Vikipeedia:E-kursus/2016-kevad/nädal-1

Tere tulemast meie e-kursusele!

Väga tore, et tunned huvi Vikipeedia vastu. See siin on vikipedistide koostatud kursus kõigile, keda huvitab, kuidas artiklid Vikipeediasse saavad või kes soovivad isegi Vikipeedia loomises osaleda. Kursusel saad ülevaate Vikipeedia toimeprintsiipidest ning esialgsed juhised, kuidas Vikipeediasse otstarbekalt panustada. Meie eesmärk on teha hõlpsamaks just Sinu esimesed sammud Vikipeedias ning anda aimu sellest, mida vikipedistid ise Vikipeediaga tegelemise eest saavad. Tulevikus oled võib-olla just Sina see, kes näitab teistele teed ja aitab uutel inimestel osa võtta.

Alustuseks

Vikipeedia taga on väga suur idee: koondada kõik maailma teadmised ja teha need kättesaadavaks kõigile huvilistele. Kirg teadmistest entsüklopeediaid luua, teadmisi klassifitseerida ja korrastada ulatub tagasi antiikaega ning sai viimase tugevama tõuke ja tänapäevase vormi valgustusajal 18. sajandi keskpaiku. Prantsuse Encyclopédie (avaldatud 1752–1772) püüdis koondada kogu maailma teadmised ning jagada neid avalikkuse ja tulevaste põlvkondadega. Encyclopédie juures on tuvastatud rohkem kui sada panustajat.

Tänapäeva inimese jaoks on ligipääs teadmistele nii lugeja, looja, kui ka korrastajana määratult paranenud. Viimase arenguna pakub internet seda võimalust igal pool, kus leviala seda võimaldab, ning igaühele, kel on arvuti või nutiseade. Vikipeedia ongi kunagiste entsüklopeediapüüete tänapäevane vorm. Vikipeedial on olnud kümneid miljoneid panustajaid, kes on püüdnud koondada, süstematiseerida ja avalikuks teha kõiki maailma teadmisi. Selle eesmärgi täitmine on muidugi olnud pisteline ning sama palju kui Vikipeedias on teadmisi, on ka lõpetamata mõtteid ja poolelijäänud arutelusid. Vikipeedia entusiastide suutlikkusel on inimlikud piirid ning poolelijäänud vestlused jäävad tihti uute tulijate lõpetada.

Sellepärast loodamegi ka Sind, kursusel osalejat, panna huvituma Vikipeedia toimeprintsiipidest, et saaksid aidata teadmisi korrastada. Lisaks koondatud teadmistele on vikipedistid koondanud ka hulga häid mõtteid selle kohta, kuidas seda kõige paremini teha. Need oskused on rakendatavad ka muudel elualadel. Arvame, et kursuse läbimine annab Sulle muudki kasulikku lisaks oskusele Vikipeediasse kirjutada.

Vikipeediast endast on saanud üks maailma külastatavamaid veebilehti (ta on viimased viis aastat püsinud külastatavuse esikümnes) ning osade tema tekstide kvaliteeti on hinnatud võrreldavaks kõige põhjalikumate traditsiooniliste entsüklopeediatega. Haritud inimene hakkab mõistma entsüklopeediat aga elava tekstina ning saab aru, et seda tasub järjepanu täiendada ning uuendada vastavalt sellele, kuidas meie arusaam maailmast muutub. Selleks ootamegi just Sinu abi, et suurejoonelise projektiga saaks jätkata ning meie kollektiivne mõistmine muutuks aina täpsemaks ja asjakohasemaks.

Mis on Vikipeedia?

Vikipeedia on niisiis internetiajastu entsüklopeedia, mille eesmärgiks on koondada kõik inimkonna teadmised ning teha nad kättesaadavaks võimalikult paljudele inimestele. Vikipeediat võibki mõista paljusid inimesi ühiselt töötama inspireeriva idee ja moodsa tehnoloogia õnnestunud koostoime viljana. Praktiliselt tegelevad vikipedistid enamasti selle suure teadmisterviku väikeste kildudega, millest on võimalik saada isiklikku ülevaadet ning mille probleemidega saab ennast kurssi viia. Selles mõttes võib põhiideed ka teistmoodi sõnastada. Tihti on tegemist just hetkel vajalike teadmiste koondamisega – olgu need siis poliitika, maaviljeluse või näiteks andmeturbe vallas. Samu eesmärke võib täheldada ka näiteks esimeste eestikeelsete ajalehtede puhul, kus esmatähtis oli just praktilise info ja teadmiste edastamine.

Vikipedistid ise sõnastanud oma põhieesmärgid viie põhimõttena.

1. Vikipeedia on entsüklopeedia. Vikipeedia on mõeldud usaldusväärse info koondamiseks äärmiselt mitmesugustel teemadel.
2. Vikipeedia on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist. Vikipeedias püütakse seletada neutraalses toonis kõiki olulisemaid vaateid igale nähtusele. Lähtudes usaldusväärsuse eeldusest ei pruugi kõik arvamused siiski olla võrdsed.
3. Vikipeedia sisu on kõigile vabalt kasutamiseks, muutmiseks ja levitamiseks. Vikipeedia autoriõigused lubavad seda kõike juhul, kui kasutatud artiklitele viidatakse.
4. Vikipeedia toimetajad suhtuvad üksteisesse heatahtlikult ja viisakalt. Pikaaegsed kogemused näitavad, et kõige targem on näha kaastoimetajas heatahtlikku ja mõtlevat inimest, kes tahab oma panust anda. Kui näed viga, siis püüa aidata probleemi lahendada.
5. Vikipeedia reeglid pole kivisse raiutud. Konkreetsetest juhistest tähtsam on idee nende taga ja eelkõige tuleb lähtuda kainest mõistusest.

Mida Vikipeedia ei ole?

Vikipedistide kauaaegses praktikas on esile tulnud hulk viise, kuidas sellest kokkulepitud ideest on valesti aru saadud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Vikipeedia ei ole sõnastik, isiklik päevik, reklaamiplatvorm, linkide ja failide jagamise koht, telefoniraamat, käsiraamat, ennustaja ega juhusliku info kogum. Vikipeedia on mõeldud olulise ja usaldusväärse informatsiooni koondamiseks entsüklopeedia formaadis. Vikipeedia ei ole koht uute mõtete esitamiseks. Usaldusväärsuse välja teenimiseks tuleb neid kõigepealt proovida mujal.

Entsüklopeediad

Entsüklopeedia on teos, mille eesmärk on koondada ja edasi anda inimteadmiste tervik teatud valdkonna kohta. Varasematel entsüklopeediatel oli selle eesmärgi täitmiseks võimalik rakendada ainult väga piiratud hulk inimesi ja võimalik täita ainult väga piiratud mahus paberit. Internetiajastul on need piirangud küll märksa lõdvemaks läinud, aga nad on siiani olemas. Ühte teksti saab ka praegu parandada peamiselt väikeste sammude kaupa kirjalikul kujul ning informatsiooni peab siiamaani esitama kompaktselt ja täpselt juba inimliku tähelepanuvõime piiratuse tõttu. Tänapäeval võib küll Vikipeedia vahendusel igaüks hakata entsüklopedistiks, aga entsüklopedisti ootavad paljuski samasugused väljakutsed kui trükikunsti leiutamise ajal.

Sellepärast võib näha mitmeid sarnasusi Vikipeedia ja teiste entsüklopeediate vahel. Informatsioon on artiklites teatud viisil struktureeritud ja artiklid keskenduvad just teatud tüüpi nähtustele. Teadmiste koondamisel on oluline tagada nende usaldusväärsus ja jälgida väidete päritolu. Ka Vikipeedia teksti püütakse kirjutada neutraalsest perspektiivist, mis ei peaks sõltuma kirjutajate endi vaatenurkadest. Rakendatakse n-ö "entsüklopeedilist stiili", mis püüdleb väljenduse kompaktsuse, aga samas ka selguse poole eri taustaga lugejate jaoks. Teksti paigutamine internetti ja seal vikikeskkonda seab entsüklopeedialoomise aga osaliselt teistsugusesse konteksti ning nendest erinevustest räägimegi hiljem.

Usaldusväärne informatsioon ja olulised teemad

Entsüklopeediasse koondatud informatsiooni sisu usaldusväärsuse tagasid vanasti selle kirja pannud isikud. Enamasti otsiti selleks välja harituimad inimesed, kes olid end oma töö ja ühiskondliku positsiooniga tõestanud ja keda lugejad usaldasid. Entsüklopeediasse kirjutatut ei peetud üldiselt vajalikuks kahtluse alla seada, kuna igale lausele eelnenud aeganõudev töö ja kirjutajate maine oli iseenesest usalduse garantiiks.

Netikeskkonnas toimivad samuti sellised mehhanismid. Kellegi kirjutatu jääb inimestele meelde seoses tema kasutajanimega ning ajapikku võib tekkida usaldus. Väga suurtes projektides nagu Vikipeedia ei saa selle võimalusega alati arvestada. Kasutajaid on liiga palju, igaüks teeb ainult väikse osa ja neil võivadki olla erinevad arusaamad. Seetõttu on Vikipeedia võtnud fookussesse just allikate olemasolu.

Niisamuti nagu teadustekstideski tuleb Vikipeedias viidata, et iga teksti lugeja saaks soovi korral tutvuda allikatega, millel tekst põhineb ja kontrollida, kas neist on ikka õigesti aru saadud. Vikipeedia on võtnud aluseks, et iga infokild, milles on põhjust kahelda, on seotud mujal avaldatud allikaga ning selle usaldusväärsuses võib iga lugeja veenduda.

See, kas mujal ilmunud tekst on usaldusväärne ja tõesti annab adekvaatselt edasi inimteadmisi mingi valdkonna kohta, on natuke pikem teema ning siin aitavadki kaasa peamiselt kogemused tekstide lugemisel ja silmaring. Kuigi igaüks võib avaldada internetis või näiteks lugejakirjas oma arvamust, pole kõik arvamused kaugeltki võrdsed ning terade eristamine sõkaldest nõuab mõtlevalt inimeselt omaette arupidamist. Üldiselt suudavad toimetajad Vikipeedias kokkuleppele jõuda, millised allikad ei ole usaldusväärsed ja millised pakuvad üksteisele võrdväärset kinnitust. See on võimalik, kui suudetakse ühise eesmärgi nimel tegutseda, isegi kui diskussiooni osaliste nägemus entsüklopeediast seejuures erineb.

Neutraalne perspektiiv

Vikipeedia üheks alustalaks on seega neutraalne perspektiiv. See tähendab, et tekste püütakse koostada n-ö eikellegi perspektiivilt, kirjeldades teadmisi, milles on enamvähem kokkuleppele jõutud või esitades selgelt konkreetsete arvamuse avaldajate seisukohti millegi kohta. Vikipeedia tekstide eesmärgiks on kokku võtta artiklite aluseks olnud allikaid ning pakkuda võimalikult kergesti ligipääsetavat ülevaadet nendest. Vikipeedia aluspõhimõtteks on, et originaaluurimuste koht ei ole Vikipeedias, kuna lugeja ei saa ju kontrollida nende paikapidavust. Vikipedistid ei loo uusi teadmisi, vaid ainult koondavad olemasolevaid. Teadmiste koondamine võib aga olla üpris loov töö ning selle jaoks tuleb samuti vaeva näha.

Andmevabadus

Vaba ligipääsu tagamisel informatsioonile on vikipedistid leppinud kokku ühes väga olulises asjas. Nimelt võib Vikipeediasse kogutud informatsiooni igaüks vabalt kasutada mis tahes eesmärgil. Vikipedistidest autorite tehtud töö tunnustamiseks tuleb ainult allikale viidata, kõik kasutusviisid on lubatud. Vikipeediasse postitatud teksti, pilte ja muud meediat võib müüa, tükeldada, toimetada, segada või muuta ükskõik millisel moel. Kõik Vikipeedia autorid on tekstidega kaasnevate litsentside alusel andnud loa oma kirjutatud tekstidega ette võtta ükskõik mida - juhul kui tekstile viidatakse. Meediafailide puhul peab üleslaadija enne veenduma, et selle materjali kasutamisel pole autoriõiguslikke piiranguid. Vikipeedia lugejal/kasutajal peab olema kindlus, et Vikipeediast pärinevate materjalide kasutamine on vaba. Vabakasutuslitsentside tõttu võib Vikipeediast pärinevaid tekste ja pilte tihti näha ka ajakirjanduses.

Kes Vikipeediasse kirjutavad?

Vikipeedia põhimõtte järgi on igaüks oodatud Vikipeediasse kirjutama – ka Sina ja Su sõbrad ja tuttavad. Kui võtta Vikipeedia põhiideed omaks, võib Vikipeediasse kirjutamine olla väga tänuväärne ja kasulik tegevus. Veebilehe kaudu võib leida inimesi, kes jagavad Sinu huvisid või aidata teha teistelegi põnevaks ja mõistetavaks Sulle südamelähedasi teemasid. Traditsiooniliselt on Vikipeediasse kirjutatud oma vabast ajast, mis on taganud ka kirjutajatele loomevabaduse. Üsna hiljuti on mõned muuseumid ja kultuuriasutused üle maailma avastanud, et Vikipeedia on just õige koht nende kogutud info esitamiseks, mistõttu on viimastel aastatel peamiselt ülikoolide ja mäluasutuste juurde tööle võetud ka mõned palgalised vikipedistid. Nende roll on seni aga kaduvväike ja põhiosa Vikipeediast on loonud pühendunud vabatahtlikud.

Seda, kui palju on kokku inimesi, kes Vikipeediasse ise kirjutavad, on raske hinnata. Aktiivseid toimetajaid, kes iga kuu Vikipeediasse kirjutavad, on ehk mõniteist miljonit ja registreerunuid ehk mõned kümned miljonid. Eestikeelses Vikipeedias on praegu registreeritud üle 89 000 kasutajanime, aga osad nimedest on tehtud masinate poolt automaattöötluseks ja paljud kasutajad logivad sisse väga harva. Iga kuu teeb eestikeelses Vikipeedias parandusi umbes 300–400 kasutajat. See number kõigub ja osad toimetajad on palju aktiivsemad kui teised. Paljude muudatuste puhul jäetakse sisse logimata ning talletataksegi ainult kirjutaja ip-aadress – neid on raskemgi jälgida. Eestikeelne Vikipeedia on oma kõnelejaskonna kohta küllaltki aktiivne, s.t, et umbes miljoni kõnelejaga keele kohta on eestikeelne Vikipeedia oma ligi 150 000 artikli ja paarisaja aktiivse toimetajaga suur ja edukas, ehkki palju väiksem kui saksa- või ingliskeelne.

Selleks, et eestikeelset Vikipeediat arendada aidata, tuleks teha parandusi just siis, kui näed võimalust parandada. Vaja on lihtsalt sellest võimalusest teadlik olla.

Miks Vikipeediat tehakse

Tänapäeval on ligipääs enneolematule infohulgale saanud üheks tähtsamaks võimaluste loojaks, aga ka üheks suuremaks probleemiks maailma mõistmisel. Ühest küljest saame aina rohkem ja rohkem informatsiooni, mis võimaldaks meil elada paremini, targemini ja säästlikumalt enda ja teiste suhtes. Teisest küljest aga on oht informatsioonivoogudesse ära uppuda aina suurem ning info eristamine mürast peaks olema ühe moodsa inimese põhioskusi. Ühiskondlikul tasandil viib info üleküllus ka kogukondade killustumiseni, sest osad meist usuvad kindlalt üht ja teised jälle on veendunud vastupidises.

Vikipeedia pakub avaliku platvormi, kus eraldada vajalik teave seda ümbritsevast mürast. Vikipeedia keskkond ja vikipedistide töö pakub võimalust koguda püsivat teavet konkreetsete nähtuste kohta ning pidada meeles juba teadaolevat. Olulise eristamine mürast on loomulikult loov ülesanne ja raske töö, mille tulemustest sõltub nii üksikisikute kui kogukondade hea käekäik. Vikipeedia kui vabalt kättesaadav infoallikas aitab samm-sammult meie ühiseid teadmisi kujundada. Maksab meeles pidada, et Vikipeedia on ka protsess, mitte ainult tulemus, ja igaühel on võimalik selle protsessi kujundamises osaleda.

Vikipeedia kaastööliseks saadakse erinevaid teid pidi. Mõni satub Vikipeedia artikleid muutma ja täiendama valdkonnaeksperdina, nähes, et tema teadmistest oleks teistele palju kasu. Teised leiavad, et just olemasolevate artiklite toimetamine aitab info selgemale ja tõhusamale esitusele kaasa. Mõnda motiveerib võimalus teiste vigu märgata ja neid siis energiliselt parandada. Mõni peab kalliks suurt ideaali kõigi teadmiste süsteemsest kogumisest, teine süveneb mingisse kitsasse valdkonda. Inimesed, kes Vikipeediat täiendama satuvad, on väga erinevad ja erinevate huvide ning töömeetoditega. Vikipeedia on väike ime, mille üheks põhjuseks on püüdlus inimeste harimise teel maailma parandada.

Millest kirjutatakse

Vikipeedias ringi vaadates võib märgata, et mitte kõik teemad pole ühtviisi hästi kaetud. Teemade esindatus Vikipeedias sõltub otseselt sellest, kui paljud kasutajad on neile tähelepanu osutanud ning milliste huvidega toimetajaid kogukonnas leidub. Mis teemad on ühiskonna seisukohalt piisavalt tähtsad, et pälvida artiklit üldentsüklopeedias, selle küsimusega seoses räägitakse teema olulisusest ja tähelepanuväärsusest. Need on tihtipeale raskesti määratletavad kriteeriumid ning vikipedistid on võtnud eesmärgiks toetuda avalikele allikatele. Mingit teemat võib pidada Vikipeedia jaoks tähelepanuväärseks, kui see on leidnud piisaval hulgal kajastamist usaldusväärsetes ja neutraalsetes allikates. Need allikad ei saa olla näiteks asjaosaliste endi avaldatud ning peavad olema pälvinud vikipedistide usalduse. Kahtlemata sõltub tähelepanuväärsus ning näiteks piisavate allikate hulk sellisel juhul kontekstist. Samas on olemas teemasid, mis on selgelt tähelepanuväärsed ja teemasid, mis seda ei ole.

Niisiis on Vikipeedia oma aktiivsemate toimetajate nägu. Mõningase ülevaate teemadest, mis on eesti Vikipeedias esil olnud, saab õppetüki lõpus lugemiseks antud artiklite nimistust. Võimalik, et mõnda nendest teemadest ei pidanud Sa tähelepanuväärseks ning on väga tõenäoline, et kui Sa hakkad eesti Vikipeediast midagi otsima, avastad, et nii mõnigi oluline teema on kajastamata. Selle jaoks olekski tarvis, et meist rohkemad teaksid, kuidas ja miks tuleks Vikipeediat toimetada. Mõtlemine, kas miski Sinu ümbruskonnast oleks entsüklopeedilises mõttes oluline või mitte, võib anda hetkeks huvitava perspektiivi elulegi. Artikli sees üldiselt tähelepanuväärsusest eraldi juttu ei ole. Küll aga peab kirjeldatu tähelepanuväärsus artiklis esitatud informatsioonist välja tulema n-ö ridade vahelt. Pole kahtlust, et mis tahes ala maailmameister on tähelepanuväärne, aga kooli tšempion palliviskes ei tarvitse seda olla.

Vikipeedia ja keeled

Väga paljude keelte kõnelejad on leidnud, et Vikipeedia on väärtuslik infokanal ning praeguseks on 291 keeles olemas n-ö ametlikult tunnustatud Vikipeedia ja 354 keelt töötavad selle nimel. Igas keeles on aga oma kogukonnad ning oma huvid ja probleemid ning seetõttu loetakse Vikipeediaid eri keeltes omaette Vikipeediateks. Eestikeelne Vikipeedia on emakeelsete kõnelejate arvu kohta üks tihedamalt asustatuid. Kokku on eesti Vikipeedias üle 140 000 artikli, millega ta on suuruselt 43. kohal. See teeb kokku peaaegu 130 artiklit 1000 elaniku kohta, mille järgi on Eesti maailmas 19. kohal. Kui lugeda toimetajate arvu keele kõnelejaskonna kohta suuremate keelte seas, võib Eesti leida lausa teiselt kohalt maailmas. Sisult ja toimetajate aktiivsuselt võib eesti Vikipeedia arvata keskmise suurusega Vikipeediate hulka, nendele omaste probleemide ja võimalustega.

Maailma mastaabis on eesti keel väike keel ning globaliseeruvas internetis tuleb väiksematel keeltel palju vaeva näha. Meile oleks ju väga kasulik ja mugav, kui me saaksime emakeeles ligi samale hulgale teadmistele kui inglise, saksa või vene keeles. Kahjuks ei ole see nii, kuna sama suure artiklihulgani jõudmiseks peame töötama kordades enam. Seetõttu on eesti Vikipeedia jaoks väga väärtuslik panus ka artiklite tõlkimine teistest keeltest. Enamasti me ju mõisteid juba teame, hea oleks see vajalik infokild ka omas keeles kätte saada. Tõlkimine aga ei ole kerge ning hea tõlke loomine, mis lubaks emakeeles mugavalt lugeda, nõuab nii hoolikat tööd kui ka kogemust. Keeled on erineva ülesehitusega, mõistete mahud eri keeltes erinevad, asju või nähtusi võidakse eri keeltes erinevalt klassifitseerida - kõike seda tuleb tõlkides arvesse võtta. Väiksemad Vikipeediad näevad suurt vaeva, et üldse ennast digitaalses ruumis kehtestada. Nagu eesti keeleruumiski on neil tihtipeale uue info allikaks võõrkeeled ja mõnikord on toimetajate koolihariduski teistes keeltes. Vikipeedia loomine on neile tihtipeale uhkuseasi; pealegi võib Vikipeedia olemasolu oluliselt muuta keele staatust internetis ning seeläbi mõjutada ka keele ellujäämisvõimalusi. Eestikeelne Vikipeedia on suutnud ennast juba mõneti kinnistada. Info leidmiseks on paljudel juhtudel piisav, kui trükkida eestikeelne sõna otsingumootorisse ja valida Vikipeedia vastus.

Kuidas Vikipeedia toimib?

Vikipeedia sisuline tegevus on artiklitekeskne. Kasutajad keskenduvad enamasti teatud artiklite loomisele ning teemakohaste probleemide lahendamisele. Aja jooksul on kogunenud kasulikke reegleid ja põhimõtteid, mida järgida. Nende reeglite mõte on, et artikli tekst oleks kergesti loetav ja jälgitav. Praktiliselt algab artikkel esimesest lausest, milleks on definitsioon, ülejäänud sisu koguneb lisanduste ja paranduste käigus. Aja jooksul võidakse muuta artikli ülesehitust, viiakse artikli osi teiste osadega kooskõlla, tõsta osa juttu teistesse artiklitesse. Enamasti seotakse artikkel linkide kaudu teistega. Nii võib kaua aega tagasi alustatud artikli väljanägemine erineda tugevasti esimese autori nägemusest, vikipedistide jaoks aga ongi see asjade loomulik käik, kuna meie arusaamine maailmast muutubki, kui me iseseisvalt ja kollektiivselt õpime.

Vikipedistid on ise öelnud, et nende tööd tuleb mõista grupi konsensusele põhinedes. See tähendab, et asi on otsustatud alles siis, kui kõik sellega nõus on. Praktikas tähendab see, et mõnel juhul ei jõua enam teise toimetajaga vaielda ning kehtima jääb mingi kompromiss. Samas, maailma ja teadmiste ajalugu kipubki sel moel tekkima. Pidevalt ilmnevate probleemide lahendamiseks on valmistatud ka hulk abivahendeid, mis aitavad teha keelelisi parandusi, leida katkisi linke, tuvastada vandaale ja muud sellist.

Vikipeediat loovad ja parandavad lõpuks aga tavalised inimesed ja temas on loomulikult palju lõpetamata mõtteid ja lahendamata küsimusi. Kui Sa tahad näha elavat Vikipeediat, võid vaadata eestikeelses või ingliskeelses Vikipeedias (või mõnes muus keeles) viimaste muudatuste lehele. Seal on näha, kuidas Vikipeedia pidevalt uueneb ja muutub. Vikipeedia püsitoimetajad hoiavad tihti silma peal just uutel muudatustel, et vajadusel parandusi välja pakkuda või uutel tulijatel artikleid viimistleda aidata.

Vikipeedia on ise uhkelt määratlenud, et ta ei ole ei anarhia, demokraatia ega bürokraatia. Vikipeedia on küll oma alustelt vaba, aga selle vabaduse piir asub seal, kus see võib häirida entsüklopeedia loomist. Vikipeedia põhimõtete järgi ei saa hääletamine asendada arutelu ning kõikides küsimustes püütakse jõuda ühele meelele või kajastada adekvaatselt esinevat vastuolu. Vikipedistide jaoks ei ole oluline, kes võidab vaidluse, vaid see, kuidas see mõjutab entsüklopeedia enda arengut, arvestades samas, et Vikipeedia püsimiseks on kõige tähtsam osa selle kogukond. Vikipeedias kaasa tegemine ei ole aga kellelegi kohustuslik ning kasutajaid on julgustatud panustama täpselt nii palju, kui neil tahtmist ja võimalust on.

Vikipeedia tehnoloogia

Tehnoloogiliselt toetub Vikipeedia vikitarkvarale, mille eesmärk on anda suurele hulgale inimestele korraga võimalus üheskoos sisu muuta, faile üles laadida, veebikeskkonnas tekste luua. "Wiki" tähendab havai keeles "kiiresti". Vikikeskkond annab igale kasutajale võimaluse sisulehti muuta ja pakub vahendeid, mille abil tekste struktureerida ning omavahel võimalikult kergesti ühendada ja linkida. Selle peamine erinevus tüüpilistest veebilehtedest ongi, et viki püüab kaasata kõiki külastajaid internetientsüklopeedia sisu loomises osalema.

Mediawiki keskkond, millel Vikipeedia põhineb, pakub palju võimalusi teksti struktureerimiseks, millest me räägime täpsemalt hiljem. Teksti sisestamine on üldiselt kujundatud selliseks, et lehtedele saaks kerge vaevaga teha üsna ühtlustatud kujunduse. Keerulisemate tabelite ja kujutiste jaoks on Vikipeedias loodud mitmeid lisamalle, mida saab korduvalt kasutada. Võimalik on kasutada lisaliideseid, mistõttu eri keelte Vikipeediad võivad veidi erinevad välja näha. Eestikeelse Vikipeedia keskkond pakub praeguseks enamike sisuliste ülesannete lahendamiseks üsna mitmeid eri mooduseid, et iga kasutaja leiaks endale meelepäraseima. Mõni kasutaja eelistab hiirt ja teine klaviatuuri ning Vikipeedia arvestab mõlema soovidega.

Alustuseks tasub teada, et sinised lingid viivad olemasolevate lehtedeni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid seda ei ole veel viki-keskkonnas. Vikipeediast saab otsida, kasutades otsinguriba ülal paremal ning enamikku lehtedest on võimalik muuta, vajutades nupule "muuda" või "muuda lähteteksti". "Muuda lähteteksti" võimaldab ka vaadata, kuidas valitud lehekülg on vormistatud.

Meie Vikipeedia praegu

Millega tegeletakse eestikeelses Vikipeedias praegu? Vikipedistide eesmärgid on enamasti tingitud kontekstist, milles nad Vikipeediat ehitavad ja kus seda loetakse. Eestikeelset Vikipeediat võib pidada keskmise suurusega Vikipeediaks ning seetõttu ei ole kõige tähtsam enam artiklite juurde saamine. Vikipedistid on hakanud väärtustama artiklite kvaliteeti ning ühtlustama sarnaste teemade lehti. Selle tegevusega tasub veel mõnda aega jätkata. Eestikeelse Vikipeedia seisukohalt on oluline Interneti poolt võimendatud konkurents keelte vahel. Mõned uurijad arvavad, et just internetikeskkondades n.ö jala ukse vahele saamine võib määrata keelte elujõulisuse. Eesti keel ei ole kõige kehvemas seisus, aga ilmselt tuleb tunnistada, et põnevamaid uudiseid ja fakte peame ikka lugema ja kuulma võõrkeeltes. Selleks, et nendest arusaadavalt omadega rääkida, peab need emakeelde tõlkima, milleks igapäevaelus ei pruugi aega olla. Vikipeedia võimaldab nõnda meie omavahelist tõlketööd jagada ning paigutada üha enam põnevaid leide ja fakte omakeelsesse konteksti. Oma keele väärtustamine nõuab tööd ja praktikat. Nagu teisteski Vikipeediates, võib ka eestikeelses tähele panna, et paremini on kaardistatud kohalikud teemad, kohalikud piirkonnad ja lähiajalugu. See on igati loomulik, kuna kirjutame ju sellest, mis me teame ning kohaliku teabe puhul on meil isegi mõningane vastutus oluline kirja panna. Kui keegi neid tekste tõlkida võtab, saavad teisedki teada, kui põnev meie elu siinkandis on.

Siinse kursusega anname Sulle tere- ja abikäe, et Sa saaksid teada, millega Vikipeedias tegeletakse, miks see meile hea on ja mis vikipedistid sellest ise saavad. Hea meelega ootame, et prooviksid oma vaimujõudu artiklite loomisel ja loodame, et see hakkab Sulle meeldima. Oleme väga huvitatud Sinu tagasisidest kursusele ja ootame Sinu ideid, hinnanguid ning tekkinud mõtteid. Kui asi huvitama hakkab, kutsu sõbradki juurde! Esimesel nädalal püüame luua kasutajanime ning tutvume veidi Vikipeedia enda sisuga. Selle jaoks on instruktsioonid järgmised.

Ülesanded

Loo kasutajanimi

Esimese asjana palume Sul luua konto Vikipeediasse. Mitmeid muudatusi saab teha ka ilma kontota, aga selle kursuse jaoks on vaja kasutajanime. Selleks vali ülalt paremalt "Loo konto" ja sisesta kasutajanimi, mida soovid kasutada, parool ning selle kursuse jaoks ka kindlasti e-posti aadress. E-posti aadress jääb küll varjatuks, kuid teised kasutajad saavad vikikeskonna abil selle kaudu siiski ühendust võtta. Kursuse raames ühenduse hoidmiseks palume valida ülalt paremalt menüüst eelistused ning märkida lubatuks "Luba teistel kasutajatel mulle e-kirju saata", et kursuse jooksul oleks võimalik ühendust hoida. See avab võimaluse teistel kasutajatel saata Vikipeedia kaudu Sulle e-kirja, ehkki e-posti aadress jääb ise nähtamatuks, kuni Sa e-posti kaudu vastad. Eelistuste all tasub üle vaadata ka "Teavitused" ning märkida olukorrad, kus Sind teavitatakse vastavalt soovidele.

Kasutajanime valikul tasub võtta hetk aega ja järele mõelda. Sa ei pea tegema kasutajanime oma pärisnimest, kuigi see on võimalik ja nii ka sagedasti tehakse. Nime valides tuleks mõelda, kas tahaksid ka näiteks aasta või kahe pärast kasutada sama nime. Kasulik on valida selline nimi, mis ei muutu kiiresti tüütuks, siis ei pea otsast peale alustama. Samuti võib arvestada, et kuigi see ei ole Su pärisnimi, saab ka Su kasutajanimi peagi ka äratuntavaks ning sõbrad, kaaslased ja teised vikipedistid teavad, kes selle nime taga tegutseb.

Muuda üht lehte

Vikipeedias muudatuse tegemiseks tuleb lihtsalt valida kas "muuda" või "muuda lähteteksti" lehe ülaservas asuval ribal. "Muuda" ja "muuda lähteteksti" on võrdväärsed viisid muuta üht Vikipeedia lehte ja soovitav on proovida kõigepealt mõlemat. Kogenud vikipedistid kasutavad enamasti "muuda lähteteksti", "muuda" sarnaneb väljanägemiselt rohkem arvuti tavaliste kirjutusprogrammidega. "Muuda" võimaldab peamisi artikli kirjutamiseks vaja minevaid funktsioone.

Igal Vikipeedia artiklil on põhileht ja aruteluleht, vt ülal vasakul; põhileht on mõeldud sisu jaoks, arutelu vikipedistide omavahelise arutelu jaoks. Arutelulehele kirjutades on viisakas lisada kommentaarile oma allkiri, et järgmised lugejad ei peaks kommenteerijat lehe ajaloost otsima minema. Hetkel visuaalsem "muuda" seda ei võimalda ning tuleb "muuta lähteteksti". Oma allkirja lisamiseks tuleb kirjutada neljatäheline ~~~~ kombinatsioon (eesti klaviatuuril tuleb Shift + ühest vasakul ja Esc'ist allpool paiknevat nuppu vajutada neli korda). See registreerib Sinu kasutajanime ja muudatuse aja. Vikikeskkond registreerib need andmed oma andmebaasi ka automaatselt ning need on näha vaadates lehe ajalugu.

Esimese muudatusena palun lisa oma allkiri kursusel osalejate nimekirja. Selleks vajuta osalejate nimistu lehel "muuda lähteteksti" ja lisa nimekirja lõppu uus rida oma allkirjaga. Seda saab teha lisades "# ~~~~" (ilma jutumärkideta) kõige lõppu. Soovi korral võid Sa vabalt teha muudatusi mujal Vikipeedias, kui Sa näed, et midagi võiks parandada. Kui Sa lisad kommentaari mõnele arutelulehele, lisa ka oma allkiri. Muutmisel tasub enamasti panna linnuke ka kasti "Jälgi seda lehekülge" - siis saad ka edaspidi teateid, kui teised sama lehte muudavad ja ehk Sinu tehtud kasutavad või kommenteerivad. Põhiartiklites allkirja ei kasutata.

Iga kord kui Sa Vikipeedias midagi muudad, tasub jälgida, et Sa oleks kindlasti sisse logitud ja üleval oleks näha Su kasutajanimi. Täiesti tahtmatult võib juhtuda, et tehakse suuri muutusi kogemata ip-aadressi nime all ning nad jäävadki kasutajanimega sidumata.

Loe läbi viis artiklit

Seejärel loe läbi viis artiklit selle lingi taga peituvast nimekirjast. Artiklid võid vabalt ise valida, vastavalt oma huvidele ja soovidele. Võid valida väikeste ja keskmise suurusega artiklite seast. Suuri artikleid võib ka vabalt lugeda, aga need on nimekirja lisatud ainult näitamaks, mis artiklitest kogukonnas mõne aja jooksul saada võib.

Ülesande kinnitamiseks palun lisa oma nime järele artiklite numbrid, mille välja valisid. Sa võid vabalt valida artikleid, mida ka teised on juba lugenud.

Lugemisel pea silmas kõike siin juhendis räägitud ja vaata, kas artiklid vastavad Sinu ootustele. Ülesande eesmärk on saada aimu Vikipeedia sisust ning vaadata ringi Vikipeedias teadlikuma pilguga kui seda teeb tavaline külastaja. Artiklid võivad olla üsna erinevad ja elada oma elu. Võid kirjutada oma muljetest artiklite nimekirja arutelulehele. Lisa oma kommentaari järele allkiri.

Tähtaeg

Pane ennast kursusele kirja kohe, kui oled juhendi läbi lugenud! Loetud artiklid võiks enda nime järgi märkida südaööks 08.03. Samal ajal saad ka juba uue õppetüki ja ülesande.

Lisamaterjale

Lisamaterjalid on vabatahtlikuks lugemiseks osalejatele, kes tahavad Vikipeediat üksikasjalikumalt tundma õppida. Inglisekeelsed materjalid neil teemadel on uuemad ja põhjalikumad.

• Mida Vikipeedia ei ole: Mida Vikipeedia ei ole (eesti keeles), What Wikipedia is not (inglise keeles).
• Viki-keskkonna tehnoloogiast: Viki (eesti keeles), Wiki (inglise keeles).
• Vikipeedia usaldusväärsusest: Usaldusväärsuse tagamine (eesti keeles), Reliability of Wikipedia (inglise keeles).
• Põhiandmed eesti Vikipeedia kohta: Eesti Vikipeedia arvudes
• Põhiandmed eri keelte Vikipeediate kohta: List of Wikipedias (inglise keeles), List of Wikipedias by speakers per article (inglise keeles).

Kui Sul on huvi kohe hakata Vikipeediat muutma, tasub läbi vaadata uuele tulijale mõeldud Vikipeedia õppekäik.

• Vikipeedia õppekäik: Vikipeedia õppekäik (eesti keeles).
• Lähteteksti muutmise spikker: Spikker (eesti keeles).
• Hea alguspunkt on ka Vikipeedia esileht.