Kasutaja:V6it/Püstolkuulipilduja Thompson
Püstolkuulipilduja Thompson[muuda | muuda lähteteksti]
Thompsoni püstolkuulipilduja on 1918. aastal Ameerika Ühendriikides John T. Thompsoni poolt väljatöötatud
Relva võib seostada USA kuiva seaduse ajastuga, mil see oli erinevate kuridegelike ühenduste meelisvahend tülide lahendamisel. Thompsoni püstolkuulipildujale on rahvasuus antud ka hellitav hüüdnimi “Chicago Trükimasina” või "Tommy Gun" ning selle relva kerget kaalu ja kiiret tulekiirust hindasid nii sõdurid, politseinikud kui ka kurjategijad.
Tegu on ühe 20. sajandi ikooniliseima relvaga, mille väärtust hinnatakse veel tänapäevalgi. Kolektsionääride ja ajaloohuviliste ridades on tegu populaarse relvaga, mis peegeldab möödunut ning samas on ka tähtis osa toonasest kultuskultuurist.
Relva äljatöötajaks oli USA armee brigaadikindral John Taliaferro Thompson, kelle näol on tegemist prominentse sõjaväelasega, kellel seljataga edukad lahingud Kuubal. Peale ohvitserikarjääri asus ta tööle hangete ja logistika valdkonnas, kus tema juhtimisel võeti kasutusel .45 ACP moon, sama moona kasutas ka tema hilisem püstolkuulipilduja. Samuti oli ta üks juhtfiguure maaväe uue vintpüssi Springfield M1903 väljaarendamisel. Thompson läks erru 1914. aastal, samal aastal aga algas ka esimene maailmasõda, mille tõttu ei saanud Thompson täiesti rahus puhkust nautida, vaid asus tööle Remingtoni relvafirmasse. Tema südameasjaks sai läänerindel laasuva patiseisu murdmine, seda lootis ta teha läbi relva, mis oleks mobiilne aga suure tulevõimsusega.
1918. aastaks oligi Thompsonil prototüübid valmis, kuid esimeses ilmasõjas relv oma tuleristseid veel ei saanud, sõda sai kaks päeva enne läbi, kui oli võimalik prototüüpe Euroopaasse saata. Sellest hoolimata sai relv koheselt populaarseks, seda nii kurjategijate kui ka ametivõimude poolel. Üks esimese suuremaid tellijaid oli USA postiteenus, kes tellis 2000 püstolkuulipildujat, et kaitsta saadetisi maanteeröövlite eest.
Selle üks trummelsalv mahutab kuni 100 padrunit. Relva kaal on 4,9 kg ja pikkus 85 cm. Kaliiber on 11,43 mm. Laskekiirus on 600–725 lasku minutis.
Kasutus sõjaväes[muuda | muuda lähteteksti]
Sõdadevahelisel ajal oli Thompsoni püstolkuulipilduja populaarne pigem tsiviilmaailmas ning korrakaitsejõudude arsenalis. Tegu oli küll väga hea ja tõhusa relvaga, aga ettevõttel ei läinud hästi, sest relval oli au olla kõnealuseks "1934 National Firearms Act" mis keelas automaatrelvade kasutuse tsiviilelanikel. Ilma tsiviilelanike ja suuremate sõjaväeliste lepinguteta oli ettevõte pankroti äärel, sest seljas oli ka $2,200,000 võlg. Kuid seda kõike muutis teine maailmasõda, mille käigus Tommy Gun sai ennast tõestada. 1940 langeb Pariis, mille peale on Brittidel vaja suures koguses relvasid juurde. Inglismaa andis tellimuse sisse ja 1942 aprilliks jõudis sada tuhat Thompsoni püstolkuulipildujat Inglismaale. Lahinguväljal sai sellest relvast paljude lemmik. 1942 Aasta veebruariks oli antud relva toodetud juba üle poole miljoni eksemplari. Brigaadi Kindral Thompsoni unistus varustada Ameerika sõdurid väikese, võimeka ja massiivse tulejõuga oli realiseerunud, kuid ta ise ei elanud nii kaua(suri 21. juunil 1940), et näha tema relva mõju Teises maailmasõjas. Teenistusse jäi see püstolkuulipilduja kuni 1970. Aastateni ning nägi veel lahinguid Koreas ja Vietnamis.
Kasutatus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestisse küll tuli paar proovi partiid, kuid kasutusse see ei jõudnud. Üheks peamiseks põhjuseks oli relva keerukas konstruktsioon. 1.detsembri riigipöördekatse käigus oli mässuliste käsutuses kolm thompson kuulipildujat. Eestlaste eeliseks polnud mässuliste poole pealt ühtegi meest kes oleks osanud Thompson püstolkuulipildujat kasutada.