Kasutaja arutelu:JaanusBurk/Kvantitatiivne struktuur-aktiivsus sõltuvus

Tere! Aitäh õigeaegselt esitatud ja piisava pikkusega artikli eest. Teen mõned märkused, kuidas teksti parandada. Üldiselt on aga artikkel hästi loetav ja kena.

1. Sissejuhatus peaks algama just täpselt selle mõiste seletamisega, mis on artikli pealkirjaks.

2. Arvude vahel tähenduses "kuni" peaks kasutama mõttekriipsu, mitte sidekriipsu (ja mitte ka pikka mõttekriipsu), leiate selle erimärkide alt.

3. " keemikut C. H. Hanchi" – nii täiend kui nimi peaks olema osastavas käändes.

4. Oleks hea, kui leiaksite mõne pildi või skeemi artiklit illustreerima.

5. "kus", "mis", "kuidas" jm sõnad alustavad enamasti kõrvallauset ning nende ees peaks olema koma.

6. "...millele tehakse energia minimiseerimise arvutused, kasutades selleks..." – siin peaks koma olema, kuna des-lauselühend on kõrvallause alguses. Samuti siin: "loomupäraseid omadusi, jättes kõrvale ühendi geomeetria ja seotuse".

7. "näiteks [[keemiline side|keemilise sideme] paiknemine" – näpuviga.

8. "aatomlaengud, dipoolmomendid ja molekulaarne polariseeritavus" – kas siin peaks koma olema?

9. "Fragment- või ka grupipõhised QSAR mudeleid" – puudu oli sõnaosa ärajättu märkiv sidekriips ning "grupipõhised" on üks sõna.

10. "üles loetud" – kaks sõna.

11. "Seoses nanomaterjalide suure levikuga ning peaaegu olematu seadusandlusega nende kohta" – alati "seoses millega"! Samuti ei käi "ning" ette koma, kui selle ees just eelneva kõrvallause lõpp ei ole.

Edu! Margotmöller (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 22:11 (EEST)

Pealkiri ei ole ju keeleliselt korrektne. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 11:54 (EEST)

1. Sissejuhatuse esimene lause võiks olla ainsuses, nagu ka pealkiri on ainsuses. "Suures andmekogumis" ei pea olema komade vahel.

2. "korrelatsiooni lihtsamate orgaaniliste molekulide ja nende toksilisuste sõltuvusest" – korreldatsioon on "millegi vahel", mitte "millestki"!

3. "mudeli loojaks" või "mudeli väljatöötajaks", mitte "mudeli loomise väljatöötajaks".

4. "biloogiline aktiivsus" on üldine mõiste, see võib jääda ainsusesse ka siis, kui uuritavaid ühendeid on mitu.

5. "... tehakse sellele kvantkeemilisi meetodeid kasutades geomeetria optimiseerimine, leidmaks ühendi termodünaamiliselt kõige stabiilsemat vormi." – siin peaks maks-vormi ees koma olema.

6. "molekulaarmehaaniline", "mudelisisene" ja "ravimimolekulid" kirjutatakse kokku.

7. "grupipõhised QSAR mudeleid", "ennustatakse väljajäetud punkti bioloogiline aktiivsus ning." – trükivead.

8. "Lisaks pole alati vajadust teada ühendi kolmemõõtmelist struktuuri mudeli loomiseks, mida teatud olukordades on raske defineerida või leida keemiliste ühendite andmebaasidest" – sõnajärg peaks olema "Lisaks pole mudeli loomiseks alati vajadust defineerida ...", kuna praegusel juhul tundub, et kõrvallause käib mudeli, mitte ühendi kolmemõõtmelise struktuuri kohta.

9. Valideerimiseks on kasutusel kaks meetodit, mitte valideerimisena.

10. jäetakse, mitte jäätakse.

11. "Välisel valideerimisel jagatakse andmed kahte seeriasse (treeningseeria ja testseeria)" – sulgude kasutamiseks ei ole siin põhjust, kuna seeriatüüpidest tuleb kohe järgmises lauses juttu. Parem oleks kasutada nt koolonit, sel juhul peaks treening- ja testseeria samuti sisseütlevas käändes olema.

12. "Kui andmed on kogutud erinevatest allikatest, on oodata märgatavat R2 erinevust" – siit oli puudu koma, mis kui-kõrvallause ja pealause piirl alati olema peaks. Artikli kõige viimases lauses ei peaks aga koma olema, kuna "seoses millegagi" ei alusta kõrvallauset. Margotmöller (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 15:14 (EEST)

Mis peaks olema pealkirjaks? Pealkiri on ju ka artikli osa. Andres (arutelu) 22. oktoober 2014, kell 00:29 (EEST)