Kasutaja:Toomas94/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Peegelsihik[muuda | muuda lähteteksti]

Peegelsihik või reflekssihik on optiline sihtimisseade, mis peegeldab sihikujoonestikku poolläbipaistva ühepoolse peegli pealt. Vaataja jaoks on sihikujoonestik sihtmärgiga alati samas tasandis. Erinevalt raudsihikust ei ole peegelshikuga vaja joondada sihiku osi sihtmärgiga ühele joonele.[1] See võimaldab objekte kiiresti sihikule võtta ning sihtimiseks pole vaja ühte silma sulgeda.[2] Reflekssihiku ehitus on peaegu sama lihtne kui raudsihikul, kuid tabamistõenäosus on palju suurem. Sihikujoonestikku võib valgustada valgusallikaga, mis võimaldab sihtida ka pimedas või halvasti valgustatud kohas.[3]

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Peegelsihikul on valgustatud sihikujoonestik, millest lähtuvad kiired juhitakse vaataja silma paralleelselt sihtmärgilt saabuvate kiirtega. Selleks on erinevaid variante. Esiteks võib sihikujoonestikule järgneda koondav lääts, mis teeb ta kiired paralleelseks. Sellele järgneb poolläbipaistev ja peegeldav klaasplaat, mis on vajaliku nurga all, et sihikujoonestiku kiired vaataja silma peegeldada.

Teise variandina võib sihikujoonestikule järgneda kumer poolläbipaistev ja peegeldav klaas, mille kumerus on selline, et ta peegeldaks sihikujoonestikust lähtuvad kiired paralleelselt vaatajani. [4][5].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peegelsihiku patenteeris 1900. aastal Howard Grubb[6]. Tema leiutatud sihik kujutas endast metalltoru, mille peal on kate koos läbipaistmatu kihiga kaetud klaasist diafragmaga, millesse on lõigatud rist ning on toru telje suhtes kaldu. Toru vaatajapoolses otsas on tasaparalleelne klaasplaat, mille alumine osa seestpoolt hõbekihiga kaetud ning ülaosa on läbipaistev. Toru vastasotsas on kumer klaas, mis on kaetud poolläbipaistva ja peegeldava kihiga. Sihtmärgist lähtuvad valguskiired läbivad otse mõlemat klaasi. Ristilt lähtuvad kiired peegelduvad tasaparalleelse klaasplaadi hõbedaselt osalt kumerale klaasile, mille kumerus on valitud selliselt, et kiired sealt paralleelselt vaataja silma peegelduks ning vaataja näeb sihtmärgile fikseeritud risti.[7].

Peegelsihikud olid algul lennukite sihtimisvahendiks. Esmakordselt kasutati Saksa firma Oigee peegelsihikuid I maailmasõja teises pooles mõnede Fokker Dr.I lennukite peal. Maailmasõdade vahelistel aastatel hakati peegelsihikuid laialdaselt kasutama[6].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]