Kasutaja arutelu:Erehel

Aitäh illustreeriva materjaliga artikli eest! Teema on huvitav, aga artikkel vajab palju kohendamist (ümberkirjutamist). Jõudsin praegu Whittakeri võtmemõisteteni ja arvan, et oleks otstarbekam, kui praegustest parandustest inspiratsiooni saanuna kirjutaksite artikli ümber. Mõelge iga lause puhul, kas see on arusaadav (mida tahate öelda?), kas tahaksite ise sellist lauset Vikipeediast lugeda jne. Praegu paistab tõlketekst liiga läbi, püüdke kirjutada artikkel eestikeelsemaks (nt eesti keeles ei öelda „on defineeritud kui“, vaid „on“ jne). Lähtuge kõige lihtsamatest põhimõtetest: võõrsõnad omasõnadeks ja liitlaused lihtlauseteks igal pool, kus võimalik. Teemast peab aru saama ka tavalugeja.

Struktuur

• Sissejuhatus on liiga pikk, võiks olla mõni muu alapeatükk või integreerida teiste peatükkide juurde.
• Bioomide klassifitseerimine hakkab kohe Holdridge’iga, nii et ehk võiks alguse Holdridge’i peatükki ümber tõsta.

Keel

• Kindlatel suuremõõtmelistel maa-aladel > Suurtel maa-aladel
• Bioome defineerivad faktorid nagu taimestruktuurid (puud, põõsad, rohttaimed jne), lehetüübid (nagu näiteks laia-ja kitsalehised), taimkattetihedus (mets, metsamaastikud, [[Savann|savannid]) ja kliima. > Bioome eristatakse taimede (nt puud, põõsad, rohttaimed), lehetüüpide (nt laia- ja kitsalehelised taimed), taimkattetihedusetiheduse (nt mets, savann) ning kliima järgi. – Samas võiks siia kirjutada ka kolm arusaadavat lihtlauset.
• kliima.Erinevalt > tühik puudu
• Erinevalt ökotsoonidest, ei ole bioomid defineeritud geneetilistest, taksonoomilistest või ajaloolistest sarnasustest. > Erinevalt ökotsoonidest (ehk riikkondadest?) ei liigitata bioome geneetiliste, taksonoomiliste või ajalooliste sarnasuse järgi.
• Bioome defineeritakse tihtipeale põhinedes kindlatele ökoloogilise järjestuse mustritele ja klimaatilisele vegetatsioonile (tasakaalulähedane ökosüsteemi olek). > Bioome liigitatakse, põhinedes kooslusjärjestustele ja klimaatilisele taimekasvule (tasakaalulähedasele ökosüsteemile).
• Suuremõõtmeline > suur
• Elupaiga tüüp > elupaik
• seal on suur sisemine ebaühtlus > see pole sisemiselt ühtne (mida see tähendab?!)
• Maapealsetes bioomides kipub elurikkus positiivselt korreleeruma kogutoodangu > Maapealsete bioomide elurikkus korreleerub sealse kogutoodangu (mis on maa kogutoodang?)
• Ökoregioone grupeeritakse nii bioomideks kui ökotsoonideks. > Ökoregioone jaotatakse nii bioomideks kui ökotsoonideks.
• Fundamentaalses bioomiklassifikatsioonid on: > Bioomid jagunevad:
• sinna hulka kuuluvad nii magevee kui soolase vee bioomid > nii mageda kui soolase vee bioomid
• Bioome nimetatakse tihti kohalike nimede järgi. > Bioome nimetatakse eri kohtades erinevalt.
• Näiteks vahemerelist rohtlat teatakse nii stepina Kesk-Aasias, preeriana Põhja-Ameerikas kui ka pampana Lõuna-Ameerikas. > Näiteks vahemerelist rohtlat nimetatakse Kesk-Aasias stepiks, Põhja-Ameerikas preeriaks ja Lõuna-Ameerikas pampaks.
• Troopilisi rohumaid teatakse savannidena Austraalias, samas kui öõuna Aafrikas teatakse selle nimetuse all teatud sorti rohtlat. > Troopilisi rohumaid nimetatakse Austraalias savanniks, samas Lõuna-Aafrikas on savann hoopis teatud sorti rohtla.
• kaitseall, eritigi > kaitse all, näiteks
• järgi. Kliima on peamine tegur, mis > Kliimaga algab siit uus lõik (või peatükk?)
• Oluliste klimaatiliste faktorite hulgas on: > Kliimat mõjutavad:
• „aastaaegade vaheldumise“ ja „kuiv suvi ...“ punktid ei käi ju niiskuse alla? Peaksid olema sama taandega.
• Sademete hulk võib olla jaotunud ühtlaselt üle kogu aasta või võib olla märgatavalt erinev aastaaegade lõikes. > eri aastaaegadel võib, kuid ei pruugi, sademete hulk erinev olla
• Valdav enamus piirkondi Maal saavad suurema osa oma sademetest suvekuudel; vahemere kliimavööndid saavad sademed talvekuudel. > Enamikul Maal sajab suvel; Vahemere kliimavööndis talvel.
• elupaigatüüpide muutusi > elupaigamuutusi
• Kõige levinumad süsteemid bioomide liigitamisel vastavad laiuskraadile (või temperatuurivööndile) ning niiskusele. > Enamasti on bioomid liigitatud laiuskraadide (temperatuurivööndide) või niiskuse järgi.
• Bioomide klassifikatsiooniskeemid > Bioomide klassifitseerimine
• Vegetatsioon > taimestik
• Selles skeemis on kliimad klassifitseeritud põhinedes temperatuuri ja vihma bioloogilisele mõjule taimekasvu suhtes, pidades meeles oletust, et need kaks abiootilist faktorit on antud ala suurimad vegetatsiooni mõjutavad faktorid. > Hodridge’i skeemis klassifeeritakse kliimasid olenevalt temperatuuri ja vihma bioloogilisest mõjust taimekasvule. Temperatuur ja vihma on biootilised tegurid ning mõjutavad taimestikku enim.
• Holdridge kasutab nelja aksist, defineerimaks 30 nö „niiskuse provintsi“ , mis on selgelt nähtavad Holdridge’i diagrammil. > Mis on aksis? Holdridge kasutab nelja ..., et defineerida 30 „niiskuse perifeeriat“ (kuigi ei saa sellest mõistest aru, seletage lahti), mida * on toodud ka Holdridge’i diagrammil (mis see on?).
• Kuigi tema skeem suurelt ignoreerib pinnast ja päikesekiirgust, Holdridge siiski tunnustas, et need olid tähtsad faktorid bioomide määramisel. > Tema skeemil pole küll pinnast ja päikesekiirgust, aga ta tunnistab nende faktorite tähtsust bioomide määramisel.
• mis on defineeritud klimaatiliste parameetrite kaudu > mida määratlevad klimaatilised tunnused
• Eriti 1970ndatel ja 1980ndatel oli tunda suuremat survet mõistmaks klimaatiliste parameetrite ja ökosüsteemi energeetika omaduste suhet, kuna sellised avastused võimaldaksid ennustada energia salvestamise ja vahetamise kiirusi ökosüsteemi komponentide vahel. > Kirjutage mitu lauset, asendage omasõnadega nii palju võõrsõnu, kui võimalik, kirjutage oma sõnadega.
• Vältige „poolt“-konstruktsiooni (ingl „by“ otsetõlge, pole eesti keelele omane): Selline uurimus viidi läbi Simsi jt. poolt > Sellise uurimuse viisid läbi Sims jt
• Mainitud isikutel võiksid olla ka eesnimed.
• See uurimus leidis positiivse logistilise korrelatsiooni evapotransportatsiooni (mm/a) ja maapealse primaarproduktsiooni (g/m2/a) vahel. > Asendage nii palju võõrsõnu omasõnadega, kui võimalik.
• Need leiud aitavad selgitada Holdridge-i bioklassifikatsiooni skeemi kategooriaid, mida hiljem lihtsustati Whitakeri omas. > Need leiud selgitavad Holdridge’i bioklassifikatsiooni kategooriaid, mida hiljem lihtsustas Whitaker.
• Klassifikatsiooni skeemide arv ja määrajate verieeruvus aga on tugevaks indikaatoriks, et bioomid ei mahu täiuslikult loodud skeemidesse. > Kuna klassifikatsiooniskeeme on palju ja erinevaid, siis ei sobitu bioomid olemasolevatesse skeemidesse.
• Whittakeri bioomitüübi klassifikatsiooni skeem > Whittakeri süsteem
• Whittaker väärtustas bioomi tüüpe kui elus looduse suure mitmekesisuse esindajaid nind nägi vajadust nende lihtsaks klassifitseerimiseks. > (Eesnimi) Whittakeri jaoks väljendasid bioomid eluslooduse mitmekesisust ja ta soovis need lihtsalt klassifitseerida.
• Ta baseerus oma klassifikatsioonisüsteemi kahele abiootilisele faktorile:sademed ja temperatuur. > Ta jagas bioomid kahe abiootilise teguri järgi: sademed ja temperatuur.
• Ta skeemi võib võtta kui Holdridge-i oma lihtsustus, lihtsamini ligipääsetav kuid sellel puudub Holdridge-i suurem täpsus. > Muutke eestikeelseks.
• Whittaker baseerus oma globaalsete bioomide esinduse nii eelmistel teoreetilistel assertatsioonidel ning pidevalt suureneval empiirilistel näidistel globaalsetest ekosüsteemidest. Ta oli unikaalses positsioonis, et teha sellist holistilist assertatsiooni, kuna ta oli eelnevalt koostanud bioomide klassifikatsioonide arvustuse. > Muutke nii palju võõrsõnu omasõnadeks, kui võimalik, kirjutage oma sõnadega ümber (või saate ise üle lugedes kõigest aru?).
• Kas järgmises peatükis on vaja jälle bioomi defineerima hakata?
• Whittaker-i skeem > Whittakeri süsteem

Linkimine

• Vähetõenäoline, et luuakse artikkel „Biootilised“, peaks linkima ka nt lehele „Biootilised tegurid“ vms.
• Lehele „Riikkond“ peab viima „riikkond“, mitte „ökotsoon“. Vaadake sama ka tekstis edaspidi! Ökoloogilise järjestuse muster ei tohi viia lehele „suktsessioon“, peate kirjutama „suktsessioon“ ja siis selle linkima. Kesk-Aasia link ei tohi viia lehele „Aasia“.
• Vaadake üle ka tabel. „Põõsastikud“ ja „Mäerohtlad“ peab linkima eraldi lehtedele. „Taiga“ ja „parasvöötme metsad“ peab eraldi linkima jne jne.
• Välised lingid > Välislingid (linkide järel ei tohi olla ingliskeelne tekst)

Lugege ja töötage ükshaaval kõik laused läbi! Jõudu soovides Annn (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 17:53 (EEST)

Artiklimustand

Kas töötad veel selle tekstiga? Kas on mingi põhjus, miks seda ei võiks artiklinimeruumi viia? Kui võib, siis oled teretulnud seda tegema, et artikkel muutuks lugejatele kättesaadavaks ja teistele kaastöölistele täiendatavaks. Adeliine 27. veebruar 2019, kell 14:25 (EET)