Kasutaja:Tobesipsik/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Balti keel on tiibeti keel, mida kõneldakse peamiselt Kirde-Pakistanis, aga ka Indias. Kõnelejaid on 1992. aasta seisuga 290 000, millest 270 000 Pakistanis.[1]

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

Araabia tähestik: alates 17. saj.

Balti tähestik: ei ole enam kasutusel.

Devangari tähestik: alates 1970.

Tiibeti tähestik: 8.-17.saj.[1]

Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Vokaalid:

a lähike a; ā pikk a; e lühike e; i  ; ī pikk; o  ; u .

Konsonandid:

b labiaalne; raskesti p-st eristatav; d dentaalne; väga tugev, kasutatakse vaid mõnes sõnas; f pole algne, kasutatakse vaid laensõnades; g  ; g kurguhäälne g, hääldub sarnaselt prantsuse r-le, kuid on tugevam; h tugev aspiraat; j ilma hingamata; pehme prantsuse j; j̿ tugev nagu z; k hääldub teravalt ja kergelt; q guturaalne, väga sügav; l  ; m  ; n dentaalne; p labiaalne, hingamata; lühike ja selge; s teravalt häälduv; t dentaalne, hingamata, asendub tihti d-ga; tugev, palataalne; w  ; y  ; z .

Topeltkonsonandid:

ch lühike, hingamata; chh aspiraat; dz nagu ds ingliskeelses sõnas ends; hr aspireeritud r; hl aspireeritud l; kh aspireeritud k; kh kare, guturaalne; n͡g nasaalne; ph labiaalne, tugevalt aspireeritud; sh  ; sh tugev, võib tunduda nagu shr; th tugevalt aspireeritud; ts hääldub ühe tähena; tsh nagu ts, kuid aspireeritud.[2]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

1 chik, 2 ͡ngῑs, 3 khsum, 4 bj̄ῑ, 5 gā, 6 truk, 7 bdun, 8 bgyad, 9 rgu, 10 phchū.[2]

Keelenäide[muuda | muuda lähteteksti]

Kho cha khyon͡gma son͡gsā ? tsāmtse khyon͡gnuk ?

Kas ta läks teed tooma? Kui palju ta toob?[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ""Balti"". http://www.ethnologue.com/ (inglise). Vaadatud 29.11.2013. {{netiviide}}: välislink kohas |Väljaanne= (juhend)
  2. 2,0 2,1 2,2 A.F.C. Read "Balti Grammar", London : Royal Asiatic Society, 1934