Kasutaja:Urminator/liivakast

Uus Testament (lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη), eesti keeles ka Uus leping, on Piibli teine osa. Uus Testament on tekstikogumik, mis pandi kirja hellenistlikus maailmas 1. ja 2. sajandil pKr. Uue Testamendi säilinud käsikirju on üle 5300. Uus Testament on kristliku ideoloogia alustekst.

4. sajandi alguses valiti Uue Testamendi kogumikku need tekstid, milles ülistati Jeesuse sarnasust Jumalaga. Tekstid, milles kirjeldati Jeesust tavalise inimesena, koguti kokku ja põletati (vt Nag Hammadi käsikirjad).

Uus Testament koosneb 27 raamatust. Neli esimest on evangeeliumid ('rõõmusõnumid'), mis kirjeldavad Jeesuse elu; järgnevad "Apostlite teod", mis kirjeldavad koguduste moodustamist pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist; valik eri autorite kirju kogudustele (apostel Pauluse 14 kirja ja muude apostlite 7 üldist ehk katoolset kirja); apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku üheks köiteks mitme sajandi jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris eri tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli, nn Vulgata. Uus Testament on suuresti mõjutanud nüüdisaegse lääne kultuuri kujunemist.

Uue Testamendi raamatud

Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka eri teoseid, käsitleb enamik kristlasi Uue Testamendina Piibli kaanoni 27 raamatut, mis sisaldavad nelja evangeeliumi (narratiivi Jeesus Kristuse elust ja teenimistööst), "Apostlite tegude raamatut" (narratiivi apostlite teenimistööst varajases kirikus, sisuliselt järge Luuka evangeeliumile), eri autorite kirjutatud 21 varajast kirja (mida tihti kutsutakse epistliteks) kristliku nõu ja tegutsemisjuhiste edastamiseks ning Johannese ilmutuse raamatut (apokalüptilist prohvetiennustust, mis on tehniliselt kahekümne teine epistel). Kuigi Uue Testamendi kokkupanijad võisid arvestada sealjuures kompositsiooni kronoloogilist järjestust, ei ole Uus Testament rangelt võttes kronoloogilises järjestuses.

Evangeeliumid

Iga evangeelium võtab kokku Jeesuse teenimistöö.

• Matteuse evangeelium, mille kiriklik traditsioon omistab apostel Matteusele, Alfeuse pojale.
• Markuse evangeelium, mis on omistatud evangelist Markusele, kes kirjutas üles apostel Peetruse mälestused.
• Luuka evangeelium, mis on omistatud apostel Pauluse ihuarstile Luukale.
• Johannese evangeelium, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebeduse pojale.

Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga sarnaseid kirjeldusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades Jeesuse mitmeid imetegusid ja ütluseid, mida mujal ei leidu.

"Apostlite teod"

"Apostlite tegude raamat", mis on ka järg Luuka evangeeliumile, on narratiiv apostlite teenimistööst pärast Kristuse surma. Stiil, fraseoloogia ja muud tõendid võimaldavad tänapäeva piibliteadlastel arvata, et "Apostlite tegude raamatu" ja Luuka evangeeliumi on kirjutanud sama autor.

Pauluse kirjad

Pauluse kirjadeks nimetatakse epistleid, mille autorlust on traditsiooniliselt omistatud Paulusele, kuigi neist mõne autorlus on vaieldav. Üldiselt arvatakse, et kiri heebrealastele pole tegelikult Pauluse kirjutatud. Näib, et Paulus pigem dikteeris oma kirjad kirjutajatele, ning mõned neist mainivad Pauluse kommet kirjutada oma käega tervitusi (allpool märgitud tärniga).

• Roomlastele*
• 1. korintlastele*
• 2. korintlastele
• Galaatlastele
• Efeslastele
• Filiplastele
• Koloslastele*
• 1. tessalooniklastele
• 2. tessalooniklastele*
• 1. Timoteosele
• 2. Timoteosele
• Tiitusele
• Fileemonile*
• Heebrealastele

Üldised kirjad

Lisaks Pauluse kirjadele on Uues Testamendis veel 7 üldist ehk katoolset kirja. Mõnikord arvatakse nende hulka ka kiri heebrealastele.

• Jaakobuse, mis on omistatud Jaakobusele, Jeesuse vennale.
• 1. Peetruse, mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse Peetruseks.
• 2. Peetruse, mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse Peetruseks.
• 1. Johannese, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.
• 2. Johannese, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.
• 3. Johannese, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.
• Juuda, mis on omistatud Jeesuse vennale Juuda Toomale.

Prohvetiennustused

Uue Testamendi viimasel raamatul oli suur mõju kristlikule teoloogiale kogu Uue Testamendi suhtes.

• Ilmutuseraamat, mis omistatakse apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.

Keel

Kõige suurema kõnelejate arvuga keeled juutide ja paganate seas pühal maal (Iisraelis) Jeesuse ajal olid aramea, koinee ja piiratud määral vararabiinlik heebrea keel. Ometigi pandi Uue Testamendi originaaltekstid kirja koinee keeles, mis oli igapäevaseks Kreeka suhtluskeeleks, mida kasutati 1. sajandi Rooma riigi Vahemere-äärsetes idaprovintsides. Uut Testamenti on alates selle kirjapanekust laialdaselt tõlgitud teistesse keeltesse, sealhulgas ladina, vanasüüria ja kopti keelde. Kuid mõni kirikuisa vihjab, et Matteuse evangeelium oli algselt kirjutatud heebrea või aramea keeles. Samuti on oletatud, et ka kiri heebrealastele kirjutati heebrea keeles ning kreeka keelde tõlkis selle Luukas. Kummalgi neist vaadetest ei ole tänapäeva teadlaste seas suurt toetust; väidetakse, et Matteuse evangeeliumi ja heebrea kirja kirjapilt näitavad pigem, et need on kirjutatud otse kreeka keeles.

Vaata ka

• pastoraalkirjad
• Uue Testamendi papüürused
• Uue Testamendi koodeksid
• homoseksuaalsus Uues Testamendis
• piibel
• piibli raamatute loetelu
• piibli tegelaste loend