Kasutaja:Vaher/Seaduslik varas

Seaduslik varas (eesti keeles tähenduse täpsem tõlge on õigustmõistev varas; vene keeles вор в законе) tähendab vene maffias kuritegeliku- ja vanglamaailma mitteametliku astmestiku kõrgeimat juhti või kindla piirkonna juhti. Positsioon on sama mis Itaalia maffias "ristitisal" (normid, konfliktide lahendamise mehhanismid, rituaalid) aga erinevus on ühiskonnavaenulikkuses (ei töötanud, polnud perekonda, vähemalt korra oli vangis). Mõiste tähendab ka kuritegeliku maailma tunnustatud käitumisnorme (nt olulisi otsuseid ei tehtud üksinda, keelatud olid igasugused kontaktid õiguskaitseametnikega). Seega seaduslik varas on kahetähenduslik väljend, mis tähendab nii varaste (blatnoide; kurjategijate "ülemkihi") juhti kui ka organiseeritud varaste kirjutamata käitumistavasid.

Ajaloost

Seaduslik varas tähendab kuritegeliku maailma juhte. Nemad valitsesid vanglates ja kolooniates (moodustasid uusi rühmitusi, olid kohtumõistjad ja käsutasid tavavange). Seaduslike varaste hulgast on vahel teada ka juht ("bandiit, isake" jms). Näiteks peale oktoobripööret, Vene kodusõja ajal, juhtis Japontšikuna tuntud seaduslike varaste juht kurjategijatest moodustatud diviisi.

Seadusliku varga käitumistavade alus oli arusaam, kui sina ei ohusta süsteemi, siis see ei puuduta ka sind. Sellest lähtusid muud käitumistavad, mis kehtisid vastavalt olukorrale. Kui mugavam oli teisiti, siis tavad unustati. Vangide käitumistavad tähendasid, et niisama (igavusest) üksteist ei tapeta ega kägistata, niisama ei peksta ega varastata. See tähendab, et kui midagi toimus, siis mingi kindla põhjusega. Varaste ühiskonna liikmete valik oli jõhker. Seadusliku varga solvamine või tapmine oli raskeim kuritegu.

Seaduslikke vargaid iseloomustasid NSVL-is järgmised tunnused (Risto Pullat):

• neil pole haridust, nad ei tööta ega ole läbinud sõjaväeteenistust;
• nad ei tee koostööd õiguskaitseasutustega ega tunnista oma süüd teiste seaduslike varaste heakskiiduta;
• nad järgivad varaste kirjutamata reegleid ja ei räägi sellest kunagi asjasse pühendamatuile;
• ülejäänud kurjategijad sunnitakse varastele kuuletuma;
• osa kuritegelikult saadud tulust paigutatakse ühiskassasse (ebakorrapäraste kulude fondi).

Mõiste kasutamise alguse aeg pole täpselt teada. Mõiste pärineb Vene tsaaririigi ajast ja kandus üle NSVL-i. (Vene tsaaririigis eristati: vandenõu (1 kuritegu) ja jõuk (seeria).) 40.-50datel võis olla NSVL-is u 10 000 seadusliku varast, kes juhtisid kuni u 50 000 varast (blatnoid). 60ndatel seaduslike varast arv vähenes olulisel. Aga 80ndate alguses loendati Vene Siseministeeriumi andmetel kuni 600 seadusliku varast.

1990ndatel kujunes endise Nõukogude Liidu aladel välja uus organiseeritud kuritegevus, mis sarnanes rohkem maffiale (äriettevõte+vägivalla hirm+rahvusvahelisus). Koos hakkasid töötama endise kommunistliku partei juhid, KGB endised töötajad, uusrikkad ja tavakurjategijad. Oluline muutus väljendus selles, et nn seaduslikest varastest said käsutäitjad ("alltöövõtjad") suuremas mängus.

Tänapäeval on nii piirkonna juhi (kui seadusliku varga) ülesanded, kui ka käitumistavad muutund (nt klannid moodustuvad rahvusrühmade alusel). Vene allmaailm on palju paremini organiseeritud kui vene või lääne tsiviilärid. Koostööd tehakse ka riiklike asutustega (korruptsioon) või välisluureteenistustega (nt: FSB). Eesti meedias kasutatakse, seadusliku varga asemel, asjakohast mõistet autoriteet.

Vaata ka

• Varas seaduses
• Vene kuritegevuse ajalugu

Välislingid ja allikad

• Risto Pullat. Vene organiseeritud kuritegevuse kujunemisest. RT 2007.
• Словарь блатного (тюремного) жаргона