Kasutaja:Yanika~etwiki/Brasiilia loodusressursid
Brasiilia loodusressursid[muuda | muuda lähteteksti]
Maavarad[muuda | muuda lähteteksti]
Brasiilia territooriumil on esinenud mitmesugused maavarad. Ehitusmaterjalidest Brasiilias on kõige rohkem esinenud rauamaaki, kroomi ja mangaani leiukohad. Brasiiliasse kuulub 90% niisuguste vääriskivide tootmine nagu teemant, akvamariin, topaas, smaragd, ametüst ja turmaliin.
Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine. Samuti Brasiilia piirkonnas võib leida kulda-, nikli-, kaaliumi-, volframi-, fosfaadi-, plii-, vilgu- ja tsirkooniumi (mis omandab suurt tööstusvärtust) leiukohti. Maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid tööstusharusid Brasiilias.[1]
Maaressursid[muuda | muuda lähteteksti]
Oma suure territooriumi tõttu (pindalalt maailmas viiendal kohal) on Brasiilia kliima paiguti väga erinev. Brasiilias on esindatud kuus klimaatilist vööndit – troopiliste vihmametsade, troopilise savanni, troopiliste mussoonide ala, kuuma poolkõrbe, niiske subtroopilise ja subtroopilise kõrgmäestikuala kliima. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk – ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud. 1/3 Brasiilia pinnast on ferraliitmullad. Siin levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Läänes on lateriitmullad. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas väga kõvaks ja kuivaks[2].
Veeressursid[muuda | muuda lähteteksti]
Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk.