Kasutaja arutelu:K.Ehatäht/Lõplike elementide meetod

Lisasin just 1.5k tähemärki, aga unustasin sisse logida. K.Ehatäht (arutelu) 24. september 2013, kell 15:34 (EEST)

Aitäh huvitava ja põhjaliku artikli ning artikli õigeaegse esitamise eest! Artikli ülesehitus on loogiline ja töö on hästi struktureeritud. Illustreerivat materjali on piisavalt ning see on asjakohane. Väga sisulisi kommentaare ei oska ma anda, seega järgnevad põhiliselt loetavust ning üldist keelekasutust puudutavad esialgsed soovitused. Kui ringiga töö juurde tagasi jõuan, suudan ehk ka sisu kohta rohkem öelda.

• Juhtlõigu alguses oleva määratluse juures oleva inglise keele termini puhul ei ole mõtet linkida artiklit "inglise keel", parem oleks nt panna lihtsalt (ingl k finite element method, FEM).
• Aproksimeerimise kõrvale võiks panna selguse huvides ka eestikeelsema termini, st "aproksimeerimist ehk lähendamist". Populaarteadusliku artikli põhimõtteid, sh ka üldlugejale arusaadavas keeles kirjutamise printsiipi tasuks meeles pidada ka mujal artiklis. Kui tingimata üldkeeles seletada ei taha, peaks lisama vähemalt lingi artiklile, kus mingit nähtust lahti seletatakse.
• Mis laadi piirkonnast juhtlõigus räägid? Mingi näite võiksid panna sulgudesse.
• seda Plateau's probleemi lahendamisel. Ülakoma ja "s" on täiesti ülearused.
• Hilisem arendustöö variatsiooniarvutuse ja kaalutud hälvete meetodites Rayleigh', Ritzi ja Galjorkini poolt andis samuti märkimisväärse panuse LEMi teooriasse. Väldi "poolt"-konstruktsioone. Parem oleks nt: "Rayleigh', Ritzi ja Galjorkini hilisem arendustöö variatsiooniarvutuse ja kaalutud hälvete meetodites…" Samuti oleks hea, kui kirjutaksid esmakordsel mainimisel välja inimeste täisnimed.
• Saint-Venant'i väändeprobleem Kuna nime hääldamisel kaovad sõna lõpust kaashäälikud, hääldatakse vist umbes nagu [veno], ei ole põhjust võõrnime käänamisel seda "i"-häälikut sinna lõppu panna. Ülakoma peab aga jääma.
• Argyrise Omastavas käändes Argyrise'i.
• Töösse on jäänud sisse mõned trükivead, loe tekst hoolikalt üle ja paranda need ära.
• Sõltumatult Argyrisega panustasid tänapäevase LEMi väljatöötamisele R. W. Clough (1960) ja M. J. Turner (1956), kellest viimane võttis kasutusele termini 'lõplik element'. "Argyrise'ist sõltumatult" ja panustama millessegi.
• lõplik element Pane terminid kas jutumärkidesse või kaldkirja. Pooljutumärgid kuuluvad pigem ingliskeelse kirjutamistraditsiooni juurde.
• iga element, täpsemini võre sõlmpunkt seostatakse Eralda järellisand mõlemalt poolt komadega.
• Jälgi ka, et kõikide viidete juures oleks võimaluse korral nõutud elemendid olemas (http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine).
• Peatüki "Illustratiivne probleem" pealkiri võib olla pisut eksitav (nt kas meetodi puhul esineb näitlikustamisel probleeme?). Äkki sobiks sinna paremini lihtsalt "Näitlik probleem" või midagi sarnast.
• materjali, üldiselt välja omadustega (termodünaamilistes simulatsioonides nt soojusmahtuvus); Veidi segane. Kas mõtled siin "soojusmahtuvusega"?
• Lingi meetodi rakenduspõhimõtete peatükis ka mõiste "polünoom", kuna kasutad seal mõistet esimest korda. Peatüki pealkiri iseenesest võiks ka olla pisut konkreetsem ning viidata sellele, mis põhimõtteid seal seletatakse (st kas meetodi enda tööpõhimõtteid, selle rakenduspõhimõtteid vms).
• eeldatakse, et sõltumatud muutujad võre sõlmpunktides on teada, või siis need aproksimeeritakse mingi polünoomi abil Siin on kõrvallause osad võrdsed, seega "või" ette koma ei panda.
• kõikide elementide panused summeeritakse, saades globaalne võrrandite süsteemi kogu probleemi jaoks Muuda sõnajärge eesti keele pärasemaks, praegu pole aru saada, kas räägid globaalse võrrandite süsteemi kogust või mingist lahendusest kogu probleemi jaoks.
• Ülaltoodud punktidest järeldub, et LEM sobib mittelineaarsete efektide uurimiseks. Samuti ka see, et vaadeldav pidev süsteem lõpmatu arvu tundmatutega lähendatakse diskreetse süsteemi ja lõpliku arvu tundmatutega. Arusaamatu, kas ka teises lauses toodu järeldub ülaltoodud punktidest või sobib hoopis teises lauses toodu samuti mittelineaarsete efektide uurimiseks?
• tihedalt diskreetida - nõudmised arvuti muutmälu Sidekriipsu asemel koolon.
• saamiseks kasutasime (2) Valemit 2?
• saame (3) kirja panna kui Valemi 3?
• Viita Dirichlet' probleemi puhul nummerdatud punktidest rääkides neile konkreetselt kui valemitele, probleemidele, funktsioonidele või millelegi muule. Lihtsalt punktid jutu sees ajavad segadusse.
• Kui ääreväärtusprobleem oleks defineeritud üle mingi suvalise piirkonna ... , siis vastavad testfunktsioonid moodustavad Sobolevi ruumi ... , mis rahuldavad ... , kus ... on piirkonna ... tükati sile raja. Lause on arusaamatu, palun sõnasta ümber.
• Nõrga vormi (4) diskreetimine taandub lõpmatu-dimensioonilise lineaarse probleemi ... asendamisega lõpliku-dimensioonilise probleemiga(5): ... kus ... on lõpliku dimensiooniga tükiti polünoomide ruum. "taanduma millegagi" ei ole vastuvõetav, aga lause on ka muidu raskesti loetav. Äkki suudad ümber sõnastada.
• Väldi artiklis "meie"-vormi kasutamist ("võtame", "leiame" jms).
• Ülaltoodud definitsiooni kohaselt pole ... diferentseeruv kogu määramispiirkonna ulatuses, täpsemalt punktides ... Sõnasta lause paremini! Praegu on arusaamatu, kas ... pole diferentseeruv punktides ... või just seal on.
• Jälgi pisut artikli ülesehitust ka selle pilguga, et kas iga järgnev lause või lõik on ikka eelmiste osade kontekstis piisavalt arusaadav.
• Üsna raske on jälgida lauseid, milles on segamini mitu valemit ja tekst. Näiteks selle võiks võimaluse korral teha mitmeks lauseks: Viimase saame kirja panna vektorite ... ja ... , kus ... , ning maatriksi ... abil kui ...
• Jälgi, et lingitud märksõnad oleksid ainsuse nimetavas, kui just pole olulist põhjust neid mitmuslikuna kasutada.
• Mille kohta täpselt käib peatükk "Üldistused"? Kas selle võiks siduda mingi teise peatükiga või kuidagi selgelmalt nimetada?
• Euleri/Runge-Kutta meetodi Miks oled niimoodi märkinud? Kas tegemist on sama meetodiga?
• erinevused LEM ja LVM vahel on Kääna lühendeid ka!
• LVM on teatud probleemide puhul LEMi erijuht (nt Poissoni võrrand, lõplikeks elementideks ristkülikud) Siin jääb arusaamatuks, kas näiteks toodud võrrand on probleem või LEMi erijuht.
• Loetavuse lihtsustamise mõttes soovitan jälgida, et laused oleksid oma struktuurilt võimalikult päris lausete moodi, st ainult valemitest ja loeteludest tavalugejale sellise teema puhul ei piisa.
• LEMi kasutatakse üldiselt struktuurianalüüsis, samas kui arvutuslikus hüdrodünaamikas (nt õhuvoolude simulatsioon lennukitiiva ümber) kasutatakse rohkem LVMi või lõplikku ruumala meetodit. Kui lingitud on "Lõpliku ruumala meetod", siis jääb omadussõna "lõplik" omastavasse käändesse ka sel juhul, kui kogu fraas panna partitiivi. St sõna "lõplik" laiendab "ruumala", mitte "meetodit".
• Rakenduste peatükis võiksid lisada artikli lingi ka mõistele "pinge"
• LEMi tarkvara võimaldab simulatsiooni parametriseerida (nt konstruktsiooni pinged erinevate koormiste korral), arvestada ajalist sõltuvust ning saada tulemus soovitud täpsuse piires. Tee arusaadavaks, mille kohta see näide täpselt käib.
• Vaata artiklis üle, et sõna "kuni" vastena oleks kasutusel mitte side-, vaid mõttekriips.

MPilvik (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 12:59 (EEST)

Viisin parandused sisse, ent mõne asja siiski märgin ära.

• Argyrise pole artiklis mainitud mehe nimi, vaid see on Argyris. Käänamisel ma ülakoma ei kasutanud, vaid lisasin kohe vastavad sufiksid.
• Plateau' oli mul valesti (s-täht sõna lõpus üleliigne), aga ülakoma võiks siiski säilida samal põhjusel nagu Saint-Venant' puhul.

K.Ehatäht (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 21:13 (EEST)

Aitäh paranduste eest! Mõned pisiasjad veel:

• Pildiallkirjadest: 2D-meetod, 2D-lahend
• inseneritehniliste –> insener-tehniliste
• Plateau' probleem

Ülakoma ei ole vajalik seetõttu, et nimi lõpeb nii kirjapildis kui ka häälduses täishäälikuga, Saint-Venant' nimi aga mitte.

• Võiksid siiski püüda välja otsida ka inimeste täisnimed ja need esmakordsel mainimisel kirja panna (saad ka tähemärke juurde).
• Hiljem on diskreetimist kasutanud Courant 1943. aastal, milles ta uuris Saint-Venant' väändeprobleemi

"Hiljem on diskreetimist kasutanud Richard Courant, kes 1943. aastal uuris Saint-Venant' väändeprobleemi"

• selles mõttes, et ta seab nõrgemad tingimused

"selles mõttes, et see seab nõrgemad tingimused"

• tükati sile raja

"rada"?

• Võttes intervalli … ja jagades selle … osaks:

Tehes seda, juhtub mis? Kirjuta sõnades ka välja.

• ei eksisteeri –> ei ole olemas
• baasifunktsioon –> baasfunktsioon? või baasi funktsioon? Kas "baasifunktsioon" on kindlalt terminina selline?
• LVMiga sama täpsuse saavutamiseks vajab LEM palju vähem võre sõlmpunkte, järelikult implementeerimisel ka vähem mälu andmete töötlemiseks.

Kas see peabki olema taandega punkt?

• prototüüpid –> prototüübid
• "Vaata ka" linkide all on Rayleigh'-Ritzi meetod jäänud ülakomata.
• Linkide puhul lisa lehekülje nimi ja konkreetse kasutatud osa nimi, vt näidet siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Hall_nulg.

MPilvik (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 17:32 (EEST)

• 2D-võrgustik (pildiallkirjas)
• Üks inseneritehniliste on parandamata jäänud (peatükis "Rakendused")
• Hiljem on diskreetimist kasutanud Richard Courant 1943. aastal, milles ta uuris Saint-Venant' väändeprobleemi

Vaata parandust eelmises tagasisides!

• baasifunktsioonid

Kas on mingi põhjus, miks need parandamata oled jätnud (vt eelmist tagasisidet)?

MPilvik (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 14:04 (EEST)

Vabandust, esimesed vead jäid kahe silma vahele. Mis puutub baasifunktsiooni mõistesse (ingl k basis function), siis ma sellele normaalset eestikeelset vastet leida ei suutnud. Samas keeleline intuitsioon kui selline eelistab pigem kokkukirjutatud versiooni muudele variantidele. Termin on analoogne baasivektoriga (konkreetne mõiste eestikeelses kirjanduses, Vikipeedia matemaatika mõistete loendis esinev, kuid artikkel kirjutamata), ainult et vektorruumide asemel on meil tegu funktsioonide ruumiga. Viimaste muudatuste kinnitamisel unustasin sisse logida. Lehekülje laadimise peatamine ei aitanud, muudatus läks enne läbi. K.Ehatäht (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 14:32 (EEST)

Suur tänu selgitamast! Minu meelest on artikkel nüüd korras, võid selle ümber tõsta. Uue artikli loomise kohta võid lugeda siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Juhend:Lehek%C3%BClje_redigeerimine#Uue_lehek.C3.BClje_loomine.

MPilvik (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 14:39 (EEST)

Lisasin artikli põhinimeruumi. K.Ehatäht (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 15:03 (EEST)