Kasutaja arutelu:Korjus/Prootonjuhtoksiidid
Tere! Aitäh artikli eest!
Artikli pikkus: igati sobilik.
Mõned tähelepanekud ja soovitused pärast esimest lugemist:
- Prootonjuht oksiid --> Prootonjuhtoksiid, nii nagu on alumiiniumoksiid jt
- Tahkeoksiidse kütuseelemendi(TOKE) --> tahkeoksiidse kütuseelemendi (TOKE), väike täht, tühik (tühikuid palun üldse kontrollida)
- 500-800°C --> mõttekriips, mis väljendab "kuni", ja kraadimärgi ja numbri vahele tühik --> 500–800 °C
- mõnedes oksiidides --> mõnes oksiidis
- laengu kandjatena --> laengukandjatena
- dopeeritud --> mis see on?
- eksperimentaal tõestuse --> eksperimentaaltõestuse
- reageeride --> a
- peaaegu puhas prootonjuhtivus leiti esimesena SrCeO3-le ning BaCeO3-l põhinevatel materjalides --> materjalidel
- ternaarsete pürokloori --> mis need on? link
- vakantse --> mis see on, link
- dopeerides --> mis see on
- saab ka tekitada ka --> miinus üks ka
- võre hapnikuga --> võrehapnikuga
- ehk siis tekib meil --> miinus meil, akadeemiline keel on ebaisikuline igal juhul
- afiinsus --> mis see on
- mobiilsus --> liikuvus / liikumisvõime
- prootonjuhtivus mehhanism --> kas prootonjuhtivuse mehhanism või prootonjuhtivusmehhanism
- "hüppamisel" --> jutumärke pole vaja, nn või nö
- näitas infrapunaspektraal analüüs näitas --> miinus üks näitas
- Viimatine uuesti analüüs --> Viimatine analüüs või uusim analüüs või uued analüüsid vms
- töenäosusega --> õ
- Tehke parem väike vahe teksti selle lõigu jaoks: "Kõrval näitan võimalikku prootonjuhtivuse mehhanismi: ..."
- trastilisemad --> drastilisemad
Traditsiooniliselt kasutatakse heade oksiidioonide juhtide dopantide valimiseks jaoks valitakse madalama valentsiga ioonid, millel oli parim raadiuse sobivuse. -->
- oksiidioonide juhtide = dopantide ? , siis koma vahele
- valimiseks = jaoks, üks kahest, või valimise jaoks
- parim raadiuse sobivus
- Sama sugust --> Samasugust
- saamis võimalused --> saamisvõimalused või saamise võimalused
- ("grain boundary") --> (ingl. grain boundary)
- tsirkonaad --> mis see on
- kraanulitevahelisepiirpinna --> kraanulitevahelise piirpinna
- ning need olid stabiilsed üle 200h keevas vees ning üle 4000h veeauru käes --> on stabiilsed / 20 h, aga mida see h siin tähistab?
Ääretult spetsiifiline ja keerukas artikkel, olete väga hästi toime tulnud! Mõned nipet-näpet selgitused võiks lisada, kasvõi punaste linkide näol. Muidu aga väga hea!
algvere (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 15:05 (EEST)
Tere taas!
Nipet-näpet veel, mis jäi silma:
- (ingl. grain boundary) --> võõrkeelne osa kaldkirja --> (ingl. grain boundary)
- (500—800 °C) --> kuni ehk mõttekriips, mida saab erimärkide alt, esimene pakutuist, praegu on see teine ülipikk
Hästi!
Aitäh!
algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 23:56 (EET)
No see nõuab ikka kõvasti ümbersõnastamist, enne kui ta Vikipeedia artikliks kõlbab. --Epp 5. november 2012, kell 13:35 (EET)
Tere veel!
Saatsin teile parandusettepanekud ja veel nipet-näpet märkamised kirjaga.
Head!
algvere (arutelu) 18. november 2012, kell 23:23 (EET)
- Muidu üsna viisakas, aga mõned märkused siiski teeksin:
- Väga keerukaid keemilisi ühendeid (nt Ba3Ca1+xNb2-xO3-δ) ei ole mõtet linkida. Lihtsamate puhul (nt LaAlO3) tasuks aga linginimeks panna aine nimetus ja mitte keemiline valem (nagu oled teinud süsihappegaasi juures).
- Kontrolli lingid üle (nt oled linkinud artiklitele "Rotatsioonilisele difusioon" ja "Kõrgtemperatuursel prootonjuht").
- Kirjavead ("energaiaga", "aluselid omadused", "positsiioni").
- Viidetes võiks olla ikka artiklinimed ka koos linkidega neile artiklitele (kui veebist kättesaadav).
- Ivo (arutelu) 20. november 2012, kell 22:35 (EET)
- Mis mõttes viisakas? Kas see on nali? Kas keegi pole seda läbi lugenud? Ainult ühest lõigust esimesena silma hakanud lauseid, aga neid on läbivalt:
- "perovskiitse" (ABO3) on prootonjuhtimise kõige olulisem reaktsioon dissotsiatiivne vee absorbtsioon, mis vajab oksiidioonide vakantse
- Et saaks tekkida prootondefektid, siis vesi gaasifaasist dissotseerub hüdroksiidiooniks ning prootoniks:
- Seda kirjeldab Kröger-Vinki notatsioon: H2O + Vo** + Oxo = 2OH*o, mille järgi tekib meil vee dissotsiatiivse absorbtsiooni tulemusena kaks positiivselt laetud prooton defekti (OH*).
- Sellest võib järeldada, et sellised oksiidid omavad mingil määral kuivas keskkonnas oksiidjuhtivust ning neil on afiinsus vee keemilise difusiooni suhtes (ambipolaarne (Vo** ja OH* difusioon))[11], millel on eeliseid kasutamiseks tahkeoksiidses kütuseelemendis.
- --Epp 21. november 2012, kell 03:22 (EET)
Tere!
Töö võib arvestatuks lugeda, palun tõstke see ka artikliks.