Kasutaja arutelu:Isabelagnes/maksimaalne hapniku tarbimine

Kommentaar assistendilt

Oled loonud teemaga sobiva artikli struktuuri ja mõelnud juba läbi ka mõne alajaotuse sisu. Väga hea! Kõike seda, alaosade järjekorda ja pealkirjade sõnastust, saab veel edaspidi muuta, aga kindlasti on olemasolev struktuur artikli kirjutamisel heaks toeks. Juhin ainult tähelepanu, et sissejuhatav lõik ei vaja omaette pealkirja (sul on praegu eraldi alapealkirjana "Maksimaalne hapniku tarbimine", aga definitsioon jm sissejuhatav jutt võiks minna lihtsalt artikli suure pealkirja alla). Jõudu-jaksu artikli täiendamisel! --Proosamanna (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 02:22 (EEST)

luisegrethen

31.10.2017 tagasiside Tere, väga põhjalik teemavalik. Kiidan läbitöötatud materjali hulka. Teksti struktuur on hästi tehtud, kuid võiks lisada näiteks fakte, näiteid. Üldiselt on algus palju tõotav. Edu, jään edasist tulemust huviga ootama!

14.11.2017 tagasiside Väga tore näha, et peale põhjaliku teksti on ka artiklit huvitav vaadata, tänu pildimaterjalile. Kategooria ning lingid on ilusti lisatud ning töökorras. Artikel on mahukas, kuid samas sisuvastab ootustele. Veelkord peaks üle vaatama viitamise. Väga asjalik ning huvitav artikkel, palju edu valmimisel!

Kirkejaetma

Teema on väga põnev. Artikkel on väga põhjalik ja läbimõeldud. Tekst on ilusti vormistatud. Mulle meeldib, et oled artikklis kasutanud erinevaid maksimaalse hapniku tarbimise testimis võimalusi. Loodan, et teksti ja põnevat informatsiooni tuleb veel juurde :). Palju edu!

31.oktoober tagasiside

Artikklisse on päris palju teksti juurde lisatud vägagi mahukas ja läbimõeldud. Loodan, et artikkel saab veel täiendust. Palju edu!

14.november tagasiside

Marispraats

Artikkel on läbimõeldud, sisukas ja põnev. Artikkel on hästi vormistatud, jätka samas vaimus!

Assistendi kommentaar artiklile ja tagasisidele

Kaasõpilased on jätnud julgustavat ja asjakohast tagasisidet. Soovitan tagasisides pöörata tähelepanu ka viitamisele. Näiteks võib kehastuda väga umbusklikuks lugejaks, kes tahab iga väite üle kontrollida (ega Vikipeediat kõiges pimesi usaldada ei tasugi!). Siin artiklis on viiteid natuke liiga harva. Kolmanda õppetüki juhendist võib veel üle lugeda, kui tihti viited paiknema peavad. Näiteks lauses "2016. aastal tuli Ameerika Südameassotsiatsioon (ASA) välja tõestusega[2] ..." on viide sõna "tõestus" järel otsekui link, ent tegelikult peaks viide tulema mitte pärast allika nimetamist, vaid pärast allikast võetud info esitamist (seega kas lause või lõigu lõpus). Struktuuri kohta tekkis küsimus, kuidas erinevad mõõtmine ja testimine? Aga võib-olla selgub see siis, kui alaosad on pikemalt lahti kirjutatud. Siiani näib käsitlus asjatundlik ja ASA artiklid on kindlasti usaldusväärsed allikad. Soovin jätkuvat kirjutamishuvi ja ja jaksu! --Proosamanna (arutelu) 2. november 2017, kell 17:58 (EET)

Assistendi kommentaar

On hea meel näha, et oled leidnud uue allika, täiendanud teksti ja lisanud hästi sobivaid pilte. Nagu juba kirja teel rääkisime, tuleb valemiga joonise tõlkimiseks ja üleslaadimiseks kas autori luba küsida (muidu on lihtsalt tegu seaduserikkumisega) või luua ise analoogne joonis. Endiselt vajab korrigeerimist viitamine: viide väite (mitte lauses nimetatud allika) järele lause lõppu; 'vähemalt' iga lõigu lõpus peaks olema viide. Näiteks pole üldse öeldud, kust pärineb järgmine info: "Maailma kõige kõrgeim tase, mis seni mõõdetud on, mõõdeti Bjorn Daehliel (90.0), kes on endine Norra murdmaasuusataja. Ta on 8-kordne olümpiavõitja ja 9-kordne maailmameister. Dæhlie on võitnud taliolümpiamängudelt kokku 12 medalit: 8 kuld- ja 4 hõbemedalit." Samuti artikli kõige esimene lõik. Aga see on vormistamise küsimus (ehkki mitte vähetähtis). Muidu edeneb artikkel kenasti! Ja see on ka tore, et oled kirja teel asjalikke küsimusi esitanud. Jõudu! --Proosamanna (arutelu) 9. november 2017, kell 19:40 (EET)

Assistendi kommentaar tagasisidele ja artiklile

Tore, et kaasvikipedistid on artikliga üldiselt rahul, avaldavad kiitust ja soovivad edu. Hea oleks aga olla natuke täpsem. Seepärast on hea, et Luise Grethen on kommenteerinud ka kategooriate ja linkide olemasolu ja töökorda ning sisu ja pealkirja vastavust. Märkus viitamise kohta vajaks aga täpsustamist. Artiklis on üldiselt juba väga korralikult viidatud. Sellise soovituse puhul peaks teinekord kindlasti välja tooma kohad, mis siis konkreetselt ülevaatamist vajavad. Ise osutaksin järgmistele kohtadele:

1. Kokkuvõtte esimene lõik põhineb küll allpool esitatud infol, aga vajaks siiski ka eraldi viidet või viiteid.

2. Ficki valemi alaosas on viitena vormistatud link ingliskeelse Vikipeedia artiklile "Cardiac output". Vikiartikleid, olgu nad mis keeles tahes, aga allikatena kasutata. Kui mõtlesid tõesti sellele artiklile viidata, siis uuri parem artiklis endas kasutatud materjale ja viita nendele. Kui aga mõtlesid seda siselingina, siis eestikeelsetes vikiartiklites ingliskeelseid ei vikilingita, muidu läheks süsteem väga puntrasse. Küll aga võiks lisada näiteks siselingi artiklile "Kehaline aktiivsus" (lausesse "...tõI ASA välja kui oluline on igapäevane füüsiline aktiivsus") jm. (

Ficki valemi lõigus soovitan veel läbi mõelda, kus peaks viide paiknema. Kui ka valemi osad on pärit samast Khan Academy allikast, siis peaks viidet sellele allikale kordama ka selgituse lõpus (pärast sõnu "maksimaalne hapniku tarbimine"). Mingi viide peaks seal igal juhul olema. Aga näen, et alles tegeled selle alaosa lahtikirjutamisega, nii et kõik ei peagi veel täiuslik olema.
Suur rõõm on näha, et oled tagasisides antud soovitusi põhjalikult rakendanud. Uus joonis on hästi tehtud ja ilus!

Jätkuvalt rõõmsat kirjutamist! --Proosamanna (arutelu) 15. november 2017, kell 14:55 (EET)

Assistendi kommentaar

Tore, et oled leidnud uusi eestikeelseid allikaid ja artiklit nende põhjal märgatavalt täiendanud.

Kehaline liikumine on eluline tarve. Ilma lihaste tegevuseta pole võimalik hingamine ja südametalitlus ning kõik muu. Isegi inimese mõtlemine avaldub lihaspingutusena. Inimesel on kaasasündinud vajadus liikuda. 

Selle info puhul tekib ka küsimus, kuivõrd see on üldse artikli konkreetse teemaga seotud. Pigem kuulub see kehalise aktiivsuse teema alla, millel on Vikipeedias oma artikkel, kuhu võiks Sinu artiklist kenasti link viia. Siis ei valgu jutt väga laiali, kuid info on ikkagi kättesaadav. (Kujutle end lugeja rolli. Kas see on info, mida märksõna "maksimaalne hapniku tarbimine" alt otsiksid?) Suurem probleem on aga see, et need laused on muutmata kujul allikast kopeeritud! Kui peaksid otsustama selle info artiklisse jätta, siis kirjuta see kindlasti ümber. Ka järgmised lõigud on kas muutmatult või väikeste kärbetega otse kopeeritud:

Vastupidavuse spordialaga tegeleva sportlase tee tippu nõuab aastatepikkust tööd ning see protsess saab olla edukas kui tuntakse ja peetakse kinni vastupidavuse arendamise põhimõtetest. Treeningprotsessis, nagu igasuguses pedagoogilises protsessis, rakenduvad sellised üldpedagoogilised printsiibid nagu järkjärgulisus, süstemaatilisus, jõukohasus, teadlikkus, individuaalsus jt. Kõrget saavutusvõimet vormitakse kannatlikult ja kaua...

ja

Testi põhjal mõõdetakse 12 minuti jooksul (kõndides, sõrkides või joostes) läbitud maa pikkus meetrites. 
Testi ei tohiks teha päris "tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening.
Testi põhjal hinnatakse töövõime tase ja jaotakse see viite rühma: väga hea, hea, rahuldav, nõrk ja väga nõrk (Seda nii meeste kui naiste puhul.)
Töövõime paranemise hindamiseks on soovitav korrata testi 2–3 korda aastas.

Sama lugu: kirjuta oma sõnadega ümber, võta entsüklopeedilises stiilis kokku! Cooperi testi kohta käivad punktid on küll üsna lakoonilised, aga sealgi on põhjendamatu jääda allika kohmakate sõnastuste juurde (miks "testi põhjal mõõdetakse"? Mõõdetakse ju ikka testi käigus. Ja teise punkti saaks sõnastada nt lihtsalt "Testile peaks eelnema vähemalt mõnenädalane treening", entsüklopeedilisse artiklisse pole vaja tugitoolikujundit. Lõik vastupidavuse arendamisest on aga lausa silmatorkavalt teises stiilis kui vikipeediale kohane.)
Lisan veel, et alapealkiri "Hüpoteesid ja oletused" tekitab minus natuke segadust. Ootaksin, et juttu tuleb teaduslikest hüpoteesidest (millised tervisenäitajad vms on maksimaalse hapnikutarbimisega seotud vms). Võib-olla peaksid seda alateema alguses natuke lahti kirjutama, mida täpselt oletatakse ja mille alusel.

Üldiselt oled olnud väga tubli vikipedist ja hoidnud oma artiklit kogu aeg tasemel. Loodan, et leiad kursuse viimaste nädalate jooksul aega ülalosutatud plagiaadid ära parandada. Muidu on artikkel kenasti ja põhjalikult koostatud.

MÄRKUS VII NÄDALA KOMMENTEERIJALE: Selle nädala ülesande täitmisel soovitan selle artikli kommenteerijal muuhulgas läbi mõelda, kas piiksutesti kirjeldus on selge ja arusaadav.
Jõudu tööle! --Proosamanna (arutelu) 23. november 2017, kell 19:31 (EET)

Assistendi kommentaar

Väga tore on näha, et oled tagasiside põhjal artikliga taas tööd teinud. Nüüd on tõesti parem! Ka piiksutesti kirjeldus on nüüd natuke arusaadavam. Kui midagi veel norida, siis ainult siselinke lisaksin veel, nüüd kui nendega seotud küsimused on selgeks räägitud (võib-olla nt kehaline aktiivsus, hapnik, süsihappegaas?) Aga artikkel on põhjalik saanud ja tundub, et oled ka ise palju õppinud ja arenenud :) Loodan, et osaled edaspidigi eestikeelse Vikipeedia ehitamisel või rakendad kursuselt saadud oskusi muul moel! --Proosamanna (arutelu) 30. november 2017, kell 00:32 (EET)