Kasutaja:Serela Ebber/nõiapuu

Nõiapuu (Hamamelis, tähendab 'koos viljadega') on nõiapuuliste sugukonna lehtpõõsaste ja madalate puude perekonda kuuluv taim. Nõiapuud on heitlehised põõsad või vahel harva puud, mis kasvavad 3-8 m kõrguseks, väga harva 12 m. Nõiapuu õied ilmuvad koos eelmise aasta täiskasvanud viljadega, sellest ka tema ladinakeelne nimi. Hamamelis virginiana õitseb septembrist novembrini. Teised nõiapuu liigid õitsevad jaanuarist märtsini.

Välimus

Nõiapuul on lehed hallikasrohelised, õied kollased, sortidel ka oranzid või punased ning need on omapärase väljanägemisega. Oksad on püstised. Nõiapuul on ovaalse kujuga vahelduvalt asetsevad lehed, mis on 4-16 cm pikad ja 3-11 cm laiad.

Kasv ning õitseng

Taime seeme idaneb kuni kaks aastat ja see tuleks külvata sügisel. Nõiapuu sorte paljundatakse peamiselt pookimise teel ja pistikutega. Looduses võib nõiapuu kasvada kuni 12 meetri kõrguseks, aiataimena on ta tihe, 2,5–4 meetri kõrgune püstakate okstega põõsas. Värd-nõiapuu on aga üsna madalakasvuline. Õitsemisest seemnete valmimiseni kulub umbes kaheksa kuud. Viljades küpsevad seemned on söödavad. Nad on õlirikkad ja valminult paiskuvad viljast eemale. Esimestel kasvuaastatel kasvab nõiapuu suhteliselt aeglaselt, hiljem aga saab kasvukiirust juurde. Üldiselt on nõiapuu vähenõudlik aiataim. Ta eelistab kasvukohal täispäikest ja parasniisket mulda. Nõiapuule ei sobi liiga kuiv või nätske savipinnas. Taim on seda talveõrnem, mida noorem ta on. Kõige varajasema õitsemisega põõsas aias. Nõiapuud õitsevad sügisel, talvel või varakevadel, neid kasvatatakse ilupõõsastena ning neist tuntuim on virgiinia nõiapuu (Hamamelis virginiana). Õietuustide lõhn on hurmav ja kaugeleleviv. Õied kannatavad välja kuni -10 C öökülma.

Kasutatud kirjandus:

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nõiapuu

http://www.calmia.ee/Taimed/noiapuu.htm

http://hansaplant.ee/?op=body&id=897&cid=1910

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuidas-kasvatada-noiapuud?id=69621649

http://kiskjasiil.blogspot.com.ee/2015/03/noiapuu.html