Kasutaja:Saskiarior/liivakast
Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on 2015. aastal loodud oluline osa Euroopa investeerimiskavast. EFSI on tähtsaim investeeringuid toetav rahastamisvahend Euroopa Liidus. Fondi eesmärk on kasutada avaliku sektori raha, et kaasata rohkem erainvesteeringuid Euroopa Liidu projektidesse. EFSI toetab investeeringuid valdkondades, nagu taristu, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus, tervis, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Tänu Euroopa Liidu eelarvetagatisele on Euroopa Investeerimispanga grupil võimalik rahastada riskantsemaid projekte. EFSI toetuse saajad otsustab sõltumatu investeeringute komitee rangete kriteeriumide ja nõudluse põhjal. Ühtegi valdkonda ega riiki ei eelistata. [1] [2]
Euroopa investeerimiskava[muuda | muuda lähteteksti]
EFSI on Euroopa investeerimiskava alus ja üks kava kolmest sambast. Teised investeerimiskava osad on parandada investeerimiskeskkonda ja tagada, et investeeringute rahastamine jõuab reaalmajanduseni. Euroopa investeerimiskava eesmärk on edendada investeeringuid, suurendada konkurentsivõimet ja toetada pikaajalist majanduskasvu Euroopa Liidus. [3]
EFSI 2.0[muuda | muuda lähteteksti]
2017. aastal pikendati fondi kestust kuni 2020. aasta lõpuni ja tehti tehnilisi täiustusi. Investeerimiseesmärki suurendati 315 miljardilt eurolt 500 miljardi euroni, Euroopa Liidu eelarvetagatist suurendati 26 miljardi euroni, Euroopa Investeerimispanga panust suurendati 7,5 miljardi euroni. [3]
Üks muudatuste eesmärk oli tagada, et fondi toetus laieneks võimalikult paljudele Euroopa Liidu riikidele ja ka rohkematele sektoritele, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus ning kliimamuutustealane tegevus. Vähemalt 40% taristu ja innovatsiooni valdkonna projektidest aitavad kaasa Pariisi kliimakonverentsi eesmärkide täitmisele. EFSI muudatustega toetati rohkem väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Samuti suurendati fondi tegevuse läbipaistvust – projektide valimise põhjused avalikustatakse. [4]
Taotlemine[muuda | muuda lähteteksti]
EFSI-st rahastatakse projekte, millega on võimalik alustada kolme aasta jooksul. Võimalik on taotleda laenu, tagatist, vahefinantseerimist ja allutatud rahastamist, kapitalituru instrumente, sh krediidikvaliteedi parandamine, ning omakapitali- või kvaasiomakapitali osalusi, sh liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste, investeerimisplatvormide või -fondide kaudu. [5]
EFSI toetatavat projekti hinnatakse neljast sambast kooseneva tulemustabeli põhjal: [5]
- 1. sammas: panus EFSI poliitikaeesmärkidesse
- 2. sammas: projekti kvaliteet ja usaldusväärsus
- 3. sammas: tehniline ja rahaline tugi
- 4. sammas: lisanäitajad
EFSI edu[muuda | muuda lähteteksti]
EFSI esialgne eesmärk kaasata 315 miljardi euro väärtuses investeeringuid täideti 2018. aasta juulis, täpselt kolm aastat pärast EFSI asutamist. Praeguseks on täidetud ka teine investeerimiseesmärk – 500 miljardit eurot. [6]
2022. aastaks ennustatakse, et EFSI toetatud investeeringud on suurendanud SKP-d 1,9% ja tekitanud 1,8 miljonit uut töökohta.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI)". Euroopa Komisjon. Vaadatud 19.11.2020.
- ↑ "Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond". Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu. Vaadatud 19.11.2020.
- ↑ 3,0 3,1 "Euroopa investeerimiskava". Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu. Vaadatud 19.11.2020.
- ↑ "The European Fund for Strategic Investments (EFSI)". European Commission. Vaadatud 19.11.2020.
- ↑ 5,0 5,1 "EFSI". Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 26.09.2019. Vaadatud 08.12.2020.
- ↑ 6,0 6,1 "EFSI European Fund for Strategic Investments". European Investment Bank. Vaadatud 08.12.2020.