Kasutaja arutelu:Aronurkse/merebioloogia

Tere! Aitäh artikli eest!

Töö on sobiva pikkusega.

Järgnevalt esmased tähelepanekud:

Vikipeedias on väikese sisuga samateemaline tekst olemas: https://et.wikipedia.org/wiki/Merebioloogia Kui teie töö on valmis, siis võiks selle sinna integreerida. Aga seda siis.
Viidetega on enam-vähem korras, aga kui mõnd allikat oleks võimalik veel linkida, siis võiks seda teha. Siis kogu artikli nime. (Viitamisest siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine) Samuti võiks viitamist natuke rohkem olla.
Esimene pilt on küll väga ilus, aga sel võiks olla ka pildiallkiri, sest võhikule nagu mina tundub, et see võiks pigem käia artikli "Aurora Borealis" kohta. Põhjendage või eemaldage.
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanite, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku). -- ookeanide
Teades, et bioloogias paljude sugukondade ja perekondade mõned liigid elavad meres, teised aga maismaal, siis merebioloogia huvitub rohkem mitte taksonoomilisest kuuluvusest vaid organismi elamiskeskkonnast ehk siis merevees elamisest. -- Natuke kohmakas algus, teeks kaks lauset -- Bioloogilise klassifikatsiooni alusel on teada, et paljude sugukondade ja perekondade ühed liigid elavad meres, teised aga maismaal. Merebioloogia huvitub rohkem organismi elamiskeskkonnast ehk siis merevees elamisest kui sellest, millisesse taksonoomiasse liigid paigutuvad.
samas kui mereökoloogia keskendub organismide interaktsioonile üksteisega ja ümbritseva keskkonnaga. -- ga-ga -- samas kui mereökoloogia keskendub organismide interaktsioonile üksteise ja ümbritseva keskkonnaga.
Täpselt kui suur osa on teadmata, kuna paljud liigid ookeanides on veel avastamata -- kas komaga või ümbersõnastada -- Täpselt kui suur osa, on teadmata, kuna paljud liigid ookeanides on veel avastamata VÕI Täpselt kui suur osa ookeanis elab, on teadmata, kuna paljud liigid on veel avastamata
Merebioloogia uurib ookeanides elupaiku alates ülemistest veekihtidest, kus organismid võivad jääda lõksu pindpinevuse kaudu, kuni ookeanisügavusteni, mis on üle 10000 meetri veepinna all. -- sõnajärg, ladusus -- Merebioloogia uurib ookeanide elupaiku alates ülemistest veekihtidest, kus organismid võivad pindpinevuse tõttu lõksu jääda, kuni ookeanisügavusteni, mis jäävad rohkem kui 10 000 meetrit veepinnast allapoole.
Spetsiifiliste elukeskondade alla kuuluvad -- elukeskkondade
Maailmamere elustik on tohutult lai -- ehk oleks parem -- mitmekesine
Rannikud on osalt kujundatud ja kaitstud mereelu poolt, ning mõned organismid isegi aitavad kaasa uue maapinna tekkele. -- poolt-konstruktsioon on puhtalt tõlkeline ja eesti keeles sageli üleliigne, parem -- Meri ja selles elavad organismid kujundavad ja samuti ka kaitsevad rannikuid, mõned organismid aitavad kaasa uue maapinna tekkele.
Suured ookeanialused alad on veel siiani avastamata. -- siduda eelnevaga, natukenegi -- Aga suured ookeanialused alad on siiani avastamata.
Aristotelest nimetatakse sageli merebioloogia, kui teaduse isaks. -- komata
Tema tegi esimesi viiteid mereelule, kirjeldades liike okasnahksete, koorikloomade, limuste ja kalade seast. -- Tema tegi esimesi viiteid mereelule, kirjeldades erinevaid okasnahksete, koorikloomade, limuste ja kalade liike.
ovipaarsed või vivipaarsed -- linkida
Samal ajal jäädvustas ta kirjeldusi mitmetest taimedest ja loomadest, mis olid inimkonnale teadmata. -- jäädvustama ja kirjeldama on üpris seesama -- Samal ajal kirjeldas ta mitmeteid taimi ja loomai, mis olid veel inimkonnale teadmata.
mis ta hiljem Briti Muuseumi kataloogimiseks saatis. -- muuseumisse
Aastatel 1873-1876 -- mõttekriips, sest väljendab sõna "kuni", saab erimärkidest
Eesti Mereinstituut loodi 3.märtsil 1992. -- tühik -- 3. märtsil 1992. aastal.
mugandumist soolasele keskkonnale -- kas ikka korrektne? ehk kohastumist vms
merebiotehnoloogia -- linkida kogu sõna, isegi kui viib ainult biotehnoloogiani
Loodetakse, et nendel võib leida kasutust meditsiinis või tehnoloogias. -- Loodetakse, et nende kasutamist meditsiinis või tehnoloogias.
See hõlmab ka osasid ideesid ökoloogiast. -- See hõlmab ka mõnd ökoloogia ideed.
... võib merelinde nagu kajakaid kohata ka kaugel sisemaal. -- ... võib merelinde, näiteks kajakaid, kohata ka kaugel sisemaal.
Kalade alapeatükk võiks alata nende kahe lausega (väiksed kohendused): Hästi tuntud kalade hulka kuuluvad sardiin, anšoovis ja klounkala. Röövkaladest on tuntud liigid hai ja barrakuuda.
Seejärel edasi: Kalade anatoomia alla kuuluvad näiteks kahekambriline süda, ujupõis, kalasoomused,uimed ja sekretoorsed rakud, mis toodavad lima. Kalad hingavad omastades hapnikku veest läbi lõpuste. Uimed aitavad kaladel liikuda ning tasakaalustavad neid vees -- kohendatud -- Uurimisobjektiks on näiteks kalade anatoomia, uuritakse kahekambrililist süda, ujupõit, kalasoomuseid, uimi ja sekretoorseid rakke, mis toodavad lima. Kalad hingavad lõpustega, omastades sel moel veest hapnikku. Uimed aitavad kaladel liikuda ning olla ujudes tasakaalus.
Kui teistel on kasutatud sulge, siis ka siin: limused (nagu karbid ja kõhtjalgsed),
Osad väljasurnud mereroomajad, nagu ihtüosaurus, arenesid vivipaarseks ning ei pidanud enam maale naasma. -- Osa väljasurnud mereroomajaid, nagu ihtüosaurus, arenesid vivipaarseks ning ei pidanud enam maale naasma.
Üle 1500 liigi seeni elavad merekeskkonnas. -- sõnajärg -- Merekeskkonnas elab üle 1500 liigi seeni.
ning võib leiduda ka merevahus -- ning neid võib ...
Mikroskoopilised fotosünteetilised vetikad moodustavad suurema osa maailma fotosünteesilisest toodangust, kui kõik maismaa metsad kokku. -- komata, sest võrdlus
Pikk merihein -- pikk merihein
kuna see on suurim primaarproduktsiooni tootjaid Maal -- suurim tootja või suurimaid tootjaid
Zooplankton on tavaliselt suurem ja osad liigid ei ole mikroskoopilised. -- suurem kui tavaline mikroskoopiline elustik vms
Paljud suuremad loomad alustavad oma elu zooplanktonina, enne kui kasvavad piisavalt suureks, et võtta endile tuttav kuju. Näideteks on kalavastsed ja meritähed -- punkt
Suurem osa mereelust leidub just rannukualal -- Suuremat osa mereelust leidub just rannikualal
Organismidele, mis nendes elavad viitatakse vastavalt ehk on olemas pelagiaalsed organismid ja bentaalsed organismid. -- koma -- Organismidele, mis nendes elavad, viitatakse vastavalt ehk on olemas pelagiaalsed organismid ja bentaalsed organismid.
Mere elupaigad on muudetavad oma elanikkude poolt. -- poolt konstruktsioon, parem -- Mere elupaiku muudavad nende elanikud.
Osad mereorganismid (nagu korallid, pruunvetikad ja meriheinad) on muutjaliigid, mis kujundavad merekeskkonda, luues lisaks elupaiku teistele organismidele. -- Osa mereorganisme ... on muutujaliigid? või muutliigid vms ... elupaiku ka teistele organismidele
Paljud liigid nendel aladel kasutavad ära enda elutegevuseks vee poolt randa uhutud mereelustikku. -- sõnajärg -- Paljud liigid nendel aladel kasutavad enda elutegevuseks ära vee poolt randa uhutud mereelustikku.
Riffid moodustavad ühe tihedaima ja mitmekesiseima elupaiga maailmas. -- Riff: rifi: riffi -- Rifid ... ja nii ka edaspidi
Korallriffid on väga elurikkad, mille hulka kuuluvad muidugi korallid, nendega sümbioosis olevad zooksantellid, troopilised kalad ja mitmed muud organismid. -- mille hulka kuuluvad ... -- Korallrifid on väga elurikkad, kus elavad korallid, nendega sümbioosis olevad zooksantellid, troopilised kalad ja mitmed muud organismid.
Palju tähelepanu merebioloogias on just pööratud korallriffidele ja El Niño kliimanähtusele. -- sõnajärg -- Merebioloogias on just korallrifidele ja El Niño kliimanähtusele palju tähelepanu pööratud.
1998. aastal toimus üks tõsisemaid kahjusid korallriffidele, kui suured alad riffe hävis, kuna vee pinnatemperatuur tõusis üle normaalse taseme. -- 1998. aastal toimus üks tõsisemaid korallrifide katastroofe, kui suur ala riffe hävis, kuna vee pinnatemperatuur tõusis üle normaalse taseme.
50%-70% maailma korallriffidest väljasuremisohus. -- mõttekriips; korallrifidest
10,924 meetrit -- 10 924 meetrit
Aastal 1960. süvikusse sukeldunud ... -- praegu on nii, et aastal tuhande üheksasaja kuuekümnes ...; ja lühike sisseütlev sellest sõnast -- Aastal 1960 süvikku sukeldunud
Tonga süvik (10,882 m), Filippiini süvik (10,540 m) ja Puerto Rico süvik (8,648 m). -- meil ei ole ju komasüsteemi neis, või on tegu tõesti 10 kilomeetri ja 882 meetriga?, kui ei ole, siis -- Tonga süvik (10 882 m), Filippiini süvik (10 540 m) ja Puerto Rico süvik (8 648 m).
Sellistes paikades on erilised bioomid ja mitmeid uusi mikroobe ning muid eluvorme on avastatud nendes elupaikades. -- sõnajärg -- Sellistes paikades on erilised bioomid ja neis elupaikades on avastatud mitmeid uusi mikroobe ning muid eluvorme.
Need võimalused on tekkinud alles lähiajal tänu tehnoloogia arengule. -- sõnajärg -- Need võimalused on tänu tehnoloogia arengule tekkinud alles lähiajal.
Teadlased teavad veel vähe, kus erinevad liigid veedavad eri osad oma elutsüklist. Näiteks on siiani suuresti teadmata, kus merekilpkonnad ja osad hailaadsed rändavad -- osad on natuke palju korduv selle tekstis tervikuna, see tegelikult võiks olla "osa millestki, osa loomi, osa kalu" jne, mitte osad kalad, natuke argine, parem: -- Teadlased teavad veel vähe, kus erinevad liigid veedavad erinevaid osi oma elutsüklist. Näiteks on siiani suuresti teadmata, kuhu merekilpkonnad ja osa hailaadseid rändavad.
Jälitusseadmed ei tööta mõnede eluvormidega ja üleüldiselt pole ookean tehnoloogiasõbralik. -- sama mõnedega, tegelikult ainsuslik ... mõne karuga, mõne eluvormiga -- Jälitusseadmed lihtsalt mõne eluvormigaei tööta ja üleüldiselt pole ookean tehnoloogiasõbralik.
... võib olla suur mõju mujal asuva suure ala kalapopulatsiooni jätkusuutlikusele. -- jätkusuutlikkus -- ... võib olla suur mõju mujal asuva suure ala kalapopulatsiooni jätkusuutlikkusele.

Suur ja huvitav töö! Jõudu parandusteks! algvere (arutelu) 13. oktoober 2013, kell 19:22 (EEST)[vasta]

Tere jälle!

Väga hea! Nüüd aga pisut veel:

Alates siit: Paljud liigid nendel aladel kasutavad ära enda elutegevuseks vee poolt randa uhutud mereelustikku. -- sõnajärg -- Paljud liigid nendel aladel kasutavad enda elutegevuseks ära vee poolt randa uhutud mereelustikku. -- on parandused pooleli ...
Ja mis saab virmaliste pildiga? See ilmselt suures vikis nagunii võetaks kohe ära, sest ei ole ilmne merepilt ...

Tervitustega, algvere (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 17:04 (EEST)[vasta]

Viidete mõttekriipsud ka üle vaadata, st neid lisada, kuhu vaja.

Varsti valmis! algvere (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 19:08 (EEST)[vasta]

Kas allikates olevatele artiklitele oleks võimalik lisada ka link? St on nad kättesaadavad ka tavalisele internetikasutajale? Kui jah, siis linkida kogu artikli nime. See on ka viimane asi, mida artikliga tegema peaks.

Edu! algvere (arutelu) 20. oktoober 2013, kell 20:20 (EEST)[vasta]

Eeldan, et vaikimine tähendab, et neid ei saa linkida. Sellisel juhul on töö valmis ja selle võib tõsta eraldi artikliks.

Kõike kena! algvere (arutelu) 22. oktoober 2013, kell 23:23 (EEST)[vasta]