refereerimine ei ole see, kui algtekstist lõikude kaupa, lause-lauselt teksti ümber kirjutades kuskilt paar sõna vahelt ära jätad või lause osi teistpidi tõstad, vaid ikka oma sõnadega sisu edasiandmine. Selles valguses on sinu teksti väärtus küsitav. Terves tekstis seda probleemi muidugi ei olnud, aga soovitan hoolikalt just kriitilised kohad üle vaadata (küllap tead, millised need on) ning püüda neist (võimalikult vähe vigu tehes) luua variant, mis ei ole nii kergesti äratuntav, sest vastasel juhul võidakse sind süüdistada plagieerimises. Loe nt mõttega läbi enda artikli tekst ja püüa seda justkui kellelegi ümber jutustada, nii väldid seda, et kasutad õpikus olevaid lauseid. Kindlasti lisa lõikudele ka viited.
MPilvik (arutelu) 13. oktoober 2013, kell 14:47 (EEST)
Aitäh paranduste eest! Mõned asjad veel, mis on kahe silma vahele jäänud:
- Nii täpselt viiteid eraldi pole tarvis välja tuua, piisab, kui paned sama viite igasse kohta, kus mingit üht allikat oled kasutanud (viidete nimekirja siis ikka lihtsalt leheküljenumbrite vahemik). Püüa ka viited enam-vähem ühtmoodi vormistada.
- metall- elektrolüüdi piirpinnale
metallelektrolüüdi?
- ideaalsed piirjuhud millele reaalsed elektroodid rohkem või vähem lähenevad
"piirjuhud, millele"
- kus q on laenguhulk, d on kihtidevaheline kaugus ja ε˳ε on kihi elektriline läbitavus
See null on kuidagi väga pisikeseks muutunud.
- Võiksid üksikud tähed (mis nt valemites midagi tähistavad jms) panna kaldkirja, et need paremini muust tekstist eristuksid.
- Gouy-Chapmani teooria ehk difuusse kihi teooria.
Punkt pealkirja lõpust ära.
- aastatel 1910.-1913
"aastatel 1910–1913"
- Samas on Gouy- Chapmani teoorias
Tühik Chapmani nime ees on ülearune, sama ka Sterni peatüki alguses ja viimase peatüki lõpus.
- seab skalaarse välja vastavusse tema teist järku tuletisega
"seab skalaarse välja vastavusse selle teist järku tuletisega"
- I osa ioonisest koguneb
"ioonidest"
- nn.
Ilma punktita (vaata kõik need lühendid üle).
- asuvad pinnast kaugusel mis
"asuvad pinnast kaugusel, mis"
- s.o.
s.o (vaata kogu tekstis üle, ühes kohas on sul ka "so")
- Difuusse kihi laengu arvutamiseks kasutas ta
"kasutas Stern"
- elektroodi pinnale tehakse tööd:
Koolonit pole tarvis, valemi järgi koma ja edasi "kus" väikese algustähega.
- Lisa linke teistele artiklitele!
- Grahame teooria –> Grahame'i teooria (ka pealkirjas!)
- Grahame täiendatud Sterni teooria
"Grahame'i täiendatud"
- ioonide spetsiifilise adsorptsiooni võime
"adsorptsioonivõime"
- mõtteline piir - kaugus elektroodi pinnast
Mõtte-, mitte sidekriips (saad redigeerimiskastis erimärkide alt).
- Teine Grahame eeldus on
"Teine Grahame'i eeldus on"
- Viidete osa enne välislinke.
- Pildiallkirja ka "Grahame'i teooria"