Kasutaja arutelu:K.Tamm/Kärdla kraater

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Artikkel on õigekeelne ja räägib asjast. Pikkus vastab nõutule.

Esimene lõik peaks koosnema mõiste definitsioonist või määratlusest, aga sinul on see palju põhjalikum. Ma arvan, et kõige lihtsam oleks lisada algusse ühelauseline lõik: Kärdla meteoriidikraater on Hiiumaal Kärdlas asuv mattunud meteoriidikraater. Või umbes nii. Kraatri koordinaadid võiks olla teine lõik, mitte viimane.

Kui lisad Kärdla asukohakaardi, siis tuleb ka kirjutada, kui kaugel ja mis suunas asub kraater Kärdla linna keskmest.

Ära lingi [[Hiiumaa|Hiiumaal]], vaid [[Hiiumaa]]l. Muuhulgas muutub tekst niimoodi lühemaks ja redigeerimisvaates loetavamaks.

Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Praegu on selline kurioosum, et "Kärdla" ei olegi esimeses lõigus lingitud. Loomulikult tuleb linkida ka Paluküla, Tubala ja Linnumäe, kraater ja sete ning üldse kõik terminid. Ma järgmistes lõikudes enam ükshaaval ei nimeta, aga aastaarvud tuleb ka esimesel kasutamisel linkida. Hulk termineid on sul seevastu korduvalt lingitud: aluskord, struktuur, maagistumine ...

Ajaloo ja uurimise peatükis on sul pika lõigu lõpus kaks linki. See viitamisviis kõlbab siis, kui kõik selles lõigus olevad faktid on kirjas mõlemas allikas, nii ühes kui teises. Ma kahtlustan, et nii see siiski ei ole. See tähendab, et iga lause kohta tuleb eraldi märkida, kummast allikast see on võetud (või kui see leidub mõlemas, siis võib mõlemad märkida). Allikad tuleb anda lehekülje täpsusega, et kui tahaks mingit väidet kontrollida, ei peaks kogu viidatud raamatut läbi lugema.

Teadlaste eesnimed kirjuta välja, ära anna eesnime esitähte punktiga.

Link "fenomen" läheb valesse kohta, veendu selles ise ja paranda. Kui parandada ei oska, võib linkimata jätta. Sõnad "Teadlased nagu" jäta ära. Miks von Winkler ja Scupin on linkimata? Kontrolli, kas Ozerski on õige, võib-olla on, aga võib-olla on Ozjorski. Ma kahtlustan, et Masaitise eesnimi ei ole Victor, vaid Viktor või Viktoras. Kas link "Väino Puura" läheb ikka õigesse kohta? Kalle Suuroja tuleb linkida. Püüa leida Buschmanile ja Ljapnikule eesnimi ja lingi nad, aga kui eesnimesid ei leia, siis ära lingi. Eesnimi eraldatakse perenimest tühikuga. Arvuvahemikku ei eraldata sidekriipsuga -, vaid mõttekriipsuga – (Alt+0150).

"Samal ajal" kirjutatakse lahku. Link "Massiiv" läheb valesse kohta, veendu selles ise ja paranda.

"Impaktsündmus" on valesti kirjutatud. Äkki saaks impakti ja impaktsündmuse asemel kirjutada kokkupõrkest või muust eestikeelsest asjast? Ära kirjuta seda peatükki olevikus, vaid minevikus, sest see toimus ju ammu. "Bretša" on valesti kirjutatud. Link "transformeerumine" läheb valesse kohta, veendu selles ise ja paranda.

peale -> pärast, errodeeritud -> erodeeritud või kulutatud. Sedimentatsiooniline protsess on minu meelest setteprotsess. "Atollitaoline rõngassaar" on jama, sest atoll ongi rõngassaar.

Kui 100 aastat pärast kokkupõrget oli keskel temperatuur üle 100 °C, siis see vist tähendas, et vesi seal kees. Kas on nii? Aga samas oli see vist maailmamerega ühenduses. Kas oli nii? See tähendab siis, et maailmamerest voolas sinna järjest vett peale, läks keema ja aurustus ning sellel kohal oli lakkamatu keevast veest tekkinud veeauru sammas. Kas oli nii?

Rääkida tuleb kraatri olukorrast tänapäeval. Lennukilt vaadates eristub kraater paremini kui maapinnal. Kraatri keskmes on tasane maa, mis suures osas on põllustatud. Kraatri servades olevatel kõrgendikel kasvab põhiliselt kuusik, mis eristub selgelt kraatri keskel ja kraatrist väljas olevast lehtmetsast. Rajatud on vaateplatvorm. Püüa selle kohta allikaid otsida, mina kirjutasin siinkohas sellest, mida olen ise näinud (näiteks lennukilt). Kas on kaitse all? Milles kaitse seisneb? Miks mineraalvett enam ei toodeta, kas lõppes otsa?

Algava sulu ees käib tühik. Koma kirjutatakse komaga, mitte punktiga. Taivo 12. oktoober 2013, kell 22:25 (EEST)[vasta]

Ma ei saa sulle meili saata. Sa pole määranud endale kehtivat e-postiaadressi. Meie suhtlus peab käima selle arutelulehe kaudu. Kõigile tudengitele kästi anda parandamiseks 3 või 7 päeva. Saad 7 päeva. Aeg hakkab jooksma esmaspäevast, 14. oktoobrist, ja lõpeb pühapäeval, 20. oktoobril. Taivo 12. oktoober 2013, kell 22:40 (EEST)[vasta]

Muudatused tehtud! Teile saadetud kirjas peaks mõningad vastused teie küsimustele olema. K.Tamm

Jään sissejuhatust puututava nõuande osas tugevale eriarvamusele. Pean seda tõsiseks probleemiks eestikeelses Vikipeedias, et meil puuduvad sageli korralikud sissejuhatused. Üks lause ei ole sissejuhatus. Alguses tuleb tingimata kõik oluline kokku võtta! Ivo (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 23:36 (EEST)[vasta]

  • Sissejuhatuses jäta "ka" ära.
  • Sõna "populaarne" jäta ka ära, sest kuigi seal on vaateplatvorm ja ta on turismisihtkoht, ma siiski populaarseks seda ei pea.
  • 4 kilomeetrilise -> 4-kilomeetrilise
  • Sõna "kõrgkvaliteetne" ei ole hea sõna. See tuleneb asjaolust, et ingliskeelne "quality" tähendab natuke muud kui eestikeelne "kvaliteet". "Quality" tähistab igasuguseid omadusi, "kvaliteet" üksnes häid omadusi. Sellepärast "high quality" tähendab sedasama mis eestikeelne "kvaliteet". Asenda kõrgkvaliteetne -> kvaliteetne.
  • Masaitisega on asi pahasti. Masaitis on leedu perenimi, aga Viktor ja Ludvig ei ole leedu nimed, mistõttu pole kindel, et tegu oli leedulasega. Töötas Leningradis, mitte Leedus. Kui vene vikis mehest artiklit pole, kust saaks tema õiget nime vaadata, siis tuleb tema nimeks anda Viktor Masaitis ilma imeliku märgita i peal, sest see ei ole leedu ega vene keele täht. (Kui vene ja leedu vikis on mõlemas temast artikkel, siis vene vikit usaldan rohkem.)
  • Kärdla puhul on tegemist -> Kärdlas asub
  • õrgendatud -> kõrgendatud. Ära lingi kõrgendatud mineraalsusega vett, sest kohe järgneb niigi link mineraalveele.
  • Sõna "tsoon" ära lingi, ei piirkonnale ega mujale, sest artikkel "piirkond" ei räägi sellest, millest siin vaja.
  • Meteoriidi langemise keskkonna peatükis tuleb mõttekriipsud eraldada tühikuga nii eest kui tagant. See käib ka "Paluküla" ees oleva mõttekriipsu kohta.
  • Plussmiinuse kohta on olemas eraldi märk ±.
  • Mõnel pool, näiteks sõnade "vältel", "nähtusi" ja "tsentrist" järel on sul sidekriips. Neis kohtades lõpeta lause ära ja alusta uut lauset.
  • "kaugemale kui" vahel ei käi koma. Järgmisel real ei käi koma ees tühikut.
  • 140 meetrise -> 140-meetrise, 3,6 kilomeetrise -> 3,6-kilomeetrise, 900 meetrise -> 900 meetrise. Arvuvahemik (800–900) kirjutatakse mõttekriipsuga, mitte sidekriipsuga.
  • Impaktijärgselt -> Impakti järel, kokkupõrke järgselt -> kokkupõrke järel
  • kokku kolm -> kolm
  • 100 kraadi celsiust -> 100 °C

Ma vist ei taha seda tööd enam läbi lugeda. Nende vigade parandamise järel tohib artikli avaldada, saates selle artiklite nimeruumi. Taivo 22. oktoober 2013, kell 21:42 (EEST)[vasta]