Kasutaja:Roomlane/nahatester cd202
Nahatester CD 202 on dermatoloogiline seade, mida kasutavad nii arstid naha probleemide diagnoosimisel kui ka kosmeetikud antud inimese nahale sobivate toodete soovitamiseks. See seade mõõdab epidermi nelja omadust (niiskuse, rasususe, melaniini ja nahapunetuse taset), et selgitada välja nahatüüp ja tervislik seisukord. [1] [2]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Seadmega on kaasas arvutiprogramm, mis juhendab kasutajat samm-sammult.
Kõigepealt määratakse mexameetri abil naha tüüp Fitzpatric'u skaalal.
Olenevalt mudeli varustusastmest võib mexameeter puududa. Sellisel juhul esitab programm kasutajale valikvastustega küsimusi, mille põhjal nahatüüp määratakse. KUi mexameeter on seadmega kaasas, siis mõõdetakse melaniini ja nahapupunetuse tase mexameetriga.
Teiseks mõõdetakse naha niiskustase corneaomeetriga. Tehakse neli mõõtmist: üks kummaltki põselt, otsa eest ning lõualt (meeste puhul mõõdetakse tavaliselt lõua asemel kaelalt). Väga oluline on, et sond oleks vahetus kontaktis nahaga, sest mõõtmiskaugus on vaid 10..20 mikromeetrit. Jälgitakse, et juukse- või habemekarv ei satuks naha ja sondi vahele mõõtmise hetkel. Programm arvutab kahe mõõtmistulemuse keskmise järgi keskmise tulemuse.
Kolmandaks määratakse naha rasusus sebumeetri abil. Enne igat mõõtmist tõmmatakse sebumeetri kasseti peal oleva liug-päästiku abil linti edasi, nii et puhas lindi pind tuleb nähtavale. Seejärel asetatakse kassett CD 202 korpuses olevasse pesasse kalibreerimiseks. Seade annab valmisolekust märku kuvades seadme ekraanile "00". Kasseti pesast eemaldades hakkab seade loendama sekundeid 15-st 0-ni. Alles jäänud aeg kuvatakse ekraanil. Niikaua tuleb kassetti hoida uuritava naha vastas. Kui aeg saab täis - kuvatakse "0" - tuleb kassett asetada uuesti seadme pessa rasususe mõõtmiseks. Kokku palub programm teha kaks mõõtmist: üks põselt ning teine otsaeesiselt.
Pärast mõõtmisi pakub programm tulemused välja trükkida ning soovitab ka antud nahatüübile sobilikke kosmeetikatooteid. [3]
Sondid[muuda | muuda lähteteksti]
Mexameteer[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutatakse melaniini ja nahapunetuse taseme hindamiseks.
Inimese silm suudab eristada isegi väga väikest toonivahet, kui võrrelda kahte värvi kõrvuti. Kahte värvi eraldi vaadates paraku ei suuda silm erinevust tuvastada, ruumi valgustus mängib ka suurt rolli värvuse hindamisel. Seega on silm subjekiivne mõõtmisvahend ega anna objektiivset hinnangut. Mexameeter mõõdab kahte põhilist naha värvust mõjutavat komponenti - melaniin ja hemoglobiini. [4]
Mexameetrit saab kasutada Fitzpatrick-u tüübi leidmisel (vt Fitzpatrick scale) ning mõningate nahahaiguste ning alergiate diagnoosimisel. Samuti on see hea abivahend kosmeetikutele, näiteks päiksekreemi soovitamisel. [4]
Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]
Mõõtmine põhineb neelatud/peegeldunud valguse mõõtmisele. Sond valgustab naha pinda kolme erineva lainepikkusega valgusega ning mõõdab peegeldunud valgust. Sondile on teada, kui palju valgust eraldatakse, mõõdab peegeldunud valguse ning selle põhjal saab arvutab neeldunud valguse igal lainepikkusel eraldi kolmest eraldatud lainepikkusest.
Melaniini taseme hindamisel mõõdetakse teatud lainepikkustel neeldunud valgust, sest on teada naha pigmendi tavalised neeldumisindeksid.
Hemoglobiini (nahapunetuse) taseme hindamisel mõõdetakse peegeldunud valgust. Teada on aatomite spektraalskaala hemoglobiinis, sel puhul töötab mexameeteer spektromeetrina.
Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]
Näitena on toodud sondi mudeli MX18 andmed [4]
- mõõtmed: pikkus 13 cm, läpimõõt 2,4 cm
- mõõdetava ala diameeter: 5 mm
- kaabli pikkus: 1,3 m
- kaal koos kaabliga: 85 g
- lainepikkused: roheline - 586 nm, punane - 660 nm, infrapuna 870nm, mõõtemääramatus pluss-miinus 5 %
Corneometeer[5][muuda | muuda lähteteksti]
Kasutatakse naha niiskustaseme objektiivseks hindamiseks.
Niiskusmõõtja tarvis on CD 202-e korpuses küll pesa, kuid seda ei pesa ei kasutata mõõtmiseks nagu sebumeetri puhul. See pesa on vaid sondi hoidmiseks mõõtmiste vaheaegadel.
Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]
Mõõdetakse dielektriku, naha elektrilist mahtuvust. Niiskus naha pinnal mõjutab mahtuvust.
Sondi otsas on õhuke klass, mille all peenikesed elektrit juhtivad rajad. Sond klaaspinnaga ots vajutatakse õrnalt vastu nahka. Mõõtmistulemas saadakse väga kiirest, 1 sekundiga. Õige surve tagamiseks on sondi pea varustatud vedruga. Sedasi ei suruta naha pinda kokku - mõõdetakse vaid naha pindal ning epidermis olevat niiskus 10..20 mikromeetri sügavuselt. Naha sügavamates kihtides olevat niiskust ei mõõdeta.
Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]
Näitena on toodud corneomeeter CN825 andmed
- Pikkus: 11 cm
- Kaal: 41 g
- Mõõdetava ala suurus: 49 ruutmillimeetrit
- Sagedus: 0,9..1,2 MHz, mõõtemääramatus pluss-miinus 3%
- Surve nahale: ligikaudu 0,16 N/49 ruutmillimeetri kohta[3]
Sebumeteer[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutatakse naha/juuste rasususe hindamiseks.
Rasususus mõjutab naha väljanägemist, vedelikukadu aurustumise kaudu, vedeliku neeldumist, kaitseb nahka bakterite ja seente eest. [6] Ühekülgne ning rasvavaba toitumine võivad põhjustada vajalike rasvhapete puuduse, mis omakorda võib väljenduda "kuiva nahana". [7]
Sebumeetri lindi kassett on CD 202-e ainus kulumaterjal (kui patareid mitte arvestada - patarei asemel saab adapteri abil võrguvoolu tarbida). Ühes kassetis jagub linti umbes 450 mõõtmise jagu.
Mõned kasutusjuhud[6][muuda | muuda lähteteksti]
- Võimaldab obejektiivselt klassifitseerida nahatüübi kuivaks, normaalseks või rasvaseks.
- Võimaldab valida rohtuseid või kosmeetikat, mis sobib teatud nahatüübile, et vähendada kõrvalmõjusid ning suurendada toime effektiivsust.
- Tõõtervishoiu arst võib soovitada kuiva nahaga inimesel mitte töötada keemiatööstuses, kus kasutatakse happeid ja leeliseid.
- Mõningate haiguste varajast faasi on võimalik naha kuivuse järgi diagoosida.
- Võimaldab objektiivselt hinnata seebi puhastusvõimet.
Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]
Kui rasu satub mingile pool-läbipaistvale pinnale, näiteks jääklaasile või plastikribale, siis see pind muutub läbipaisvamamaks. Mida rohkem sava (rasu), seda läbipaistvamaks pind muutub. Seda omadust kasutates mõõdetakse kui palju valgust sellest pinnast läbi paistab.
CD 202 puhul koosneb sebumeeter kahest osas: optiline seade asub CD 202 korpuses, poolläbipastev plastikriba on eraldi kassetina kulumaterjal (sarnaneb teksti korrektorile).
Kasseti sees on 0,1 mm paksune sünteetiline lint, mida keritakse iga mõõtmise eel edasi. Kasseti külje peal on üks lugur-päästik, mille abil linti edasi keritakse. Ühe tõmbega liigub lint edasi täpselt parasjagu, et kasutamata lintdi pind tuleb nähtavale. Juba kasutatud lint keritakse automaatselt kasseti sisse tagasi. Rasu mõõtmiseks surutakse kassett naha pinna vastu 15-ks sekundiks. Sedasi muutub eelmainitud põhimõttel lint läbipaistvamaks.
Optiline seade CD 202-e korpuses mõõdab lindi läbipaistvust pärast 30-e sekundilist kontakti nahaga. Selleks tuleb kassett asetada CD 202-e korpuses olevasse auku. CD 202 laseb valgusel paista läbi lindi. Kasseti korpuses, lindi taga on väike peegel millelt valgus CD 202-s asuvasse optilisse seadmesse tagasi peegeldub. Läbipastvus arvutatakse selle järgi, kui palju valgust tagasi peegeldub. Vastavalt läbipaistvusele arvutatakse naha rasusus. [7]
Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]
Näitena on toodud mõõtekasseti mudel SM815 andmed [7]
- tööpõhimõte: fotomeetriline [3]
- mõõtmed: 8,5 x 11,3 x 2,3 cm
- kaal: 65 g
- mõõtepinna suurus: ligikaudu 46 ruutmillimeetrit
- mõõtemääramatus: pluss-miinus 5%
- surve nahale mõõtmise ajal: 0,356 N/64 ruutmillimeetri kohta [3]
Toiteallikas[muuda | muuda lähteteksti]
Toiteallikaks on 9 voldine "koroona" patarei. Tänu sisemisele toiteallikale on võimalik seda testrit kasutada ohutult ka niisketes tingimustes. Ühest patareist piisab sadadeks mõõtmisteks. [8] Alternatiivina on võimalik seadmega ühendada toiteadapter, et näiteks 230V võrgutoited kasutada.
Pistikupesad[muuda | muuda lähteteksti]
Arvutiga ühendamiseks[muuda | muuda lähteteksti]
Varasemas mudelid kasutasid RS-232 DE-9 ühenduspesa. Probleem tänapäeva sülearvutitega - jadaväratit pole tavaliselt sülearvuti emaplaadilt korpuseni toodud. Sellisel juhul oli tarvis muretseda juurde RS-232->USB muundur ning paigaldada arvutisse virtuaalse jadavärati draiveri.
Hilisemad versioonid sellest seadest omavad juba sisseehitatud RS-232->USB muundurit. B-tüüpi USB pesa on paigutatud seadme tahaküljele. Nagu pildilt näha võib paikneb see B-tüüüi pesa korpusessesse endise RS-232 DE-9 pesa jaoks tehtud augus. Nüüd on võimalik see seade ühendada kohe USB kaabli abil arvutiga. Kasutaja peab arvutisse endiselt paigaldama virtuaalse jadavärati draiveri. Arvestades, et USB liides on tänapäeva arvutites enamlevinud kui RS-232, on see mõstlik muudatus.
Sondide ühendamiseks[muuda | muuda lähteteksti]
2 vähelevinud kujuga ümmargust pistikupesa seadme tagaküljel on mõeldud sondide ühendamiseks. Nendesse pesadesse saab ühendada corneomeetri ja mexameetri.
Vooluadapteri ühendamiseks[muuda | muuda lähteteksti]
Seadme tagaküljel on ka kontaktid vooluadapteriga ühendamiseks. Kahjuks ei ole korpusele märgitud voolutarvet, soovitud pinget ega polaarsust.
Tehnilised andmed[3][muuda | muuda lähteteksti]
Toiteallikas: 9V patarei või väline toiteadapter 12V, 150 mA, pluss on välimine
Mõõtmed: 13 x 13 x 4 cm
Kaal: ligikaudu 0,4 kg
Arvuti liides: USB
Töötingimused: Temperatuur 10..40 kraadi Celsiuse järgi, suhteline õhuniiskus 30..70%. (Optimaalne 20 kraadi Celsiuse järgi ning 50% suhtelist õhuniiskust)
Ladustamistingimused: Temeratuur 0..70 kraadi Celsiuse järgi, 0..80% suhtelist õhuniiskust
Nõudmised arvutile[muuda | muuda lähteteksti]
Seadmega on kaasas arvutiprogramm, mis juhendab kasutajat samm-sammult mõõtmisel ning pärast mõõtmist on võimalik tulemused välja printida.
- Arvutiga ühendamiseks kasutatakse USB liidest (vanemal versioonil RS-232 liidest).[3]
- Operatsioonisüsteemiks sobib Windows 98-2000, ME või XP.[3]
- 10 MB vaba kettaruumi. [3]
- Printer paigaldadut ja "print spooler" teenus olemas (Kaasasolev programm ei käivitu muidu).
- Ekraani minimaalne lahutusvõime 1024 x 768 pikselit. (Näiteks pildid oleva Acer Aspire One sülearvuti ekraani lahutusvõime on 1024 x 600 pikselit, mis ei ole piisav - kõik navigeerimisnupud kaasasolevas programmis asuvad ekraani alaservas ning ei ole kuidagi ligipäärasetavad väiksema lahutusvõime juures, isegi klaviatuurilt ei ole võimalik neid nuppe vajutada. Õnneks on olemas juhend, kuidas virtuaalselt ekraan suuremaks teha[9], et sellest probleemist lahti saada).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Pastiche". www.pastiche.co.nz. Vaadatud 24. novembril 2011.
- ↑ "Flaier" (PDF). www.pastiche.net.nz. Vaadatud 24. novembril 2011.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 "Information and Operating Instructions for the oriflame Skin Diagnostic Device - code 4909", september 2006
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Mexameter" (PDF). www.dutechscientific.com. Vaadatud 24. novembril 2011.
- ↑ "Corneometer" (PDF). www.dutechscientific.com. Vaadatud 24. novembril 2011.
- ↑ 6,0 6,1 "Sebumeter general". www.bioline.org.br. Vaadatud 26. novembril 2011.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 "Sebumeter" (PDF). www.dutechscientific.com. Vaadatud 24. novembril 2011.
- ↑ "Videoülevaade". www.pastiche.net.nz. Vaadatud 24. novembril 2011.
- ↑ "lahutusvõime muutmine". techarena.in. Vaadatud 27. novembril 2011.
Pildimaterjal[muuda | muuda lähteteksti]
-
Nahatester CD 202 eestvaates -
Nahatester CD 202 arvutiga -
CD 202 tagantvaates