Kasutaja arutelu:HLind/Valglinnastumine

Tänan õigeaegselt esitatud artikli eest! Teema on huvitav ja päevakajaline, aga artikkel vajab just keelelisest küljest hulganisti kohendamist. Artikkel võiks olla ka u 2000 tähemärki pikem. Järgnevalt mõned minu ettepanekud, kuidas mõnd lauset eestikeelsemaks muuta, aga soovitan kindlasti artiklit veel lugeda ja kohendada, et tõlgitud tekst nii palju läbi ei paistaks.

Ettepanekuid

Valglinnastumine (inglisekeelne def. urban sprawl) on linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonna arvelt, mille tulemusena rajatakse põllumajanduslike maade arvelt elamu- ja tootmisotstarbega maaüksusi linna äärealadele või sellest eemale maapiirkonda. > Valglinnastumine (ingl k urban sprawl) on linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Valglinnastumisel rajatakse linnaäärsetele põllumaadele elamuid ning tootmishooneid.
Tegemist on mitmetahulise kontseptsiooniga, mis väljendub isemäärase suunitluse ja madala asustustihedusega hoonestuse tekkimisele. > Mis see tähendab? Kirjutage oma sõnadega, ärge kasutage võõrsõnu.
kõrge segregatsioon elamu- ja ärialade vahel > kirjutage lihtsamaks, mida mõtlete
Valglinnastu peamisteks probleemideks on linna ja selle tagamaa üha laienev levik tiheasustusega aladelt kaugemale maapiirkonda, madal asustustihedus, valglinnastu iseeneslik, planeerimata areng, kõrge segregatsioon elamu- ja ärialade vahel ning kujunduslike planeeringulahenduste väljatöötamine peatamaks valglinnastute levikut ning sealsete elanike liigset sõltuvust sõiduautodest. > Tehke sellest vähemalt kolm lauset.
kuna see on tihtipeale seostatud tervist ja keskkonda kahjustavate teguritega nagu ülekaalulisus, õhusaaste ja teede ülekoormus > kuna tihti seostatakse seda tervist ja keskkonda kahjustavate teguritega, nagu ülekaalulisus, õhusaaste ja teede ülekoormus
Ümberpaiknemine linna äärealadele võib tõsta ohtu ülekaalulisusele > Linna äärealadele ümberkolimine tõstab ülekaalulisusriski, kuna
kõndimine ja jalgrattaga sõitmine ei ole pikkade vahemaade tõttu mõistlik rändeviis neile > kõndimine ja jalgrattaga sõitmine ei ole pikkade vahemaade tõttu mõistlikud rändeviisid neile
Samuti saadavad valglinnastute elanikud igapäevasest pendelrändest tingituna ringlusesse rohkem õhusaastet elaniku kohta kui seda linnakodanikud > Igapäevasest pendelrändest tingituna saastavad valglinnastute elanikud rohkem õhku kui linnakodanikud
Valglinnastumine toimub vaid juhul, kui linlikele maakasutusviisidele ülemineku kiirus ning sealsete elanike kasutuses oleva maa hulk elaniku kohta on palju kõrgem kui linnaelanikel ning ületab teatud alal teatud aja jooksul rahvastiku kasvukiiruse. > Tagamaa valglinnastub, kui see läheb kiiresti üle linlikele maakasutusviisidele, sealsetel elanikel on rohkem maad kui linnaelanikel ja sealne rahvastikukasv on kiirem.
ning on peegeldus tarbijate eelistustest ja õiguslikust struktuurist tulenev võimalus > ning peegeldab tarbijaeelistusi ja seadusest tulenevat õigust
Diskussioonid ja arutelud valglinnastumise üle on tihtipeale selgusetud, tingituna selle fraasi ebamäärasest tähendusest. > Sõnastage selgemini või loobuge sest lausest.
Valglinnastu mõõdet saab hinnata keskmise elanike arvuga ruutmeetri kohta detsentraliseerumise (rahvastiku levimine maa-alal ilma selgelt määratlemata keskuseta), pidevusetusega ( hüppeline arendus ehk „leapfrog development“), või kasutusalade segregatsiooniga kaudu. > Valglinnastumist saab mõõta, arvutades keskmise elanike arvu ruutmeetri kohta. Samuti saab seda mõõta, uurides pidevusetust (hüppelist arendust) või maa kasutusalade segregatsiooni. Kuidas see detsentraliseerumine siia lisada?
Valglinnastu kõige tüüpilisemaks hoonestuse vormiks on ühe kuni kahekorruselised ühepereelamud, piirkonda iseloomustavad laiad tänavad ning rohkelt murukatte ja haljastusega planeeritud eraaedu. > Valglinnastu kõige tüüpilisemad hooned on ühe- kuni kahekorruselised ühepereelamud. Tänavad on laiad, aedades on palju muru ja haljastust.
kordades > mitu korda
Viitab situatsioonile, kus > Üheotstarbeline maakasutus viitab situatsioonile, kus
maa – alad > maa-alad
vahemaade omavaheline kaugus > vahemaa
hüved nagu tihe bussiliiklus või kergliiklusteed. > hüved, nagu tihe bussiliiklus või kergliiklusteed.
Madala asustustihedusega maakasutus > Väikse asutustihedusega maakasutus
„Omamine“ pole eesti keelele omane: Valglinnastu omab suuremat maahõivet inimese kohta kui traditsiooniline linnaarendus ja seda põhjusel, et > Valglinnastu kasutab rohkem maad kui traditsiooniline linnaarendus, kuna
linnaarendus ja seda põhjusel, et tänapäevased > linnaarendus. Seda põhjusel, et tänapäevased
hoonetelt teatud kaugusvahega paiknemist üksteise suhtes. > hoonete omavaheline kaugus on kindlaks määratud.
Parkimiskohtadele on määratud varasemast palju suurem maahõive, kuna nõudlus parklate järgi on suurenenud autokasutuse tõusu tõttu. > Parkimiskohad võtavad rohkem maad kui varem, sest kasutatakse rohkem autosid ja seetõttu on vaja ka parklaid.
nn „hüppelisele arendusele“ > nn hüppelisele arendusele / „hüppelisele arendusele“
Mõiste „hüppeline arendus“ (inglisekeeles tuntud kui „leapfrog development“ ) tekib kui > Hüppeline arendus tähendab situatsiooni, kui
linnapiirkonnast kui > siia vahele koma
põhjustades keskmise asustustiheduse veel suuremate langust. > mistõttu on asustustihedus veelgi väiksem.
Hüppeline arendus on saanud tekkida tulenevalt praegusest planeerimistavast > Hüppeline arendus on tekkinud praeguse planeerimise tõttu
ehitatava uuselamurajooni infrastruktuuri tagamist sealsetele elanikele. > ehitatava uuselamurajooni infrastruktuuri tagamist.
linn laienes ilma katkestusteta ja sidusas tsirkulatsioonisüsteemis, > laienes linn ühtlaselt ja ... (mingi omasõna siia)
seetõttu tihtipeale valivad arendamiseks maa-alad, mis on müügis just sel ajal kui soovitakse arendustegevusega alustada, enne kui jäävad ootama sobivamat asukohta ning peavad käima välja rohkem raha. > seetõttu arendavad nad tihtipeale maa-alasid, mis on müügis siis, kui soovitakse arendama hakata. Nad ei jää ootama sobivamat asukohta, sest nad ei taha rohkem maksta.
Paljud igapäevategevuse nagu kaupluste külastamine, huvitegevused, ning pendelränne tööle ja koju nõuavad igapäevast autotranspordi kasutust. > Paljud igapäevategevused nõuavad valglinnas autot, nt kaupluste külastamine, huvitegevused, pendelränne tööle ja koju jne.
erineva sihtotstarbega maa-alade eraldatusest üksteise suhtes > eri sihtotstarbega maa-alade üksteisest eraldatusest
Kõndimine ja teised transpordimeetodid ei ole otstarbekad, kuna tihtipeale puudub selleks > Kõndimine ja teised transpordivahendid ei ole otstarbekad, kuna tihtipeale puudub nendeks
Isegi kui kauplused ja huvitegevusasutused tunduvad olema omavahel ruumiliselt lähedal elukohale, on sellest hoolimata vajalik autotransport, kuna alad on üksteisest eraldatud aedade, seinte ja kuivenduskraavidega ning seega pole võimalik teede planeerimisel kasutada kõige otsemini tunduvaid lahendusi. > Isegi kui kauplused ja hobiasutused on elukohale lähedal, on ikkagi autot vaja, sest nende vahel on aiad, seinad ja kuivenduskraavid. Nii pole võimalik otseteid planeerida.

Viitamisest

Praegu on viidete all kaks linki, mis kuhugi ei vii. Lingid peaksid kuhugi viima ning ainuüksi internetiaadressist on viitena vähe. * Vaadake siit nt peatükki viite elementide kohta: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine Kirjutage oma sõnadega juurde, mis lehekülgedega tegu.

Linkimisest

Lingid tuleks rohkem läbi mõelda: mõned lisada, mõned on ehk üleliigsed.

Lisage ka pilte.

Jõudu!

Annn (arutelu) 8. oktoober 2013, kell 23:53 (EEST)[vasta]

Valglinnastumine ( inglisekeelne definitsioon urban sprawl ) ehk linnade laialivalgumine on linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonna arvelt, mille tulemusena rajatakse linna äärealadele või sellest eemale maapiirkonda elamu-, äri-, ja tootmisotstarbega maaüksusi. > Valglinnastumine (ingl k urban sprawl) on linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Valglinnastumisel rajatakse linnaäärsetele põllumaadele elamuid, äri- ning tootmishooneid.
Valglinnastumine väljendub isemäärase suunitlusega hoonestuse arengul, mis tihtipeale ei ühti linna ühtlase ja loogilise planeerimismustriga. > Valglinnastu hoonestus ei ühti linna ühtlase ja loogilise planeerimisega.
Erinevalt järk-järgulisest planeerimisest on valglinnastu puhul tegemist kiire ja pikemat perspektiivi mittearvestava planeerimisprotsessiga. > Erinevalt järk-järgulisest planeerimisest kasvab valglinnastu kiiresti ja ei arvestata pikemat perspektiivi.
planeeringulahendustele > planeeringule
Lisaks iseloomustab valglinnastuid piirkondi madal asustustihedus ja hüppeline rahvastiku kasv > Lisaks iseloomustavad valglinnastuid madal asustustihedus ja hüppeline rahvastiku kasv.
Tuleks meeles pidada, et üks uusarenduste grupp, mis on valglinnastule omaste karakteristikutega, ei moodusta veel valglinnastut. > * Mõned valglinnastu tunnustega uusarendused ei moodusta veel valglinnastut.
Valglinnastumist tuleb vaadata kui linna äärealade üldist laialivalgumist regionaalsel tasandil.[3]
Valglinnastumise mõõdet saab hinnata asustustiheduse, detsentraliseerumise, pidevusetuse ( hüppeline arendus ehk „leapfrog development“), või kasutusalade segregatsiooni kaudu. > Valglinnastumise astet saab mõõta asustustiheduse, detsentraliseerumise, pidevusetuse (hüppeline arendus, ingl k leapfrog development) või kasutusalade segregatsiooniga.
Diskussioonid valglinnastumise üle on tihtipeale selgusetud, tingituna selle fraasi ebamäärasest tähendusest. > Valglinnastumist ei ole üheselt defineeritud.
kuna on seostatud tervist ja keskkonda kahjustavate teguritega nagu ülekaalulisus, õhusaaste ja teede ülekoormus. > kuna valglinnastumist seostatakse tervist või keskkonda kahjustavate teguritega nagu ülekaalulisus, õhusaaste ja teede ülekoormus.
õiguslikust struktuurist tulenevaid võimalus valida endale sobiv elukoht. > seadustest tulenevat võimalust valida endale sobiv elukoht.
Tegemist ei ole meie ühiskonnas uue nähtusega, algeid valglinnastumisest võime kohata juba Antiik Roomast, näiteks Villa Adriana Tivolis. > Valglinnastumine pole ühiskonnas uus nähtus, selle algeid oli juba Antiik-Roomas, näiteks Villa Adriana Tivolis.
Kaasaegne > Nüüdisaegne / Praegune / Tänapäevane
populaarseks muutus keskklassi seas kodude rajamine mürarikkast ja saastatud linnapiirkonnast eemale, selle äärealadele. > keskklassi seas muutus populaarseks rajada koju mürarikkast ja saastatud linnast eemale, selle äärealadele.
Seesuguse aastakümneid toimunud protsessi tulemusena on tänapäeval tekkinud ulatuslikud valglinnad. > suured valglinnastud.
Valglinnastumise põhjuseid on kultuurilised, sotsiaal-geograafilised ja sotsiaal-majanduslikud. > Valglinnastumise põhjused on kultuurilised, sotsiaalgeograafilised ja -majanduslikud.
Vastandumist linna pahedele ja väljakujunenud tuumikperekonna mudelit võib pidada peamisteks kultuurilisteks põhjusteks. > Peamised kultuurilised põhjused on soov vastanduda linna pahedele ja väljakujunenud tuumperekonnad, kes tahavad linnast välja kolida.
ruumipuuduse tõttu, maal on vaba elamispinda rohkem kui linnas ja on suurem tõenäosus omada isiklikku aeda ning eramut. > ruumipuuduse tõttu: maal on vaba elamispinda rohkem kui linnas, sinna on tõenäolisem omale isiklik aed ja eramu muretseda.
Valglinnastumisel on tugev seos ka perekonna juurdekasvuga, on peamiselt lastega pered. > Valglinnastumisel on seos ka perekonna juurdekasvuga, sest valglinnastutes elavad peamiselt lastega pered.
Olulisteks linnast eemale kolimise teguriteks on ka turvalisus, vaiksem ja looduslikum keskkond ning sotsiaalse eraldatuse soov. > Linnast kolitakse eemale turvalisuse, vaiksema ja looduslikuma keskkonna ning sotsiaalse eraldatuse soovi pärast.
Lisaks sellele on oluliseks autotranspordi kättesaadavus ja mugavus. Ilma autotranspordita tõenäoliselt ei oleks valglinnastumine arenenud nii suures mastaabis kui need on tänapäeval.> Ilma autota ei saa valglinnastusse kolida. Kui autosid poleks, ei oleks ka valglinnastud arenenud.
Iseloomulikeks joonteks on madala asustustihedus > Valglinnastumise iseloomulikud jooned on madal asustustihedus
Hoonestuse tüüpiliseimaks vormiks on ühe kuni kahekorruselised ühepereelamud, piirkonda iseloomustavad laiad tänavad ning avarad hoovi ja haljastusega eraaiad, > Hooned on peamiselt ühe- kuni kahekorruselised ühepereelamud. Piirkonnas on laiad ränavad ning avarad hoovi ja haljastusega aiad.
Iga eramukrunt on varustatud vähemalt ühe parkalkoha või garaažiga. > Igal eramukrundil on vähemalt üks parkimiskoht või garaaž.
Valglinnastuid iseloomustatakse mitmete maakasutusmustrite alusel: > Valglinnastu maakasutus jaguneb kaheks: üheotstarbeline maakasutus ja madala asustustihedusega maakasutus.
Iseloomustab olukorda, kus erinevate sihtotstarvetega maa-ala on üksteisest eraldatud ehk tegemist on tsooneerimissüsteemiga, kus kasutusalad ei ole segregeerunud. > Üheotstarbelise maakasutuse puhul on eri sihtotstarbega maad üksteisest eraldatud ehk moodustunud on tsoonid.
maa – alad > maa-alad
Enamikel juhtudel > Enamikul juhtudel
kuna puudub väljaarendatud bussiühendus ja kergliiklusteede võrgustik ning jalgsi liiklemiseks on vahemaad liialt pikad. > kuna bussiühendus ja kergliiklusteede võrgustik on välja arendamata ning jalgsi liiklemiseks on vahemaad liialt pikad.
Valglinnastu omab suuremat maahõivet inimese kohta kui traditsiooniline linnaarendus ja seda põhjusel, et > Valglinnastu kasutab rohkem maad kui traditsiooniline linnaarendus, kuna
kuna suurenenud autokasutuse tõttu on tõusnud nõudlus parklakohtade järgi. > kuna mida rohkem kasutatakse autosid, seda rohkem on vaja parkimiskohti.
Hoonestuse tüüpiliseimaks vormiks on ühe kuni kahekorruselisedühepereelamud. Piirkonda iseloomustavad laiad tänavad ning avaradmurukatte ja haljastusega eraaiad. > seda kirjutasite juba varem
Üldine asustustihedus on madal ka tänu nn „hüppelisele arendusele“, (inglisekeelne def. leapfrog developmement) mis tekib juhul kui arendajad otsustavad ehitada odavamale maale, mis on kaugemal linnapiirkonnast ja välistavad kallimad krundi linna piiril. > Asustustihedus on väike ka nn hüppelise arenduse tõttu, kuna arendajad tahavad ehitada odavamale maale, mis on linnast kaugel, ja välistavad kallimad krundid linna piiril.
Selline hüppeline planeerimine on ülejäänud arendustest eraldatud vabade põllumajanduslike maatükkidega, mida ei ole arendaja soovinud osta maa kalliduse tõttu. > Sellised valglinnastud on ülejäänud arendusest põllumaadega eraldatud, kuna arendaja ei ole vahepealset maad kalliduse tõttu ostnud.
Hüppeline arendus on saanud tekkida tänu praegusele planeerimistavale, mis ei kohusta müüma linnaäärseid eraomandeid arendajatele järk-järgulist planeerimisprotsessi arvestavalt, vaid võib toimuda ka ebakorrapäraselt. > Hüppeline arendus on tekkinud praeguse planeerimise tõttu, mis ei kohusta linnaäärseid eraomandeid arendajatele järk-järgult müüma.
laienes ilma katkestusteta > laienes linn ühtlaselt
omavalisusel > parandage trükiviga
planeerimismustrit > planeerimist
sel ajal kui soovitakse arendustegevusega alustada ja mis on võimalikult soodsad, et kasu maksimeerida. > sel ajal, kui soovitakse arendama hakata, ja mis on võimalikult soodsad, et kasu oleks suurim.
autotranspordi kasutamist. > autokasutust.
linnapiirkonnast > linnast
ning erineva sihtotstarbega maa-alade eraldatusest üksteise suhtes > ning eri sihtotstarbega maa-alade eraldatusest üksteisest
maakasutusesmustrist > maakasutusest
Kõndimine ja teised transpordimeetodid ei ole otstarbekad > Kõndimine ja teised transpordimeetodid peale autokasutuse ei ole otstarbekad
puuduvadud > parandage trükiviga
Isegi kui kauplused ja huvitegevusasutused tunduvad olema omavahel ruumiliselt lähedal elukohale > Isegi kui kauplused ja huvitegevusasutused on elukohale lähedal
Tööalane valglinnastumine > Töökoha valglinnastumine
Seda maakasutuse kategoriseerimise viisi on defineeritud kui madala asustustihedusega, geograafiliselt laiali valgunud mustrit, > Töökoha valglinnastumisele on iseloomulikud väike asustustihedus ja geograafiline laialivalgumine
Selline maakasutusmuster on tulemus linna kapitalimahtuvuse vähenemisest, geograafilisest vabadusest ja paljude ettevõtete soovist paikneda madala asustustihedusega piirkondades, mis tulevad kätte odavama turuhinnaga ja pakuvad potentsiaali laienemiseks. > Selline maakasutus tekib väiksemate investeeringute ja paiknemisvabaduse tõttu. Paljud ettevõtted soovivad paikneda väikse asustustihedusega piirkondades, kuna need on odavamad ja seal on kerge laieneda.
Tööalast valglinnastumist iseloomustab ka olukorda > Töökoha valglinnastumist iseloomustab ka olukord
kuna need on ümber paigutanud ennast äärealadele, kus on kruntidel odavamad hinnad ja suuremad laienemisvõimalused. > kuna need töökohad on kolinud äärealadele, kus krundid on odavamad ning laienemisvõimalused suuremad.
Selle tulemusena hakkavad linnakodanikud, vastupidiselt äärelinnastu elanikele, pendeldama linnast äärelinnadele. > Seetõttu hakkavad linnakodanikud, vastupidiselt äärelinnaelanikele, pendeldama linnast äärelinna.
laialdaselt kogunud tähelepanu oma negatiivsega kohalikule keskkonnale, elanike tervisele ja majandusele. > kuna avaldavad negatiivset mõju kohalikule keskkonnale, elanike tervisele ja majandusele.
otseselt maakohtade maakasutuse muutust. > maakohtade maakasutust.
see mõjutab metsa- ja põllumaade killustumist. > seetõttu metsa- ja põllumaad killustuvad.
vähenevad metsloomade looduslikud elupaigad ja liikumiskoridorid. > jääb vähemaks metsloomade elupaiku ja liikumiskoridore.
Lähtuvalt metsamaade killustatusest võib järjest sagedamini kohata metsloomi äärelinnadel eksinuna, prügikastidest toitu otsimas või lemmikloomi jahtimas. > Metsamaade killustumise pärast võib järjest sagedamini kohata metsloomi äärelinnades, kus nad otsivad prügikastidest toitu või jahivad metsloomi.
Linnalähedaste ökosüsteemide hävimisega satub ohtu ka vee ja õhu puhtus, mulla teke ja selle viljakuse säilitamine ja kliima stabiilsus. > saastuvad vesi ja õhk, mullaviljakus ja -teke vähenevad, ka kliima pole enam nii stabiilne.
Samuti kasvab üleujutuste ja põudade mõju, mis on tulemus rohealade hävimisele. > Tekivad üleujutused ja põuad, mis viivad rohealade hävinemiseni.
mitteväärtuslikku maad nagu näiteks võsa > “nagu” ette koma
Samuti on massilise autostumise tulemusena suurenenud õhureostus. > Massiline autostumine reostab ka õhku.
tõsta ohtu ülekaalulisusele > tõsta kehakaalu
Toimub hoonete ja otstarvete hajutamine ning eraldamine kogu ülejäänud linnakompleksist. > Eri otstarbega hooned on hajutatud ning linnast eraldatud.
Väheneb linnakeskuse kasutamine ja seega ka koormus > Linna keskuses käiakse vähem ja seega väheneb ka koormus
Samuti on madala asustustihedusega valglinnastunud maa-alad on suuremad kui seda kompaktsed linna ning tänu sellel on ka kulud infrastruktuurile laialivalgunud linnastutes suuremad. > Samuti on väikse asustustihedusega valglinnastud suuremad kui kompaktne linn ning seetõttu on ka infrastruktuuri kulud laialivalgunud linnastutes suuremad.
Toimub ka eraldumine jõukusastme järgi, kus jõukas keskklass on eraldunud peamiselt valglinnadesse. > Eraldutakse ka jõukusastme järgi: jõukas keskklass elab peamiselt valglinnastutes.
Valglinnastumise piduradamiseks tuleks hakata töötama tervikplaneerimisega (eeslinnade mitte valglinnade loomine), muuta kodanike väärtushinnanguid ning hakata parendama linna kui elukeskkonda - nimealt alustada linna füüsilise ruumi uuendamist ja keskkonna- ning sotsiaalsete probleemide leevendamist. > Valglinnastumise pidurdamine vajab tervikplaneerimist (eeslinnade, mitte valglinnade loomist). Kodanike väärtushinnangud peavad muutuma ning linn peab elukeskkonnana paranema: linnaruumi tuleb uuendada, keskkonna- ja sotsiaalprobleeme leevendada.
Tegemist on säästva ja kompaktse linnakeskkonna ja transpordiühenduste loomisega läbi uuenduslike linnaplaneerimismeetodite väljatöötamise ja rakendamise, et ära hoida valglinnastumist. > Linnade tark kasv tähendab säästva ja kompaktse linna ning transpordiühenduste loomiseks vajalikku linnaplaneerimist.
segregeerunud erinevate maakasutuse sihtotstarvete ja eluaseme valikutega. > Mis see tähendab? Tehke kogu sellest lausest mitu omakeelsete sõnadega lauset.
põhilisteks eesmärkideks > eesmärgid
linnas kui tervikus > linnas ja selle ümber
Tallinna ja selle tagamaad > Tallinn ja selle ääremaad
Valglinnastumine puudutab lisaks Tallinnale ka teisi suuremaid linnu nagu Tartu, Pärnu ja Kuressaare. > “nagu” ette koma
fenomeniga > nähtusega
aga erinevuseks on selles, et > aga
Lisage piltidele allkirjad.
Viidete juurde rohkem infot: http://vikipeedia.ee/Mall:Netiviide

Annn (arutelu) 24. oktoober 2013, kell 23:35 (EEST)[vasta]

Valglinnastumine (ingl k. urban sprawl) > mõiste rasvasesse kirja, ingliskeelne nimetus kursiivi
järk-järgulisest > järkjärgulisest
Tuleks meeles pidada > ei sobi enstüklopedia stiiliga, üleliigne
ingl k. leapfrog development > ingliskeelne nimetus kursiivi
kontekstis,kuna > tühik puudu
linnas.[8][9]Lisaks > viidete järele tühik
Valglinnastumise iseloomulikud jooned on madal asustustihedus > Valglinnastule on iseloomulik madal asustustihedus
Valglinnastuid iseloomustavateks karakteristikuteks on: > Valglinnastuid iseloomustavad:
majapidamised teised ja > majapidamised teise ja
maa–alad > sidekriips
kasutust.[10]Enamikul > tühik puudu
madala asustustihedus > madal asustustihedus
vajadus parkimiskohtade järgi > vajadus parkimiskohtade järele
linna piiril.[12]Sellised > tühik puudu
järg-järgulist > järkjärgulist
laieneda.[14]Selline > tühik puudu
üha aktuaalsemaks kuna > „kuna“ ette koma
omakorda ohustab linnakeskuse juhtfunktsiooni kadumist > omakorda ohustab linnakeskuse domineerimist ?
ühtsus- ja kohatunnetus, jaotada võrdselt uusarenduste kulud ja tulud linnas ja selle ümber, säilitada ja parendada looduslikke ja kultuurilisi ressursse ja edendada rahva tervist. > leidke viisid, kuidas „ja“ asendada
Kui nõukogude ajal toimus lääneriikides valglinnastumise käigus elukohavahetus > Kui nõukogude ajal vahetati valglinnastudes elukohta
Uus-Mehhikos, USA-s. > New Mexicos USA-s

Annn (arutelu) 27. oktoober 2013, kell 23:19 (EET)[vasta]