Kasutaja arutelu:Chrloob/Arvutinägemine
Hea, et on keeruline teema kirjutatud selgesti ja hästi kokkuvõtvalt.
Kindlasti peab rohkesti olema viiteid teistele Vikipeedia artiklitele - see hõlbustab lugemist. Linkida tuleks ka lihtsaid asju või artikleid, mida veel pole kirjutatud.
Viitenumber käib lauselõpumärgi järele ilma tühikuta.
"Arvutinägemine on eelkõige huvitatud pildil oleva, parasjagu käsil oleva ülesande jaoks kasuliku info automaatse eraldamisega muust, konkreetse ülesande jaoks kasutust infost ning kättesaadud info analüüsimisest." - sõnastus väga keeruline, lause jäi natukene arusaamatuks. Ehk on võimalik ümbersõnastada.
"inverteeritud versiooni arvutigraafikat" - arvutigraafikast
"Kui arvutigraafika puhul me loome stseeni teades mida me stseeni soovime" - mida ette käib koma.
"silma-aju" - parem oleks silma ja aju.
Ei ole hea, et esimese peatüki pealkiri on sama, mis artiklil. Sellele tuleks teine pealkiri anda. Või see tekst isegi
"Arvutinägemine on äärmiselt lai teema mille alla kuulub kõik mida arvutil on " - komavead, kirjutage nii: "Arvutinägemine on äärmiselt lai teema, mille alla kuulub kõik, mida arvutil on"
"Inimestena on visuaalne info meie jaoks kõige suurem infoallikas ning selle töötlemine meie peast" - peaks olema ju peas.
"Me saame lihtsasti ja intuitiivselt aru milline osa meie vaateväljast on lilled" - sõna milline ette käib koma.
"Piiranguteks võib olla näiteks eraldusvõime ehk kogus piksleid mille abil kaamera" - ka siin on samas kohas koma puudu.
"on niiöelda astmelised(diskreetselt)" - sulgude ette käib tühik, nii-öelda peab olema sidekriipsuga.
mustvalge on üks sõna, ei pea sidekriipsuga kirjutama.
"Probleemid saadud info tõlgendamisega: Arvutinägemise kõige põhilisemad" - pärast koolonit ei tule suurt algustähte.
"Madalatasemeline nägemine hõlmab endas meetodeid mis on kogu" - mis ette käib koma.
"Madalatasemeline nägemine hõlmab endas meetodeid mis on kogu arvutinägemise alustaladeks ning selle eesmärk on töödelda pilt järgmistele tasemetele kasutatavamaks, see tähendab, et eesmärgiks on maksimaliseerida kasuliku info hulk ning minimaliseerida kasutu info." - selle võiks mitmeks lihtsamaks lauseks lahutada.
"See on kõige põhilisem tasand ilma milleta on võimatu lahendada keerulisemaid probleeme" - ilma ette käib siin koma.
"künnisfilter(thresholding)" - thresholding käib kaldkirja, sest on võõrkeelne tekst. Lisaks võiks ette panna lühendi 'ingl', et oleks teada, mis keelega tegu. Mis on muuseas künnisfilter? Võiks selgitada.
Palju on komavigu, tuleb üle vaadata mis jt küsisõnad lause sees - nende ette käib koma. Sõna vaid ette käib koma.
"huvipunktide või –objektide" - siin on mõttekriips, aga peaks olema sidekriips (see on lühem).
"Kõrgtaseme nägemine, 3D nägemine Kõrgtaseme puhul on eesmärgiks" - siin on midagi nihu läinud. Lisaks peab kirjutama 3D-nägemine.
"Support Vector Machine" - peab kaldkirjas olema.
"käsikirjas kirjutatud teksti" - lihtsalt käsikirjalist teksti.
"väga suur hult tööd väga kiiresti ilma västimata" - siin on trükivead.
"edukas auto juhtimine lõpuni kontrollimatutes" - parem oleks täiesti kontrollimatutes.
"Automaatne sõiduki juhtimine: Teadupärast on Google car üks" - pärast koolonit ei ole suurt algustähte.
"taseme operatsioonide kastuamist" - trükiviga.
Nägemise taseme peatükis võiks olla üks sissejuhatav lause. Ei saa aru, mis on nägemise tase, raske on kohe sellest lugema hakata.
Keerukuse peatüki võiks ehk ümber nimetada, "Probleemid".
--ElvaOlle (arutelu) 14. november 2015, kell 19:34 (EET)
Sõna "arvutinägemine" kasutatakse artiklis kahes tähenduses, aga definitsioon arvestab ainult ühega. Andres (arutelu) 17. november 2015, kell 16:44 (EET)
Joonise allkirja järel peab alati punkt olema.
"sissetulevat videomaterjali mille abil" - sõna mille ette käib koma.
Teine joonis võiks eestikeelne olla.
"võimalik arvutil inimese võimetest ka üle olla[4]. " - viitenumber peab olema kirjavahemärgi järel ilma tühikuta. Näiteks nii.[1] Viitenumbrid tuleks igaks juhuks üle vaadata terves artiklis.
"seda on inimesel" - sõna seda on üleliigne.
"kogu elektromagneetilisest spektrist mida on elektrooniliselt" - sõna mida ette käib koma.
"Raskust ei paku ka asjaolu kui toas" - kui ette käib koma. Kasutaks sõna asjaolu asemel lihtsalt sõna see.
"Me saame aru mis värvi on lill erinevates valgustingimustesning" - mis ette käib koma, sõna valgustingimustes ja ning tuleb eraldada tühikuga.
"ning ennustada mis juhtuks lillede" - sõna mis ette käib koma.
"keerukust mida üritatakse arvutinägemise puhul jäljendada" - sõna mida ette käib koma.
"olenevalt sellest mis nurga alt või kui suures koguses" - sõna mis ette käib koma.
"Näiteks ei näe tool kõrvaltvaates välja samasugune nagu ta on eest- või ülevaltvaates" - sõna ta asemel tuleks kasutada sõna see, sest tool on elutu objekt.
"künnisfilter(inglthresholding)" - sulgude ees ei tohi tühikut olla ning lühend ingl peab ülejäänust lahus olema: "künnisfilter (ingl thresholding)".
"aru milline on õige ja milline on vale näide." - sõna milline ette käib siin koma, kuid teise millise ette pole koma vaja, kuna seal on juba sõna ja.
"Masin võib märgata olukordi mida inimene ei pruugiks" - sõna mida ette käib koma.
"on edukas auto juhtimine täiesti kontrollimatutes olukordades jäädes turvaliseks hüppeline edasiminek selles vallas" - parem ja selgem oleks nõnda: "on edukas ja turvaline auto juhtimine täiesti kontrollimatutes olukordades hüppeline edasiminek selles valdkonnas."
"olukordades kus inimesele oleks samasugune ülesanne üle jõu käiv" - sõna kus ette käib koma.
"*näide rahvamassist, ref*" - siin on midagi vist nihu läinud?
"sõrmejälgede lugemisel ning võrdlemisel ning üritatakse lahendada ka" - esimese ning asemel võiks olla sidesõna ja.
"probleemi kuid selles vallas on mitmete probleemide tõttu veel väga pikk maa minna." - sõna kuid ette käib koma.