Kasutaja arutelu:Apõldaru/Noetheri teoreem
Artikkel on hea ülesehitusega ja valemid kenasti vormistatud.
Mõned kommentaarid
- Kas allikana on kasutatud ingliskeelset Wikipediat, et tekstisiseseid viiteid on nii vähe?
- Viimased peatükid peaksid olema „Viited“ ja „Kirjandus“. „Viited“ need viited, mida tegelikult ka kasutasid ning „Kirjandus“ need raamatud, mida võiks juurde lugeda, nt ei kasutanud Sa tõenäoliselt praegust 4.–7. viidet 17. ja 18. sajandist, vaid need on kirjandus, millega võiks tutvuda.
- aastal 1915 > 1915. aastal
- lagranziaani > mujal on ž
- Antud juhul võimaldab Noetheri teoreem järeldada energia- ja impulsijäävuse küllaltki mõistlikust eeldusest, et antud süsteemi käitumine ei sõltu sellest, et me seda liigutame näiteks mõned meetrid edasi või teeme sellega katseid mõnel teisel päeval. > Noetheri teoreemist järelduvad energia- ja impulsijäävuse mõistlikud eeldused, et süsteemi käitumine ei sõltu sellest, kui liigutame seda näiteks mõned meetrid edasi või teeme sellega katseid mõnel teisel päeva ? Tuleks loobuda kantseliidist „antud“, praegu jäi natuke segaseks
- antud konkreetset teooriat > konkreetset teooriat
- erinevaid versioone > eri versioone
- nagu allpool näitame > kes näitavad? „valemid allpool“ nt
- liikumisvõrrandeid on > koma vahele
- Leibniz[5] uurides > koma vahele
- aastal 1788 > 1788. aastal
- varatsioonide > trükiviga
- printsiipi saadakse > koma vahele
- Euler-Lagrange'i > mõlemat nime peab käänama: „Euleri-Lagrange’i“, muuda ka mujal
- võrranditest arvestades > koma vahele
- antud näitel > selles näites
- üldistatud võrreldes > koma vahele
- Erinevad teisendused > Eri teisendused
- Miks alapeatükki pealkiri „Näited“ nii väikses kirjas on?
- antud lagranžiaaniga teooriale > lagranžiaaniga teooriale
- Klein-Gordoni > Kleini-Gordoni
- Lisa linke. Nt „tensor“, „elektrilaeng“, „kvantmehaanika“ jne.
Üldiselt hästi!
Annn (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:12 (EEST)
- Jah ingliskeelse põhjal tehtud, seal ka ei olnud tekstis eriti viiteid, aga ilmselt sellpärast, et see on selline üldine teooria ja on analoogne erinevate analüütilise mehaanika või väljateooria õpikute tekstidega, sisuliselt kokkuvõtte tavalisest õpika vastavast osast või vastavas kuruses õpetatavast. Need 17. ja 18. sajandi viited on Newtoni jt tekstidele, kus nad neid teemasid käsitlevad, aga need vist ei ole jah kõige paremad viited, vb peaks mingile kokkuvõttele viitama. Apõldaru (arutelu) 21. oktoober 2016, kell 02:05 (EEST)
Eriti sissejuhatuses tuleks jälgida, et jutt oleks arusaadav ka väiksemate eelteadmistega lugejale. Praegu on esitust (näiteks lausetevahelist seost) raske mõista. Ja tundub, et pole korrektne öelda, et teoreem on suuruste üldistus. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 16:51 (EEST)
Selleks tuleb eelkõige sõnastada väga täpselt ning esitada seosed väikeste sammude kaupa. Iga uue mõiste mainimisel tuleb kasutada siselinki.
Kui süsteemi areng ei sõltu orientatsioonist, siis lagranžiaan on sümmeetriline pöörete suhtes ja vastavalt Noetheri teoreemile kehtib impulsimomendi jäävus. Pöördsümmeetriline ei pea olema mitte füüsiline süsteem ise, vaid süsteemi arengut kirjeldav lagranžiaan. Sõltumatus orientatsioonist tähendab seda, et me võime süsteemi keerata ümbritsevate kehade suhtes ja süsteemi käitumist kirjeldavad võrrandid jäävad samale kujule. Sisuliselt võimaldab Noetheri teoreem tuletada impulsimomendi jäävuse omadusest, et süsteemi pöörates jäävad võrrandid samale kujule.
- Mis on süsteem, mis on süsteemi areng, mis on orientatsioon (mille orientatsioon)? Tuleb anda rohkem konteksti. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 16:58 (EEST)
- Süsteem võib olla mis iganes, näiteks kvantmehaanikas uuritakse, kuidas lainefunktsioon muutub, või näiteks võib vaadata pendli liikumist vms, panin mõne lause selle kohta juurde. Orientatsioon on süsteemi orientatsioon Apõldaru (arutelu) 21. oktoober 2016, kell 02:05 (EEST)
Ingliskeelses artiklis pole ju ka Newton jt viidetena. Need võiks olla "Kirjanduse" peatükis.
Lingi ka üldisemad mõisted: sümmeetria, teoreem, integraal, tihedus, süsteem jne.
- süsteemi hetkel kirjeldatakse > süsteemi kirjeldatakse
- Kui süsteemi areng ei sõltu sellest, mis nurga all ta on ümbritseva maailma suhtes (täpsemalt öeldes kui teha selline koordinaatteisendus, mis vastab pöördele), siis lagranžiaan on sümmeetriline pöörete suhtes ja vastavalt Noetheri teoreemile kehtib impulsimomendi jäävus. > tee 2–3 lauset, loobu sulgudest
- tähendab seda, et kui näiteks > tähendab, et näiteks
- rakendatuna nihetele > nihetele rakendatuna
- et antud süsteem > et süsteemi
- kujul, nagu me teda > kujul, nagu me seda
- olulisel kohal olev > oluline
- on see, et > on, et
Peaaegu valmis!
Annn (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 11:47 (EEST)
- Ingliskeelses ei olnud jah neid viiteid, ma võtsin ära. Kirjanduse alla mõtlesin mitte panna, sest nad räägivad enamuses muudest asjadest (aga mainivad jäävusi muu hulgas). Panin siselinke juurde. Apõldaru (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 20:48 (EEST)
Linke võiks veel olla: suurus, printsiip, teisendus, laeng jne.
- Noetheri teoreem ütleb, et igale mõju sümmeetriale vastab > Noetheri teoreemi järgi vastab igale mõju sümmeetriale
- suhtes ehk teisiti öeldes kui lagranžiaan ei muutu tehes koordinaatteisenduse, mis vastab pöördele > suhtes. Teisiti öeldes: lagranžiaan ei muutu pöördele vastava koordinaatteisendusega ?
- tähendab seda, et me võime > tähendab, et võime
- suhtes ja > koma vahele
- on olemas teooria, mille raames > on teooria, mille järgi
- teisenduse q → q + δq invariantne > invariant? Või teisendusega invariantne?