Kasutaja arutelu:Avaiko/Euroopa Liidu struktuurifondid
Siin-seal allikates kasutatakse mõistet struktuurifondid ainult ERFi ja ESFi kohta (nt [1]) ja ühekuuluvusfond tuuakse eraldi välja. Mõistelist poolt tuleks püüda artiklis enam avada. Kas struktuurifondil on kitsam (2 varasemat fondi) ja laiem tähendus (3 fondi) või on ühekuuluvusfondi struktuurifondiks nimetamine pigem ebatäpne?
Kuna sõnal struktuurifondid muid tähendusi olla ei tohiks, siis lihtsuse mõttes võib vahest artiklipealkirjas selle eest täiendi EL ära jätta. Tuleks mainida sünonüümi tõukefond, mis on samuti suhteliselt levinud sõna. Võib-olla võiks viimast ka artiklipealkirjas eelistada, kuna ÕS soovitab sõna struktuurifond vältida.
Suur osa tekstist on samuselt rahandusministeeriumi struktuurifonditeemaliselt saidilt võetud sõna-sõnalt. On küsitav, kas teksti on lubatud luba küsimata mis tahes otstarbel kasutada, nagu Vikipeedias kasutatav litsents CC-BY-SA eeldab. Raskepärase ametkondliku keele taga olevat mõtet võiks püüda oma sõnadega edasi anda ja mõnel juhul võiks siin materjali punktide esitamise asemel ideaalis kasutada ladusamat proosavormi (WP:EMBED). Rakenduskavade ja raha jagavate asutuste juures võiks selgemalt mõista anda, et jutt on Eesti-põhine.
Vormistusse puutuvalt on viidete ees liigseid tühikuid, paaris kohas pole aastaarvude vahelise (mõtte)kriipsuga korras ja ideaalis tuleks viited paljaste võrguaadresside asemel pikemalt lahti kirjutada. Alaosa "Vaata ka" võib sellisel kujul vahest ära jätta: ESF on eespool niigi lahatud ja lingitud ning ja teised kaks liiga üldised (mitte samalaadsed).
Juttu võiks olla ka ajaloost, millised on struktuurifondid olnud varasematel eelarveperioodidel. Midagi võiks öelda ka teiste euromaade kohta, kes vähem, kes rohkem struktuurifondide raha kasutavad ja on kasutanud. Muidu tubli töö, olulisemad asjad on olemas ja hea, et Eestit puudutavad arvud on eraldi välja toodud. Nublu5 28. veebruar 2012, kell 19:22 (EET)
On kohe näha, et kasutaja on eelnevalt juba Vikipeediaga kokku puutunud ning Vikipeedia tavadega ollakse hästi kursis ehk artikli ülesehitus on korrektne ning loogiline.
Sisulise osa poolest tundsin enim puudust konkreetsetest näidetest. Millised suurprojektid on Eestis näiteks teostunud tänu EL struktuurifondist saadud kaasfinantseeringule?
Ka mulle jäi silma, et kohati on liiga palju teksti võetud ametkondade kodulehekülgedelt ning vähe püütud enda sõnadega lahti mõtestada või ümbersõnastada. Pisut igavamaks tegi artikli asjalu see, et puuduvad illustratsioonid, mis küll antud mõiste/teema puhul pole kõige olulisem, kuid võiks näiteks lisada pildi mõnest objektist, mis on valminud tänu EL struktuurifondist saadud rahadele.
Samuti on puudu üldine arutelu olukorrast Eestis. Näteks palju on räägitud sellest, kui edukalt Eesti EL-i struktuurifonde kasutab ning samas ka selle aspekti varjupooled, kus siis tihtipeale lähevad rahad projektidele, kus kasusaajaid väga palju ei ole ning kohati võib rääkida isegi raha raiskamisest. Üldiselt on EL-i struktuurifondid meedias päris aktiivselt kajastatud ning oleks oodanud konkreetsemaid vastuolusid või teemasid, mis sellega teemaga haakub (võitlus eurorahade pärast ehitusfirmade vahel jne.). Mainimata jäi see, et struktuurifondide näol on kõige suuremaks abiks Eestile see, et tänu projektide rahastamisele saavad paljud inimesed tööd.
Viitamise poole pealt soovitan kasutada kõikide viidete puhul Netiviite malli. Praegusel kujul on viidete nimekiri pisut lohakalt vormistatud. Viide peaks olema kohe pärast punkti lause lõpus ning seal ei tohiks olla tühikut vahel.
Lauses "Uuel eelarveperioodil saab Eesti toetust ligikaudu sama palju kui senisel ehk 2013. aastani kestval perioodil" võiks võiks välja tuua uue eelarveperioodi aastate vahemike (Vastus: 2014-2020).
Pisemad vead:
- Siselingid puuduvad sõnadel "miljard", "miljon", "euro", "Eesti", "Eesti kroon".
- "Samapalju" on lahku
- "teotust" peaks olema "toetust"
--Markusr 29. veebruar 2012, kell 21:33 (EET)
Parandasin mainitud vead. Avaiko (arutelu) 10. märts 2012, kell 18:20 (EET)