Kasutaja arutelu:195.50.200.30

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ole hea ja pööra ise oma oma muudatused tagasi. Asi selles et nede kolmetäheliste lühendite puhul on pahatihti olemas ka mitmeid muid tähendusi ning ümbersuunamiste asemel on seal pahatihti hoopiski täpsustuslehti vaja -- Ahsoous 31. mai 2009, kell 21:07 (UTC)

Mõistan, aga ümbersuunamised saab ju ka hiljem täpsustuslehtedeks muuta, kui nad meie vikis vajalikuks osutuvad. Täpsustuslehe puudumiseni on minu arust ümbersuunamine mõistlikum, kui määratlev artikkel, mis hetkel olemas (v.a need puhud, kus juba on täpsustus olemas, nt GAM). 31. mai 2009, kell 21:14 (UTC)
Ei usu. Nimelt seniste artiklihakatuste põhjal täpsustuslehte teha on lihtsam, kui hakata uuesti sisu välja mõtlema -- Ahsoous 31. mai 2009, kell 21:19 (UTC)
Minu arust tuleb täpsustuslehekülg teha siis, kui selleks vajadus tekib, mitte teha seda ainult inglise vikist kopeeritud punastest linkidest. Või kui kunagi inglise vikist vaatamiseks läheb, mis täpsustuslehele veel tarvis, siis seal on näha, et tegu on muuhulgas riigi koodiga, millele viitab ka see, kuhu lehekülg seni suunatud on. 31. mai 2009, kell 21:25 (UTC)
Tegelikult tõepoolest, parem on välja kirjutada, mis koodiga tegu on, kui lihtsalt ümbersuunamine teha. Andres 31. mai 2009, kell 21:42 (UTC)
Minu arust võiks küll ümbersuunamised olla. Selleks see võimalus ongi loodud. Üldjuhul ju lühenditest entsüklopeediatesse eraldi artikleid ei tehta. --Metsavend 1. juuni 2009, kell 05:21 (UTC)
Teisisõnu, mis see nüüd siis tähendab. Kas võib jätkata ümbersuunamiste tegemist? Karguga need artikli pähe tehtud määratlused ju on. Muideks, selle kohta on siin ka ettekirjutus. Pikne 1. juuni 2009, kell 06:48 (UTC)
Kui on tehtud ümbersuunamine, siis peab termin, millelt on tehtud ümbersuunamine, üldjuhul olema põhiartiklis nähtaval kohal (tavaliselt artikli alguses) rasvases kirjas (mõnel juhul ka kursiivis) ning peab selguma ümbersuunatud termini vahekord põhiterminiga.
ROK-i maakood on mõne riigi puhul infotabelis (mitte nähtaval kohal), mõne puhul mitte (siis pole seda üldse mainitud). Pealegi pole kindel, et ta tabelisse jääb, sest miks peaks ROK-i maakood olema tähtsam kui ISO koodid, mida tabelites ei ole. Seega on raske või võimatu aru saada, kuidas tähekombinatsioon on riigiga seotud (kuidas seda lühendit kasutatakse). Kui suunamise asemel on selgitus, saab see asi selgeks.
Palun ära jätka ümbersuunamist, kuni meil pole muud head lahendust. Andres 1. juuni 2009, kell 07:37 (UTC)
See asi tuleks hääletusele panna. Minu arvates tuleks teha ümbersuunamised ja iga riigi artiklisse alajaotus "Sümboolika ja tähised", kus mainida ka ROKi koodi. Praeguse loogikaga tuleks sallida ka artikleid nagu 372 (telefonikood) sisuga '372 on Eesti telefonikood'. Meil on küll domeeninimede artiklid aga need on ka üsna sisutühjad, kuid seal annaks vähemalt midagi kirjutada. --Metsavend 1. juuni 2009, kell 07:58 (UTC)
Selline alajaotus ongi mitme riigi artiklis olemas ja peakski olema. Kui see on olemas ja vastav tähis on seal kirjas, siis mul ei ole midagi ümbersuunamise vastu. Ühegi artikli puhul, millest praegu jutt, see nii ei ole.
Mis puutub telefonikoodisse, siis see analoogia ei ole täpne. Eraldi artiklit "372 (telefonikood)" ei ole tarvis, küll aga võib säärase lingi teha mõnest teisest artiklist. Andres 1. juuni 2009, kell 08:17 (UTC)
Leian, et kui kasutaja maakoodi otsingusse pannes maa artiklisse jõuab, siis on selge, et tegu on selle maa koodiga, eeldades et vastavat ümbersuunamist pole kogemata tehtud ja olenemata sellest, kas ta leiab sama lühendi eraldi lõigust või natuke nähtavamalt kohalt teabekastist. Kui ta tahab täpsemini teada, kes selle koodi kasutusele võttis, siis eks otsigu vastav loend või pöördugu vikisõnaraamatu poole vms. Alaosa "Sümboolika" võib rääkida rukilillest ja suitsupääsukesest, aga teksti sees ei peaks lihtsalt ära märkima, et see ja see kood ja lühend käib selle riigi kohta – need on just paremini leitavad teabekastist, ka lipu ja vapi lihtsalt äramärkimisega ja linkimisega tuleb kast hetkel paremini toime. Seda ma ei tea, mida riigi malli autor silmas pidas või millest eeskuju võttis, kui ROK-i koodi sisse võttis ja ISO koodi mitte. Ehk on siis ROK-i kood tavakasutuses levinumad ja pealekauba suures osas ROK-i koodid ka kattuvad ISO kolmetähelistega.
Või ümbersuunamine siiski mõistetav ei ole, tuleb praegused lühendite kohta käivad artiklid kustutada seniks kuni ajapikku vastavalt vajadusele nende asemele täpsustuslehed luuakse. Pikne 1. juuni 2009, kell 11:09 (UTC)
Leian, et selleks et teada saada, millise koodiga on tegemist, ei tohiks minu meelest tarvis olla pöörduda Vikisõnaraamatu ega vastava loendi poole. See ei ole lihtsalt Vikisõnaraamatu aines.
Leian, et kõik andmed, mis on teabekastis, peaksid olema ka tekstis, muidu ei ole tekstis esitus terviklik. Tabel ei tohiks olla iseseisev allikas. Ainult pilte pole tarvis tekstis dubleerida, sest need on niikuinii väljaspool teksti. See, et tabelis just ROK-i koodid on, on juhuslik.
Ma ei mõista, miks kustutamine on vajalik. Selle asemel tuleks riikide artikleid täiendada. Andres 1. juuni 2009, kell 11:46 (UTC)
Lõppude lõpuks võib see ka lahtiseks jääda, mis koodiga täpselt tegu on. Seda ma ei tea miks vikisõnaraamatus ka lühendid ei või olla, nad juba on seal. Küll aga on selge, et entsüklopeedia eeldab, et selle kirjed on artikli vormis, mitte pelgalt sõnaseletused ega määratlused (erinevalt sõnastikust). See ja siin arutelus eelpool mainitu nõuavad antud lühendite kohta käiva eemaldamist. Need ei ole artiklid. Ideaalis on parem lahendus küll ümbersuunamine, kuna siin sellist võimalust pakutakse ja nii ei lähe midagi kaotsi (v.a üksik määratlus), aga kui kompromissile tahetakse jõuda, siis olen mina ka kustutamisega nõus.
Miks kasti sees ei või iseseisvad faktid olla? Allikas me ei olegi ühegi nurga pealt ja viited saab lisada ka kasti sisse. Kast täiendab artiklit ja on samaliigliste artiklites võrreldavate näitajate kiireks leidmiseks ja lihtsamaks esitamiseks. Kui mõne fakti kohta on põhjalikum materjal käepärast, siis saab muidugi sellest ka pikemalt kirjutada, aga kasti kõrvale ainult see ühe lausega välja kirjutada, mille kast juba ütleb (v.a definitsiooni pikitu), on ju natuke tobe, või ei? Pikne 1. juuni 2009, kell 12:31 (UTC)
Minu meelest see ei või lahtiseks jääda, mis koodiga täpselt tegu on. Eriti lubamatu on minu meelest see, kui see info on juba olemas ning siis see välja võetakse.
Lühendid võivad muidugi Vikisõnaraamatus olla, aga ma räägin sellest, et info koodide kohta on minu meelest entsüklopeediline ning seda ei saa jätta Vikisõnaraamatu hooleks. See, mis praegu on, on sisuliselt laiendatud ümbersuunamine. Ümbersuunamine (või täpsustus) on entsüklopeedia seisukohalt vajalik, sest koode võib käsitada sünonüümidena, sünonüümidelt on aga ümbersuunamised ette nähtud. Info konkreetsete koodide kohta võib olla artiklis riigi või vastavate koodide kohta (viimasel juhul peab riigi artiklist minema vastavasse kohta link). Ma ei ütle, et koodide kohta peab eraldi artikkel olema, aga kui mõne koodi kohta on, siis ei tohiks seal olevat infot enne ära kaotada, kui see on teise kohta üle viidud.
Jah, entsüklopeedia on asjade mõistete kohta, mitte sõnade kohta. Mingi mõiste definitsioon kuulub minu meelest entsüklopeediasse küll, isegi juhul, kui selle mõiste kohta midagi muud kirjutatud pole. Sellisel juhul ei ole jutt sõnast, vaid mõistest. Inglise vikis on isegi artikleid sõnadest, ja ma ei ole kindel, et neid ei tohiks olla.
Vikipeedia on info allikas küll, kuigi mitte esmaallikas.
Sama hästi võiks öelda, et tobe on teha teksti kõrvale kast selle kohta, mis tekstis on juba öeldud. Tekstis saab asjadest rääkida põhjalikumalt ja täpsemalt kui infokastis. Asju, millest on räägitud ühe lausega, saab põhimõtteliselt ka täiendada. Peale selle, kui jätta tekstist välja need asjad, mis on infokastis, kaotab tekst sidususe. Kas näiteks tekstis võib mainida kõiki varasemaid rahvaarve peale viimase, mis peab jääma infokasti? Lugeja läheb teksti lugedes närviliseks, kui ta peab kontrollima, kas mingi teema kohta ei ole täiendavaid (ja sealjuures veel kõige olulisemaid) andmeid teabekastis. Andres 1. juuni 2009, kell 13:13 (UTC)
Nagu ma ütlesin saab põhjalikuma materjali käepärast olemisel kastis olevast faktist ka pikemalt kirjutada või siis millestki faktiga seonduvast ja muidugi siis sinna juurde ka kastis oleva fakti lisada. Tobedaks pean ma seda, kui fakt on ainult lühidalt äramärkival kujul olemas ja sobib kasti vastavasse lahtrisse ja seejuures pidada vajalikuks see üks fakt ilma seonduva kaastekstita artikli sees ühe lausega ära märkida, pelgalt sellepärast, et fakt ainult tabelis poleks.
Muus osas kardan, et see vaidlus ei saa inklusionimist ja jumal teab millest johtuvalt eriti kuskile viia ja vabandan, et pidasid vajalikuks minu tehtud ümbersuunamised tagasi võtta. Jaksu! Pikne 1. juuni 2009, kell 13:41 (UTC)
No kuule, inklusionismiga pole siin midagi tegemist.
Ümbersuunamised võtsime tagasi koos Ahsoousega, nii et tegu pole ainult minu suvaga. Olen asja ka põhjalikult põhjendanud ning Ahsoous lisas veel ühe põhjenduse.
Ainult arutelu saabki kuskile viia, alternatiiviks on redigeerimissõda.
Nagu ma ütlesin, võib asjale vaadata ka teistpidi: primaarne on tekst, teabekast toob tekstist ainult olulise välja. See, et artikli kirjutamist on juhuslikult alustatud teabekastist, ei tohiks siin lugeda. Kas Sul on niisugust näidet, kus tekst on ilma seonduva tekstita lisatud ainult selleks, et see fakt ainult tabelis poleks? Kui jutt on tähistest, siis tekstis saab ära tuua igasugused tähistused ja koodid, pole aga selge, et nad kõik peavad tabelis olema. Ja kui osa neist on tabelis ja teised mitte, kas siis peab need tekstist välja jätma, mis tabelis olemas on? Andres 1. juuni 2009, kell 13:53 (UTC)

Ümbersuunamised on minu meelest siiski paremad kui kustutamine. Kui riigiartiklid täienevad, siis hakkavad ka ümbersuunamised tööle. Minu poolest võid need ümbersuunamised ka teha, ma ei hakka rohkem vaidlema. Andres 1. juuni 2009, kell 14:55 (UTC)

Minu meelest ka peab ümbersuunamise korral artiklist selguma, mis koodiga tegu on. Kui toksin otsingusse koodi, siis väga tõenäoliselt tean, mis riiki see tähistab, aga ei tea just nimelt seda, kes ja mis asjaoludel seda lühendit kasutab.
Kastidega on selline lugu, et minu arust kast võib olla, aga tekst peab olema. See on nüüd küll teisel teemal, aga tihti on kastid ikka väga mõttetud; kui nt inimese nime ja sünniaja kuvamiseks lisatakse 30 rida koodi. Tihti tundub, et kastid pannakse selleks, et ilma vaevata inglise vikist asju mehaaniliselt ümber tõsta. --Epp 1. juuni 2009, kell 17:50 (UTC)

See on anonüümse kasutaja arutelulehekülg. See kasutaja pole kontot loonud või ei kasuta seda. Sellepärast tuleb meil kasutaja tuvastamiseks kasutada tema IP-aadressi. Sellist IP-aadressi võib kasutada mitu kasutajat. Kui oled anonüümne kasutaja ning leiad, et siinsed kommentaarid ei puutu kuidagi sinusse, siis palun loo kasutajakonto või logi sisse, et sind ei aetaks edaspidi segi teiste anonüümsete kasutajatega.