Kasutaja:Sungamerglav/Kasutaja

Allikas: Vikipeedia
Arvutiprogrammides või veebilehekülgedel on kasutaja sageli esindatud abstraktse ikooni kaudu.

Kasutaja on isik, kes kasutab arvutit või võrguteenust. Kasutajad kasutavad tavaliselt mingit süsteemi või tarkvaratoodet omamata sellest täielikuks aru saamiseks vajalikke spetsiifilisi tehnilisi teadmisi. Kogenenumad kasutajad kasutavad ka programmide lisafunktsioone, kuigi nad ei pruugi osata programmeerida ja süsteeme hallata.[1][2]

Kasutajal on tavaliselt olemas kasutajakonto ja süsteem tuvastab teda kasutajanime (või kasutajatunnuse) kaudu, mille kasutaja on määranud.

Mõned tarkvaratooted pakuvad teenust teistele süsteemidele ja neil puudub otsene lõppkasutaja.

Lõppkasutaja[muuda | muuda lähteteksti]

Lõppkasutaja on tarkvaratoote inimesest sihtkasutaja. Seda terminit kasutatakse selleks, et eristada neid, kes vaid kasutavad tarkvara nendest, kes arendavad ja täiustavad tarkvara lõppkasutajate jaoks.[3] Kasutajakeskses disainis eristatakse kasutajat kliendist, kes maksab tarkvara arenduse eest, teistest asjaosalistest, kes ei pruugi otseselt tarkvara kasutada, kuid aitavad luua selle nõuded.[4][5] See erinevus on kasulik kasutajaliidese loomisel ja aitab kasutajaid jagada nende ühiste omaduste põhjal gruppidesse.

Kasutajakeskses disainis luuakse personad, mis esindavad erinevat tüüpi kasutajaid. Mõnikord on määratud iga persona puhul, mis tüüpi kasutajaliidesega ta end mugavalt tunneb (arvestades varasemaid kogemusi või liidese keerukust) ja mis tehnilised teadmised ja oskused tal on konkreetsete valdkondade või erialade piires. Kui lõppkasutaja oskuste suhtes on kehtestatud vähe piiranguid, eriti kui luuakse tarkvara laiemale üldsusele, on üldine tava, et eeldatakse lõppkasutajalt minimaalseid tehnilisi oskusi.[6]

Kasutajakonto[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutajakonto annab kasutajale võimaluse enda autentimiseks ja võib võimaldada ligipääsu erinevatele ressurssidele ja vahenditele, mis on selle süsteemiga seotud. Et sisse logida, peab konto kasutaja tavaliselt end tuvastama salasõna või mõne muu meetodi abiga (nt sõrmejälg).

Kui kasutaja on sisse loginud, määrab operatsioonisüsteem talle tavaliselt mingi identifikaatori, näiteks ühe arvu või arvukombinatsiooni, mis ei ole sama, mis kasutajanimi. Seda protsessi tuntakse identiteedi korrelatsioonina. UNIX süsteemides on kasutajanimi seotud kasutaja identifikaatori või kasutaja ID'ga.

Arvutisüsteemid kuuluvad kahte liiki lähtudes sellest, mis liiki kasutajad neil on:

  • Üksikkasutajaga süsteemi on võimalik kasutada vaid ühel kasutajal.
  • Mitme kasutajaga süsteemi puhul peab kasutaja end eelnevalt tuvastama.

Mitme kasutajaga süsteemil on igal kasutajakontol tavaliselt kodukataloog, kus saab säilitada dokumente, mis on omased vaid selle kasutaja toimingutele. Sinna sisenemine on keelatud teistele kasutajatele (kuigi süsteemiadministraatoril võib olla juurdepääs). Kasutajakontod sisaldavad sageli avalikku kasutaja profiili, mis sisaldab põhilist teavet konto omaniku kohta. Kodukataloogi salvestatud failidel (ja kõikidel teistel kataloogidel süsteemis) on failisüsteemi õigused, mida kontrollib operatsioonisüsteem, et kindlaks määrata, millistel kasutajatel on lubatud lugeda või käivitada mõnda faili või salvestada uusi faile selles kataloogis.

Kuigi süsteemid eeldavad, et kasutajakontosid kasutab ainult üks inimene, on paljudel süsteemidel külaliskonto, mis võimaldab igaühel süsteemi kasutada.

Kasutajanime vorming[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevatel arvuti operatsioonisüsteemidel ja rakendustel on paika pandud erinevad reeglid kasutajanime vormingu jaoks.

Microsoft Windowsi keskkond kasutab näiteks:[7]

  • Kasutaja peamise nime, (UPN) vorming - näiteks: UserName@orgName.com
  • Alumise tasandi logimise nime vorming - näiteks: DOMAIN\accountName

Mõned veebikogukonnad, nagu Kik Usernames[8], kasutavad kasutajanimena kontoomaniku määratud hüüdnime. Mõnel juhul tuntakse kasutajat paremini tema kasutajanime, mitte tema päris nime järgi.

Terminoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned erialaeksperdid on väljendanud oma vastumeelsust mõiste "kasutaja" suhtes ning pakkunud välja, et seda võiks muuta.[9] Don Norman väitis: "Üks kohutavamaid sõnu, mida me kasutame on 'kasutaja'. Ma olen valmis astuma sõtta, et sellest sõnast lahti saada. Eelistaksin kutsuda neid 'inimesteks'."[10] 

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Power Users' Guide". sap.com. Vaadatud 14. jaanuaril 2015.
  2. "Windows Confidential: Power to the Power User". microsoft.com. 2012. Vaadatud 14. jaanuaril 2015.
  3. "The State of the Art in End-User Software Engineering" (PDF). media.mit.edu. 12. oktoober 2011. Vaadatud 11. jaanuaril 2015.
  4. "Understanding Organizational Stakeholders for Design Success" (Ameerika inglise). 6. mai 2004. Vaadatud 31. augustil 2016.
  5. Rigsbee, Sarah, and William B. Fitzpatrick. "User-Centered Design: A Case Study on Its Application to the Tactical Tomahawk Weapons Control System."Johns Hopkins APL Technical Digest 31.1 (2012): 76-82.
  6. "What is end user?". Vaadatud 2010.11.17. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  7. Developer Technologies. Microsoft. "User Name Formats". MSDN.
  8. emankhan. "https://kikusernameslists.com/". {{netiviide}}: välislink kohas |Pealkiri= (juhend)
  9. "Words Matter. Talk About People: Not Customers, Not Consumers, Not Users".
  10. "Don Norman at UX Week 2008 © Adaptive Path".

[1]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.