Kasutaja:Raul Jaak Ervin Üksjalgvärav/liivakast

Ristõieliste nuuter

Ristõieliste nuuter on ristõieliste perekonda (Brassicaceae) kuuluvate taimede parasiithaigus. Näiteks: Raps (Brassica Napus), Valge peakapsas (Brassica oleracea), Redis (Raphanus raphanistrum) ja Kaalikas (Brassica Rapa). Rapsil väljendub haigus juurte paisumisena, mis võib põhjustada taime enneaegset suremist. Haigust põhjustab limaseen (Plasmodiophora brassicae), mis võib mullas elujõulisena püsida ilma peremeestaimeta 1-8. aastat. Nuuter võib põhjustada väga suuri saagikadusid ning kui see avaldunud siis on sellest väga raske vabaneda. Haigus on maailma eri piirkondades suureks probleemiks ja ka Eestis on sellest viimastel aastatel saanud üha tõsisem mure, sest rapsi kasvupind on tugevasti laienenud.

Haiguse areng

Patogeen talvitub mullas spooridena, mis kevadel tänu taime juurtest eralduvatele sekreetidele, hakkavad arenema. Nad arenevad ja transformeeruvad zoospoorideks. Zoospoorid sisenevad taime, kas läbi juurekarvade või haavade ning moodustavad siis amööbi-laadse raku. See anormaalne rakk paljuneb ja ühineb teistega, et moodustada plasmoodium. Plasmoodium jaguneb, et formuleerida mitmeid sekundaarseid zoospoore, mis vabanevad mulda pärast peremeesjuure lagunemist. Olles jõudnud juure kollenhüümi, siis amööbi-laadsed rakud paljunevad või ühinevad ja moodustavad sekundaarse plsmoodiumi. Kui plasmoodium areneb, siis taime hormoonid muutuvad, mis põhjustab nakatunud rakkude paisumist. Patogeeni arenguks on optimaalne temperatuur 18...25 °C, mulla pH alla 6,5 ning kõrge mulla niiskus. Nakatumist soodustab ka väävli ja mikroelementide puudus.

Leviku takistamine

• Põldude lupjamine
• Liigniiskuse vähendamine (drenaaž)
• Ristõieliste umbrohtude tõrjumine
• Viljavahelduse kasutamine (ristõieliste kuultuuride vahe optimaalselt 5.aastat)
• Nuutrikindlad sordid