Kasutaja:Ukupollu/liivakast

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Biokütused Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktide järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidus[muuda | muuda lähteteksti]

Üle Euroopa on eesmärgiks saavutada õhu kvaliteedi tase, mis ei suurendaks negatiivset mõju ja ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks on kehtestatud mootorikütustele kvaliteedi nõuded, milles määratakse muuhulgas mootoribensiinis sisalduva biokütuse osakaal. Biokütustel on oluline osa kliima kaitsmisel, sest võrreldes tavapäraste kütustega tekitavad praegu kasutatavad biokütused vähem kasvuhoonegaase. Biokütuste kasutamiseks vajalikud toormaterjalid on ajapikku taastuvad ja nii panustatakse naftavarude säästmisele.

Transpordis mootorikütustena kasutatavad biokütused on defineeritud Euroopa Liidu direktiivi 2003/30/EÜ artikli 2 lõike 2 kohaselt järgmiselt: biokütusteks loetakse järgmisi biomassist toodetud vedelaid või gaasilisi transpordis kasutatavaid kütuseliike:

bioetanool – biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool; biodiislikütus –taimsetest või loomsetest õlidest toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester; biogaas – biomassist anaeroobse käärimisega toodetud metaangaas (CH4 50–70%, ülejäänud CO2 ja mõne protsendi ulatuses muid gaase, O2, H2S); biometaan – puhastatud biogaas, mille metaani sisaldus vastab maagaasi kvaliteedile (CH4 98%); biometanool – biomassist toodetud metanool; biodimetüüleeter – biomassist toodetud dimetüüleeter; bio-ETBEbioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47%; bio-MTBEbiometanooli baasil toodetud metüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks MTBE-s loetakse 36%; sünteetiline biokütus – biomassist toodetud sünteetilised süsivesinikud või nende segud; biovesinik – biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud vesinik; puhas taimeõli – õlikultuuridest pressitud, ekstraheeritud või muul viisil saadud keemiliselt modifitseerimata toor- või rafineeritud õli.


Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi "Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse" § 19 lõikes 14 määratletakse biokütus läbi kaupade nomenklatuurikoodide. Tulenevalt Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest ja Eesti seadusandlusest, peavad Eesti kütusemüüjad alates 01.04.2019 hakkama tanklates pakkuma varasemast suurema biokomponendi osakaaluga mootoribensiini ja diislikütust.

Üle Euroopa on eesmärgiks saavutada õhu kvaliteedi tase, mis ei suurendaks negatiivset mõju ja ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks on kehtestatud mootorikütustele kvaliteedi nõuded, milles määratakse muuhulgas mootoribensiinis sisalduva biokütuse osakaal. Biokütustel on oluline osa kliima kaitsmisel, sest võrreldes tavapäraste kütustega tekitavad praegu kasutatavad biokütused vähem kasvuhoonegaase. Biokütuste kasutamiseks vajalikud toormaterjalid on ajapikku taastuvad ja nii panustatakse naftavarude säästmisele.

Seni on tanklates pakutud etanoolisisalduseta mootoribensiini ja kuni 5% etanoolisisaldusega pliivaba mootoribensiini. Õhu kvaliteedi nõuete täitmiseks tuleb tanklatel hakata pakkuma lisaks tavapärasele ka suurema biokütuse osakaaluga mootoribensiini, mida teatakse kui E10 ehk kuni 10% etanoolisisaldusega pliivaba mootoribensiini. E10 mootoribensiini tankuril peab olema kindlasti vastav märgistus.

Biolisandid kütustes[muuda | muuda lähteteksti]

95E10: võib kasutada piiranguteta sõidukitel, millede puhul on olemas heakskiit selleks sõiduki tootja poolt - kõikidele uutele sõidukitele on E10 mootoribensiin sobilik. Vanema sõiduki puhul, on Eesti Õliühing; Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) koostanud tabeli [1], et anda ülevaade, kas autotootja on andnud 95E10 kasutamiseks heakskiidu.

98E5: Mootoribensiin 98E5, milles on kuni 5% etanooli, on sobilik kasutamiseaks kõikides bensiinimootoriga autodes.

Diislikütus B7: Diislikütus, mis sisaldab kuni 7% biodiislikütust FAME on sobilik kasutamiseks kõikides diiselmootoriga autodes. Diislikütus, millesse on lisatud biokomponenti HVO, on sobilik kasutamiseks kõikides diiselmootoriga autodes ilma mahupiiranguta.

Kütusekulu[muuda | muuda lähteteksti]

Kui vaadelda kütusekulu tavapärases võtmes ehk 100 km kohta, võib 95E10-le üleminekul oodata kütusekulu väikest suurenemist. See tuleneb etanooli energiasisaldusest, mis on ligi kolmandiku võrra väiksem fossiilse mootoribensiini energiasisaldusest.

Diislikütuse puhul kütusekulu B7-le üleminekul ei suurene kuivõrd biodiislikütuse energiasisaldus on fossiilse diislikütusega samaväärne.

Võimsus[muuda | muuda lähteteksti]

95E10 ei suurenda ega vähenda automootori võimsust 95E5-ga võrreldes kuna mootoribensiini oktaaniarv on sama

Biolisandiga kütuste kasutamine muudes mootorites[muuda | muuda lähteteksti]

Aia- ja metsatehnikas on soovitatav kasutada keskkonna ja mootorisõbralikkumat alküülaatbensiini või mootoribensiini 98E5. Paadimootorites on soovitav kasutada mootoribensiini 98E5.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

1. Biokytus.ee "Kontrolli oma sõiduki sobivust"

2. Keskkonnaamet "Biokütused"

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium "Biokütused"

4. Maanteeamet "Biokütusele mittesobilikud sõidukid"