Kasutaja arutelu:Kasto/Titaan

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tere! Aitäh artikli eest!

Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.

Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused.


Laused, mida püüdsin veidi kohendada:

  • Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse kas enamasti Krolli meetodit.[2] kas?
  • Kõige levinum ühend, titaandioksiid, on populaarne fotokatalüsaator ning seda kasutatakse valgete pigmentide tootmisel.[3] <-- seda
  • ... tema suurim tugevuse ja kaalu suhe metallide hulgas.
  • Puhtal kujul on ta sama tugev kui mõned terase sulamid, kuid on 45% kergem.
  • kõrge tugevuse ja kaalu suhte poolest.
  • Titaan on 60% tihedam kui alumiinium, kuigi üle kahe korra tugevam kui üks enim levinud alumiiniumsulam (6061-T6).
  • Rutiil ja ilmeniit on aga ainsad, millel on majanduslik tähtsus, kuid neid on suurtes kontsentratsioonides raske leida.
  • ... juhtides aurustunud kloor süsiniku juuresolekul üle hõõgpunaste mineraalide.
  • Sellepärast on titaanil suhteliselt kõrge turuhind, et tema tootmiseks ohverdatakse magneesiumi, mis on üpriski kallis metall.[7]
  • Hilisem meetod, mis võib ajapikku eelneva asendada, kasutab titaandioksiid pulbrit (töödeldud rutiil) ning pulbrite segust on võimalik saada sulamit vähesemate astmetega kui kasutades Knolli meetodit. <-- komad juurde ja ära
  • Tänu sellele võib tulevikus titaan muutuda tavapärasemaks kohtades, kus kasutatakse erinevaid teras- ja alumiiniumsulameid.[7] <-- koma, sulamid liitsõna
  • Titaani omadus vastu pidada mereveele on taganud ta kasutuse merenduses, laeva osadest tamiilini. <-- nii ära, sest kui nii, siis peab lause teine pool teistmoodi lõppema


Kirjavead:

  • ehete ja muude kasutusalade tarves --> tarvis või tarbeks
  • metalliliselt hõbedane läige --> võib-olla metalselt?
  • kuna ta pinnale moodustud --> moodustub oksiidi kiht, mis
  • Alguses on kiht ainult 1-2 nanomeetrit (nm), kuid selle paksus ajapikku kasvab ning jõuab nelja aastaga 25 nm. <-- kui ees koma
  • nitraaadi kihi
  • enamus --> enamikele orgaanilistele hapetele
  • 801 tardkivimi tüübist, mida uuris Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus, leiti et 784 leidus titaani. <-- 801-st ei ole vajalik, sest tüübist – juba on käändelõpp olemas
  • Titaani suhe mullas on umbes 0.5-1.5% --> pikk kriips (erimärkides esimene kriips, teine on ülipikk), kui väljendab „kuni“, ning kas eesti keeles pole protsentidel koma, mitte punkt?
  • Lääne-Austraalias
  • Mosambiigis
  • Lõuna-Aafrikas
  • millest kõige stabiilseb --> stabiilsem
  • 2011. aasta <-- pärast punkti tühik
  • süsiniku sisaldust --> süsinikusisaldust
  • või kusagil mujual -->
  • Konteinerid, mis peaksid vastu kuni 100 000 aastat --> koma pole nullide vahel
  • Muud kasutused


Kommentaarid:

Korralik töö! Mõned parandused ja veelkord raulikult üle lugeda, ongi valmis.

algvere (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 02:00 (EEST)[vasta]

Soovitaksin lisada pildimaterjali. Commonsis piltidest juba puudu ei ole. Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 11:56 (EEST)[vasta]


Tere taas!

Mõned nipet-näpet asjad veel:

  • Titaani suhe mullas on umbes 0.5-1.5% --> 0,5–1,5% (mõttekriips, mitte sidekriips)
  • Vastavalt 6.0 ja 0.7 miljonit tonni aastal 2011. --> 6,0 ja 0,7

Ja nii kõikide punktidega, mis on ühikute vahel, need tuleb muuta komadeks. Sama ka tabelis protsentidega.

Seevastu aga 100,000 aastat, alapeatükis "Tuumajäätmete hoiustamine" tuleb koma ära võtta, lisada tühik: 100 000

kuni 20-ks aastaks --> ks ära kustutada, sest aasta lõpus juba on käändelõpp olemas


Aitäh!


algvere (arutelu) 13. november 2012, kell 00:20 (EET)[vasta]


Tere veel!

Kaks pisiasja:

  • Paiknemise peatükis: Tegu on üheksanda enim levinud elemendiga maakera koores (0.62% massi poolest)--> 0,62%
  • Alguses on kiht ainult 1-2 nanomeetrit (nm), kuid selle paksus ajapikku kasvab ning jõuab nelja aastaga 25 nm. --> 1–2 nanomeetrit

Pärast neid parandusi loeks töö arvestatuks.


algvere (arutelu) 17. november 2012, kell 23:14 (EET)[vasta]