Kasutaja arutelu:Kmahla/Merejää
Tere!
Aitäh huvitava artikli eest! Artikkel on piisava pikkusega ja hästi struktureeritud.
Sissejuhatav lõik ehk Üldinfo peaks olema enne sisukorda ja ilma numbrita, ehk siis Kategoriseerimine peaks olema pt nr 1.
Viidete vormistamisel ei piisa lingist. Vt http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine.
Palun lugeda kogu tekst veel kord rahulikult üle, selles erineb trüki- ja ühildumisvigu, mida ei oleks mõistlik kõiki ühekaupa välja tuua.
mine-liitelised sõnad, mis on lühendatud vormis lõpuga -mis, kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt tekkimiskeskkond, külmumispunkt, jäätumistemperatuur. Kokku kirjutatakse ka sõnad nagu kasvuperiood, talveperiood, suveperiood, soojusvahetus, lisakiht, polaarregioon.
Des-lauselühendiga lõppeva sõna ette käib alati koma, nt "mis töötab isolaatorina, vähendades suvel sulamist". Palun lugeda kogu tekst selle pilguga üle. Koma käib ka sõna "mis" ette. "Mis" alustab kõrvallauset, mis peab ka teiselt poolt komaga eraldatud olema, seega peab lauses ka teise öeldise ees koma olema.
Öeldis on eesti keeles tavaliselt lauses teisel kohal. Näiteks "Merevesi hakkab oma soolasuse tõttu jäätuma keskmiselt -1,8 kraadi juures".
Merejääle ja teistele elututele objektidele oleks parem viidata sõnaga "see", mitte "ta", viimane on pigem kõnekeelne.
"Enamus teadlasi eristavad merejääd just tema vanuse põhjal, kas üheaastased või mitmeaastased" - parem oleks nt "Enamus teadlasi eristavad merejääd just tema vanuse põhjal — kas see on üheaastane või mitmeaastane." Praegune sõnastus on veidi kohmakas, kuna "merejää" on ainsuses, "ühe- ja kaheaastased" aga mitmuses.
Piltidel peaks olema ka allkirjad, mis selgitavad, mis on pildil!
Kui lause algab "kui'ga" ehk kõrvlallausega, peab pealause olema eraldatud komaga! Nt "Kui merelained on piisavalt tugevad, liiguvad kettad üksteise peale". See pole ainus näide! Aga kui sõna "kui" on võrdluse tähenduses, ei ole koma vaja, nt "See on väiksema tihedusega kui soolane vesi".
Koma on ka "kuni" ees, kui seda kasutatakse ajatähenduses.
Samas nt lauses "Erinevalt rahuliku kliimaga moodustunud tahkunud jääst on selle põhi krobeline" ei ole koma vaja, kuna lauses on ainult üks öeldis, seega pole kõrvallauset. "Globaalse soojenemise tõttu on igal aastal merejää üldine pind vähenemas" - ka selles lauses ei pea koma olema.
Termodünaamika, mitte dermodünaamika! Tsirkulatsioon, mitte sirkulatsioon! Satelliit, mitte sateliit!
(Freezing Degree Days ehk FDD) on selgem. Kui tahta siiski sulge kasutada, siis nii: (Freezing Degree Days(FDD))Kahed sulud üksteise järel ei ole korrektne.
"See väärtus näitab kui madal ja kui kaua on olnud temperatuur alla külmumispunkti." - õigem oleks "...kui madal on temperatuur ja kui kaua on see olnud...".
"Merejää sulab suve perioodil, kui päikse intensiivsus on kasvanud" - parem oleks "päikesekiirgus on intensiivsem", kuna päikese enda intensiivsus ju ei muutu.
Tähenduses kuni peaks kasutama mõttekriipsu, mitte sidekriipsu: 1—2. Mõttekriips on pikem ja selle leiab erimärkide rubriigist.
"Kuigi ookeani veed on soolased, siis Arkita kohal olev merejää on küllalt mage, et seda on võimalik juua." - kui lause algab sõnaga "kuigi", peaks kõrvallause algama öeldisega, mitte sõnaga "siis", kuna viimane on kõnekeelne. Ehk siis "Kuigi ookeani veed on soolased, on Arkita kohal olev merejää nii mage, et seda on võimalik juua."
Korrektne on kaht, mitte kahte.
"samuti merejää aitab" - parem oleks "samuti aitab merejää".
"Jääproovide alusel on teada, et jää taganemine algas 20.sajandi algusaastatel, kus eriti kiire ning laiaulatusega sulamine viimase 50 aasta jooksul." - siit on üks öeldis puudu. "Laia ulatusega" kirjutatakse aga lahku.
Palun teha parandusi väga hoolikalt ning otsida üles kõik kohad, kus nt des-lõpuliste sõnade, "mis", "kuna" või "siis" eest puudub koma!
Kui parandused tehtud saavad, on tulemuseks hea ja huvitav artikkel.
Jõudu parandamisel! Margotmöller (arutelu) 12. oktoober 2013, kell 22:14 (EEST)
Parandused on tehtud hästi, kuid leidsin siiski veel vigu. Toon need kõik välja, et nad pärast kahe silma vahele ei jääks.
"Protsessi, mis mõjutavad" - ühildumisviga.
"See väärtus näitab kui madal on temperatuur" – koma puudu.
"mis muudab sooja vee liikumist põhjalaiustele raskemaks" – peaks olema omastav, mitte osastav kääne.
"Kõige madalamad jääkihi tulemused on aastast 2013, kus merejää kattis vaid 24% Põhjajäämerest" – miks olete parandanud "kui" asemele "kus", tegemist on ju siiski ajaga, enne oli kõik õige.
Arkita – trükiviga.
"Jääproovide alusel on teada, et jää taganemine algas 20.sajandi algusaastatel, kus toimus eriti kiire ning laia ulatusega sulamine viimase 50 aasta jooksul." – kas ei peaks olema "kuid eriti kiire ... toimus viimase 50 aasta jooksul"?
Tähenduses "kuni" peaks arvude vahel kasutama mõttekriipsu, mitte sidekriipsu: 1—2. Mõttekriips on pikem ja selle leiab erimärkide alt (mõttekriips, mitte pikk mõttekriips!)
"Enamus" tähendab arvulist ülekaalu, vastandina vähemusele. Selles artiklis võiks selle asemel kasutada kas "enamik", kui räägitakse nt teadlastest, ja "suurem osa", kui räägitakse mingist massist.
Peatükkide vahel on liiga palju tühje ridu. Ka lõikude vahele ja pealkirja järele ei ole tühja rida vaja, seal on nagunii automaatselt laiem vahe.
Kui kõik need asjad ära parandatud saavad, on juba päris hea artikkel! Margotmöller (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 19:23 (EEST)
Parandamata jäid mõned mõttekriipsud artikli teises pooles.
"Enamuse" asemel oleks õigem nt "suurem osa", kui jutt on jääst või soolast.
Valemite kirjutamisel peaks kasutama matemaatika märke erimärkide alt, mitte * ja -.
"Jääproovide alusel on teada, et jää taganemine algas 20.sajandi algusaastatel, kuid eriti kiire ning laia ulatusega sulamine viimase 50 aasta jooksul." – üks öeldis on ikka puudu.
Tehke need parandused ära, ja palun lugege kogu artikkel veel korra läbi, et viimaseid trükivigu üles leida. Margotmöller (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 21:48 (EEST)