Mine sisu juurde

Kasutaja arutelu:Andparv/Objekti Tuvastamine

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Tänan asjaliku ja hästi kirjutatud artikli eest! Lisan mõne kommentaari. Võib tunduda, et neid on palju, aga paljud käivad üsna väga väikeste asjade kohta.

  • Ilmselt on suurim murekoht, et artiklis ei ole peaaegu ühtegi viidet. Viide peab olema vähemalt iga lõigu lõpus ja ka ühegi üksiku lause puhul ei tohi tekkida küsimust, kust see pärineb. Mõistan, et oled aluseks võtnud ingliskeelse artikli ja seal on mõni viide puudu, aga ehk leiad praegu viiteta olevatele tekstiosadele muud allikad.
  • Sissejuhatuse lõpus on praegu üks ülearune rida.
  • „Tehnoloogiat kasutatakse väga paljudes valdkondades, näiteks inimnägude tuvastamiseks, videovalve süsteemides, tööstusdefektide markeerimises, iseliikuvate robotite juhtimises, meditsiinis ja bioloogias, vähkkasvajate tuvastamises, videomängude loomises ning väikeste detailide märgendamises, näiteks jalgpalli palli asukoht teleülekandes.“ – ürita kääne ühildada, praegu on esimene seesütlevas ja teised saavas käändes. Kas vähkkasvajate tuvastamine ei olegi osa meditsiinist?
  • „Objektide tuvastamise esialgsed ideed arenesid välja koos esimeste võimsamate masinatega. 1981. aastal treeniti Stanfordi Ülikoolis välja tehnoloogia erinevate ruumiliste kujundite tuvastamiseks.“ – kas tehnoloogiat saab treenida? Mina paneksin sinna „ehitati“ või „leiutati“, kas see sobiks? Parim oleks „arendati“, aga siis see sõna korduks järgmises lauses.
  • Kooli Massachusetts Institute of Technology tõlge on Massachusettsi Tehnoloogiainstituut.
  • Sirvisin allika läbi, aga ei leidnud, et allikas numbriga 5 oleks kirjas, kus täpselt MNIST-i andmebaas välja arendati.
  • Murdarve märgitakse eesti keeles koma, mitte punktiga. Nt kirjutatakse 3,6%, mitte 3.6%.
  • „Mõlema meetodi puhul on väga erinevaid lahendusi võetud kasutusele“ –> „Mõlema meetodi puhul on kasutusele võetud väga erinevaid lahendusi“
  • „Assotsiatsioonireeglite õppimine - andmebaaside põhine süsteem luua relatsioone erinevate muutujate vahel.“ – „andebaasidepõhine“. Siit lausest tundub midagi puudu olevat.
  • „HOG süsteem“ – „HOG-süsteem“
  • „Des“-vormi ette käib koma, kui see alustab kõrvallauset. Vaata täpsemalt siit.
  • Välismaiste nimede käänamine sõltub hääldusest. Kui nime lõpp häädub nii, nagu on selle kirjapilt (st nagu eesti nimedelgi), ei ole ülakoma vaja. Ülakoma on vaja siis, kui sõna hääldus erineb kirjapildist (nt Google -> [guugl] -> [guuglisse] -> Google’isse). Rohkem infot on keelenõuvakas.
  • Väldi liigset "poolt“-konstruktsiooni. Vt sõna "poolt” kasutamise kohta AMSSist.
  • Palun märgi tavalises tekstis (st sellises, kus ei ole palju arve järjest) arvud ühest kümneni sõnadega.
  • Loetelu vormistamisel on oma reeglid ja tavad. Palun tutvu nendega EKI loetelu vormistamise juhendis ja muuda enda loetelud nende juhiste järgi.
  • „See meetod oli ainult nägudetuvastuse peal ülesehitatud“ – „oli üles ehitatud (lahku) näotuvastusele“
  • Oled õigesti mõistnud, et võõrkeelsed sõnad peaksid tekstis olema kaldkirjas. See aga ei kehti nimede puhul, mistõttu ei peaks You Only Look Once kaldkirjas olema.
  • „väga kiire reaalajas arendatud tuvastussüsteem video materjalil märgendamiseks.“ – mida selle lausega mõtled? kas saab kuidagi täpsemalt öelda?
  • Loetelus peaks sidekriipsu asemel olema mõttekriips (–).
  • Palun vaata üle lõpuviited. Neis on puuduvaid viiteelemente (internetiallika puhul on vaatamise aja märkimine kohustuslik) ja ebaühtlust. Sama tüüpi viited peaksid olema samamoodi vormistatud. Vaata lähemalt Vikipeedia viitamisreeglitest.

Kui oled kommentaaride põhjal parandused teinud, anna palun siinsamas arutelulehel teada. Edu!

---

Õppeassistent --Kairijan (arutelu) 20. november 2018, kell 11:41 (EET)[vasta]



Viisin sisse vastavad muudatused. Ma ei saa hästi aru, mida te mõtlesite selle all, et artiklis pole viiteid kui neid oli umbes tosin? Lisasin lõikude lõppu veel.

---

Andri Parvelo 21. november 2018, kell 22:42 (EET)

---

Tänan tehtud muudatuste eest!

  • „Arvuti treenimiseks kindla objekti tuvastamiseks peab eelnevalt masin läbi töötlema…“ – see lauseosa on veel veidi segane (arvuti treenimiseks kindla objekti tuvastamiseks).
  • Palun vaata veelkord üle loetelu vormistamise reeglid. Öeldakse, et täpploend ei allu õigekirjareeglitele, aga on hea tava see siiski nende järgi vormistada. Pööra tähelepanu, milliselt peaks loeteluliikmeid vormistama, kui saatelause lõppeb kooloniga. Ehk oleks otstarbekam koolon hoopis ära võtta? Vaata lähemalt EKI loetelu vormistamise juhendist.

Kui oled need muutused teinud, võid artikli põhiruumi laadida. Juhend selleks on siin. Siis on töö arvestatud!


--Kairijan (arutelu) 28. november 2018, kell 15:22 (EET)[vasta]