Kasutaja:Ron Aran/Abitreener

Allikas: Vikipeedia

Abitreener on peatreeneri abi, kelle ülesanne on tegelda asjadega, mille jaoks pole peatreeneril aega. Peatreeneril on palju raskeid ja tähtsaid ülesandeid ehk kui midagi jääb unarusse, siis sellega tegeleb abitreener.[1] Eri aladel on eri abitreenerid, näiteks jalgpalli abitreener ja korvpalli abitreener.

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Abitreeneri ülesanded on individuaal- ja võistkonnatrennides sportlasi võistlusteks ette valmistada. Samuti peab ta treeninguid planeerima, jälgima teisi sportlasi ja võistkondi. Abitreener peab planeerima transpordi, toitlustuse ning majutuse võistkonnale, kui tegemist on võõrsil mänguga. [2] Abitreeneril tuleb motiveerida võistkonda, olla asjadega kursis. Kui kellelgi on mure, on võimalik kohe abitreeneri poole pöörduda. Abitreeneril tuleb teha teiste treenerite ja abilistega võimalikult palju koostööd, et jälgida mängijate vormi ja valmidust.[3] Peatreeneriga peab tal samuti hea koostöö olema, et võistkond suudaks saavutada parimad tulemused. [4] Enne mänge koostavad pea- ja abitreener mänguplaani. Kui kedagi mängul vahetada tahetakse, peab abitreener plaani kohandama ning mängijale selle selgeks tegema.[3]

Nõuded[muuda | muuda lähteteksti]

Abitreeneril peavad olema põhjalikud teadmised alast, millega ta tegeleb. Paljud klubid ning koolid nõuavad, et läbitud oleks ka abitreenerite kursus. Väga vajalik on ka hea kommunikatsioonioskus, sest suhtlemine on selle töö suur osa. Kasuks tuleks näiteks ülikoolis kehakultuuri eriala läbimine ning kindlasti ka see, kui abitreener on ise oma alaga tegelenud. Eriti tahetud on kandidaadid, kes on enne ise profisportlased olnud. Siis on nad pidevalt treeningkeskkonnas olnud ning teavad, kuidas see kõik toimib, ja neil pole kohanemisprobleeme.

Palk[muuda | muuda lähteteksti]

Abitreeneri keskmine palk Ameerikas on umbes 45 000 dollarit ja 21,82 dollarit tunnis. [5] Need palgad võivad palju erineda olenevalt sellest, mis tasemel võistkond mängib, mis tulemusi võistkond saavutab, kui suur on töökoormus ja kes on sponsorid. Eestis on näiteks Põlva spordikooli abitreeneri palga alammäär täistööajaga töötamisel 780 eurot.[6] Treenerikutsega on keskmine palk Eestis umbes 1237 eurot kuus.[7] National Football League'is (NFL) ehk Ameerika jalgpalli kõrgliigas teenib keskmine abitreener 400 000 dollarit hooajal, mis on teiste abitreeneritega võrreldes väga suur palk. Keskmine NFL-i peatreener teenib hooajaga pea 6 miljonit dollarit.[8]

Brian Kidd[muuda | muuda lähteteksti]

Brian Kidd (sündinud 5. mail 1949) on Inglise jalgpalli kõrgliiga klubi Manchester City abitreener. Ta aitab peatreener Pep Guardiolat. Noorena oli Kidd profijalgpallur. Karjääri lõppedes 1984 otsustas ta alustada oma treeneri karjääri. 1991 sai ta ametikõrgendust Manchester Unitedis Alex Fergusoni abitreenerina ning oli kuni 1998. Pärast seda proovis ta ise peatreeneri rolli eri klubides. 2009 naasis ta Manchesteri, kuid seekord Manchester City klubisse Roberto Mancini abitreeneriks. Manchester City abitreenerina töötab ta siiani, kuid peatreenerid on vahetunud. Manchester City on samuti võitnud seitse kodust tiitlit viimase 10 aasta jooksul. See on väga hea tulemus klubi kohta. 2021 võib klubi võita veel mitu tiitlit, sest on Inglise kõrgliigas esimene ja poolfinaalis Euroopa meistrite liigas.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis tunnustab treenereid Eesti Olümpiakomitee, kes annab treenerikutse ja korraldab selleks koolitusi. Abitreeneritele eraldi auhinda olemas ei ole, kuid peatreeneritele jagatakse aasta parima treeneri auhindu näiteks jalgpallis.

Treenerikutse[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis kehtivad alates 2013. aasta novembrist järgmised kutsestandardid:

  • abitreener (kutsetase 3) on omandanud kutsealased oskused ja teadmised, sageli kutsealase väljaõppega. Tööülesanded on ühetaolised ja ta võib vajada juhendamist
  • nooremtreener (kutsetase 4) on omandanud kutsealased oskused ja teadmised ning sooritanud praktika, tööülesanded on erinevad ja ta töötab iseseisvalt
  • treener (kutsetase 5) on omandanud kutsealased oskused ja teadmised ning ta on treenerina kaua töötanud, tööülesanded on vastutusrikkad.
  • vanemtreener (kutsetase 6) on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Ta täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Vanemtreener vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele ning juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust.
  • meistertreener (kutsetase 7) on enamasti omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Ta täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Meistertreener vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele, loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest.
  • eliittreener (kutsetase 8) on omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Ta täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. Ta on rahvusvaheline autoriteet, ta kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel, demonstreerib oma uuendusmeelsust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides.

2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis kehtiva kutsetunnistusega treenereid 3693, kellest ainult 5-l on kutsetase 8.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Assistant Coach Job Description". Betterteam. Vaadatud 16/03/2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  2. "Assistant Coach Responsibilities and Duties". Great sample resume. Vaadatud 16/03/2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  3. 3,0 3,1 "Assistant Coach Responsibilities". Best Sample Resume. Vaadatud 16/03/2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  4. Alan Stein (Jan 10, 2012). "What Great Assistant Coaches Do". Usa Basketball. Vaadatud 17/03/2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  5. "Assistant Coach Salary". Zippia. Vaadatud 15.04.2021.
  6. Kuldar leis. "Koolieelse lasteasutuse ja huvikooli töötajate töötasu alammäärad". Riigi teataja. Vaadatud 15/04/21. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  7. "Ametikoht Treener - Haridus, teadus ja uurimistöö tööturul". Palgad. Vaadatud 15/04/2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  8. "Kui palju teevad NFL-treenerid? Palk ja Super Bowli raha — 2021". Janedarin. Vaadatud 15/04/2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  9. "Treenerikutse". Eesti olümpiakomitee. Vaadatud 15/03/21. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)