Mine sisu juurde

Kasutaja:Ohpuu/Bibli

Allikas: Vikipeedia

Igasugu allikad ja bibliograafia

siia korjan bibliokirjeid-allikaviiteid-linke, mida mul tarvis läheb.

veeb

[muuda | muuda lähteteksti]

(ehk korralikult bibliokirjeks vormistamata asjad; ja mõnda pole mõtet ka vormistada)

bibliograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

yldiselt looduslike pyhapaikade kohta; liigitamata kirjed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eisen, M. J. 1920. Esivanemate ohverdamised. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu.
  • Eisen. Esivanemate varandus, mytoloogia, vana usk jm asjassepuutuvad
  • Valk, H. 2007. Choosing holy places. In: R. Haeussler & A. C. King (eds). Continuity and Innovation in Religion in the Roman West, Vol. 1. JRA, Portsmouth, RI.
  • Loorits, O., 1935. Mulgimaa ohvrikohad. Die Opferstätten in Mulgimaa. In: Kaleviste mailt. Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad, 3. Tartu: Õpetatud Eesti Seltsi Kirjastus, pp 223-316.
  • Jonuks, Tõnno 2007. Holy groves in Estonian religion. Estonian Journal of Archaeology 11 (1): 3–35.
  • Jonuks, T. 2011. Hiis-sites in Northern Estonia: distinctive hills and plain fields. Archaeologia Baltica 15, pp 22-30.
  • Jonuks, T. 2011b. Review: Natural holy places. Values and protection. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised, XXXVI. Edited by H. Valk. Tartu 2007. Archaeologia Baltica 15, pp 158-160.
  • Jonuks, Tõnno. 2012. Rahvuslus ja muinasusund: religioon eestlase loojana. Ajalooline Ajakiri 3/4 (141/142), pp 269-285.
  • Kaasik, A. 2004. Hiis kui pärandmaastik. – Eesti Loodus, 7, 12–16.
  • Hofstra, T. 1988. Hiisi: uusi ehdotus sen germaanisesta alkuperästä. Omaa vai lainattua. (Itämerensuomen germaanisiin lainasanoihin liittyviä kirjoitelmia, 1.) Eds S.-L. Hahmo, T. Hofstra, A. D. Kylstra & O. Nikkilä. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 17–23.
  • Kõivupuu, M. 2009. Natural sacred places in landscape: an Estonian model. - In: S. Bergmann, S., Scott, P.M., Jansdotter Samuelsson, M.; Bedford-Strohm, H. (eds.) Nature, Space and the Sacred. Transdisciplinary perspectives. Ashgate Publishing, Farnham, pp 223-234.
  • Hupel, A. W. 1774. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Gesammelt und herausgegeben durch A. W. Hupel. Erster Band. Riga.
  • Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Maavalla Koda & Tartu Ülikool & Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2007. 351 lk. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36. sisaldab:
    • Mall Hiiemäe. Pühapaigad kui mentaalse maastiku objektid: mõiste ja väljund. [Summary: Holy natural places as objects of mental landscape: the concept and its manifestations] // Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Tartu 2007, lk 215–236.
    • Ahto Kaasik. Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail. [Summary: Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture] // Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Tartu 2007, lk 23–74.
    • Auli Kütt. Maarahva pühade puude ja puistutega seotud käitumisnormid. [Summary: Behavioral norms related to sacred trees and groves of Estonia] // Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Maavalla Koda & Tartu Ülikool & Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2007, lk 185–212.
    • Eerik Leibak. Hiied kui loodusobjektid. [Summary: Sacred forests as natural objects] // Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Tartu 2007, lk 173–182.
    • Mari-Ann Remmel. Hiiepärimuse sõnum tänases Eestis: lähteandmeid ja tõlgendusvõimalusi [Summary: Message of the grove-tradition in the present time: source materials and interpretations] // Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Tartu 2007, lk 239–259.
    • Marju Torp-Kõivupuu. Ristipuud Lõuna-Eesti maastikul ja rahvapärimuses. [Summary: Cross-trees in southern Estonian landscape and folk beliefs] // Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Tartu 2007, lk 289–315.
    • Kärt Vaarmari. Ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse õiguslikke aspekte. [Summary: Legal aspects of protecting sacred natural places] // Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Tartu 2007, lk 263–286.
    • Heiki Valk. Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk. [Summary: Sacred natural places as archaeological objects] // Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Tartu 2007, lk 135–182.
  • Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum = Environmental philosophy and landscape thinking. Herausgegeben von / Edited by Liina Lukas, Ulrike Plath, Kadri Tüür unter Mitwirkung von / in co-operation with Jaan Undusk. Tallinn, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 2011. sisaldab:
    • Liina Lukas. Wandernde Seen. Estnische und lettische Natursagen in der deutschbaltischen Dichtung. p. 236
    • Kaspars Kļaviņš. Sacred Forests and Trees in Latvia and in the Latvian Mind. p. 259
    • Mari-Ann Remmel. Reflections of Social Relations in the Locality Related Tradition in Estonian Folk Narratives: Manors and Sacred Groves. p. 268
  • Hiie ase: Hiis eesti rahvapärimuses. / Koostanud Mari-Ann Remmel. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998. 190 lk.
  • Rõuge kihelkond: Paigad ja pärimus. / Koostajad: Mari-Ann Remmel ja Terje Potter, Heiki Valk. Eesti Kirjandusmuuseum & Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu 2001. 209 lk.
  • Uku Masing. Ristitud mets. // Uku Masing. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Ilmamaa, Tartu 2003, lk 165–168.
  • Palli, H. 1961. Mida kõnelevad isikunimed eestlaste usust XIII - XVI sajandil. Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis II. Tallinn, pp. 108-127.
  • K. Bergsland. Suomen hiisi. "Virittäjä" 1964, lk. 243 jj
  • A. Nesheim. Finnish hiisi and Lappish siid'â. Finnisch-ugrische Forschungen XXX. Helsinki 1951. 292 jj., 297
  • Mauno Koski. Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue I. Turun Yliopiston Julkaisuja, sarjas Scripta Lingua Fennica Edita. Turku 1967. -- Köide II. Turku 1970.
  • Christopher L. C. E. Witcombe. Sacred Places 1998.
Jonuks & Veldi & Oras 2014, liigitamata
[muuda | muuda lähteteksti]
  • A. Anniste, A. Kaasik, Iidsete (püha)pai-kade kaitse ja haldamise suunised. Tartu, 2012.
  • P. Descola, Constructing natures. Sym-bolic ecology and social practice. Rmt-s: Na-ture and Society. Anthropological perspecti-ves. Toim. P. Descola, G. Pálsson. London; New York, 1996
  • R. Ellen, Introduc-tion. Rmt-s: Redefining Nature: Ecology, Culture and Domestication. Toim. R. Ellen, K. Fukui. Oxford; Washington, 1996, lk 1–36
  • C. Holtorf, Christian Landscapes of Pagan Monuments. A Radical Constructivist Perspective. Rmt-s: Semiotics of Landscape. Archaeology of Mind. Toim. G. Nash. Ox-ford, 1997, lk 80–88.
  • O. Loorits, Eesti rahvausundi maailmavaa-de. Tallinn, 1990, lk 23.
  • A. Tvauri, Eesti lohuki-vid. Rmt-s: Arheoloogilisi uurimusi, 1. Toim. H. Valk. Tartu, 1997, lk 11–53.
  • R. J. Wallis, Shamans/Neo-Shamans: Ec-stasies, Alternative Archaeologies and Con-temporary Pagans. London, 2003, lk 144.
  • E. Linenthal, The Instability of Sacred Space: Sacralization and Desecration. Mate-rial Religion, 2011, kd 7, nr 2, lk 278–280.
  • T. Jonuks, Hiis Sites in the Research His-tory of Estonian Sacred Places. Folklore: Electronic Journal of Folklore, 2009, nr 42, lk 23–44;
  • T. Jonuks, From Holy Hiis to Sac-red Stone: Diversity and Dynamic Meanings of Estonian Holy Sites. Rmt-s: Archaeology of Spiritualities. Toim. K. Rountree jt. New York, 2012, lk 163–183.
  • A. Olearius, The voyages and travels of the ambassadors sent by Frederick, Duke of Holstein, to the great Duke of Muscovy and the king of Persia. London, 1669.
  • G. M. Knüpffer, Der Berg des Thorapilla: Ein historischer Besuch. Das Inland, 1836, nr 22.
  • F. R. Kreutzwald, H. Neus, Mythische und magische Lieder der Ehsten. Gesammelt und herausgegeben von Fr. Kreutzwald und H. Neus. St Petersburg 1854. Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaf-ten. Nachdruck. Hannover-Döhren, 1975.
  • Christfrid Ganander Thomasson’s Phi-los. Mag. Finnische Mythologie. Aus dem Schwedishen übersetzt, völlig umbearbeitet und mit Anmerkungen versehen von Chris-tian Jaak Peterson, Literat in Riga. Beiträ-ge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache, 1822, nr 14, lk 2–114.
  • J. Jung, Eesti rahwa wanast usust, kombedest ja juttudest. Tartu, 1879.
  • O. Loorits, Mulgimaa ohvrikohad. Die Opferstätten in Mulgimaa. Rmt-s: Kaleviste mailt. Tartu, 1935, lk 226–319;
  • R. Viida-lepp, Iseloomustavat Eesti ohvrikividest, Tartu, 1940;
  • R. Viidalepp, Eesti ohvrikivid. Magistritöö. Tartu, 1941. Käsikiri Tartu Üli-kooli raamatukogus.
  • T. Tamla, Kultuslikud allikad Eestis. Rmt-s: Rahvasuust kirjapanekuni. Uurimusi rahvaluule proosaloomingust ja kogumis-loost. Toim. Ü. Tedre. Tallinn, 1985. Lk 122-146.
  • H. Valk, Eesti 13.–17. sajandi rahva-usundi allikatest, uurimisseisust ja problee-midest. Rmt-s: Eestimaa, Liivimaa ja lääne kristlus: Eesti-Saksa uurimusi Baltimaade ki-rikuloost = Estland, Lettland und westliches Christentum: Estnisch-deutsche Beiträge zur baltischen Kirchengeschichte. Toim. S. Rutiku, R. Staats. Kiel, 1998, lk 75–88;

H. Valk, Rural cemeteries of Southern Estonia, 1225–1800 AD. Visby; Tartu, 1999

  • A. Tvauri, Cup-marked Stones in Estonia. Folklore: Electronic Journal of Folklore, 1999, nr 11, lk 113–169.
  • V. Lang, The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. Estonian Archaeology, 3. Tartu, 2007, lk 245.
  • M.-A. Remmel, Hiie ase: Hiis Eesti rah-vapärimuses, Tartu, 1998.
  • H. Valk, Christian and Non-Christian Holy Sites in Medieval Estonia: A Reflection of Ecclesiastical Attitudes Towards Popular Religion. Rmt-s: The European Frontier. Clashes and Compromises in the Middle Ages. Lund, 2004, lk 299–310;
  • H. Valk, Choosing Holy Places. Journal of Roman Archaeology, 2007, kd 67, nr 1, lk 201–212;
  • T. Jonuks, Holy Groves in Estonian Religion. Estonian Archaeological Journal, 2007, kd 11, nr 1, lk 3–35;
  • M. Kõivupuu, 101 Eesti pühapaika. Tallinn, 2011.
  • Looduslikud pühapaigad: väärtused ja kait-se. Toim. A. Kaasik, H. Valk. Tartu, 2007.
  • H. Valk, Aruanne arheoloogilistest kae-vamistest Sammaste kivikalmel 26.06.–31. 07.1989. a. (Käsikiri TÜ arheoloogia ka-bineti arhiivis);
  • A. Tvauri, Arheoloogiline aruanne Helme ohvriallika puhastustöödest 6. juunil 1997. (Käsikiri TÜ arheoloogia ka-bineti arhiivis);
  • T. Jonuks, Hiis-sites in the parishes of Rapla and Juuru. Estonian Jour-nal of Archaeology. Supplement, 2012, kd 1, lk 168–183.
  • E.-H. Västrik, In Search of Genuine Religion: The Contemporary Esto-nian Maausulised Movement and National Discourse. Rmt-s: Contemporary Pagan and Native Faith Movements in Europe: Colo-nialist and Nationalist Impulses. Toim. K. Rountree. Oxford, 2014. (Ilmumas.)
  • M. Hiiemäe, Pühad kivid Eestimaal. Tartu, 2011;
  • K. Vilbaste, Eesti allikad. Tallinn, 2013.
  • Folklore: Electronic Journal of Folklore, 2009, nr 42: Sacred Natural Places. Toim. T. Jonuks;
  • Archaeologia Baltica 15. Toim. D. Vaitkevičienė, V. Vaitkevičius. Klaipėda, 2011;
  • Kultūras Krustpunkti 5. Toim. J. Urtāns. Rīga, 2011.
  • L. Jaanits, Arheoloogiamälestised. Ko-du-uurija käsiraamat. Tallinn, 1966.
  • R. C. Hope, The Legendary Lore of the Holy Wells of England, including Ri-vers, Lakes, Fountains and Springs. London, 1893;
  • D. Hooke, Trees in Anglo-Saxon England: Literature, Lore and Landscape. Woodbridge, 2010;
  • A. Magni, Pietre cuppel-liformi nuovamente scoperte nei dintorni di Como. Rivista archeologica della provincia di Como, 1901, lk 19–139, jt.
  • D. Carmichael, J. Hubert, B. Reeves, Introduction. Rmt-s: Sacred Sites, Sacred Places. Toim. D. L. Carmichael jt. London; New York, 1994, lk 7.
  • L. N. Primiano, Vernacular Religion and the Search for Method in Religious Folklife. Western Folklore, 1995, kd 54, nr 1, lk 37–56.
  • G. Harvey, Contemporary Paganism: Lis-tening People, Speaking Earth. New York, 2010, lk 358.
  • A. Ivakhiv, In Search of Deeper Identi-ties. Neopaganism and “Native Faith” in Contemporary Ukraine. Nova Religio, 2005, kd 8, nr 3, lk 7–38.
  • T. Jonuks, An Archaeology of Holy Places: can we find forgotten holy sites? Rmt-s: Kultūras krustpunkti 5, lk 78–88.
  • Viljandimaa Uudallikaga seoses: N. Busch, Studien zur baltischen Vorgeschichte I. Rīga, 1937.
  • J. Metssalu, Rahvausust varauusaegsetes kroonikates. Puud, ussid ja pikne. Rmt-s: Kolmas vend. Tartu, 2004, lk 50–73.
  • B. Meyer, M. de Witte, Heritage and the Sacred: Introduction. Material Religion, 2013, kd 9, nr 3, lk 277.

pooliku Kp artikli bibli

[muuda | muuda lähteteksti]

(liigitamata)

  • Anderson, Benedict. 2006. Imagined Communities. Reflections on the Origin and Spread of Nationalism. Revised edition. London & New York: Verso. 240 pp.
  • Annist, August. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Toimetanud Ülo Tedre. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 910 lk.
  • Arukask, Madis. 2003. Jutustava regilaulu aspektid.
  • ???Cosgrove
  • Gregory Clark. Rhetorical Landscapes in America: Variations on a Theme from Kenneth Burke (Studies in Rhetoric/Communication). 2004. Amazonis
  • Davidson, H. R. Ellis. 1990. Gods and Myths of Northern Europe. London: Penguin Books. 196 pp.
  • Eesti rahvalaulud. 1926.
  • Eisen Matthias Johann. 1995. Eesti mütoloogia. Teine trükk. Toimetanud Ülo Tedre. Tallinn: Mats. 176 lk.
  • John Miles Foley. The Theory of Oral Composition. 1988
  • Grimm, Jacob. Deutsche Mythologie.
    • Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn.
    • Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Transl. Richard Kleis, ed. Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. 292 pp.
  • Eric Hobsbawm. Introduction: Inventing traditions. In: The Invention of Tradition. Edited by Eric Hobsbawm & Terence Ranger. Cambridge University Press, 1983.
  • Jansen, Ea.
  • Jonuks, Tõnno 2007. Holy groves in Estonian religion. Estonian Journal of Archaeology 11 (1): 3–35.
  • Jonuks, Tõnno 2009a. Eesti muinasusund. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Järv, Risto. Kristfrid Gananderi “Mythologia Fennica” saksakeelsest tõlkest – Keel ja Kirjandus, 2001, nr 3. Lk 173-180
  • Järv, Risto. Tarbetarkusest argiarvamuseni, vahel vanasõnaks välja? – Maa ja ilm. (Pro Folkloristica V). Toim. M. Hiiemäe, J. Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1997, lk 26-42.
  • Kaasik, Ahto 2004. Hiis kui pärandmaastik. Eesti Loodus nr 7, lk 12-16. siin
  • Krikmann, Arvo. 1997. Sissevaateid folkloori lühivormidesse. I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. html siin.
  • Laime, Sandis. 2009. ‘The sacred groves of the Curonian ķoniņi: past and present’. Folklore. Electronic Journal of Folklore. Vol. 42: Sacred Natural Places, ed. Mare Kõiva, Andres Kuperjanov, Tõnno Jonuks, pp. 67-80. http://www.folklore.ee/folklore/vol42/laime.pdf
    • Lindström, Kati. Landscape Image as a mnemonic Tool in Cultural Change: The Case of Two Phantom Sceneries. // Koht ja Paik 6. lk 227–238. siin KOHT ja PAIK / PLACE and LOCATION. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics VI. Eds. Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg. Tallinn 2008 – 354 p. ISSN 1736-2326. Published by The Research Group of Cultural and Literary Theory, Estonian Literary Museum - Institute of Art History, Estonian Academy of Arts - Estonian Semiotics Association.
    • Lindström, Kati. 2008. Landscape image as a mnemonic tool in cultural change: the case of two phantom sceneries. In: Koht ja paik. Place and location. Studies in environmental aesthetics and semiotics. Vol. VI. Eds. Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg. Tallinn: Estonian Literary Museum, Estonian Academy of Arts & Estonian Semiotics Association, pp. 227-238. Available at: http://www.eki.ee/km/place/pdf/kp6_16_lindstrom.pdf. (Accessed 21 January 2010.)
    • Lord, Albert B. The Singer of Tales.
    • Albert B. Lord. The singer of tales. Second edition. Stephen Mitchell and Gregory Nagy, Editors. Harvard University Press. Cambridge, Massachusetts & London, England. 2000.
  • Lowenthal: David Lowenthal. The Past Is a Foreign Country. Cambridge University Press, Cambridge & New York & Melbourne 1985.
  • Lönnrot, Elias. Kalevala. //leia mingi viidatav kuju.// siin


  • Mirov, Ruth. "Kalevipoja" parandamisest ja Ridala ümberluulendusest. // Looming. - (2006/Apr), nr. 4 - Lk. 569-581. MÄRKUS: 20. sajandi alguse ettepanekutest "Kalevipoja" parandamiseks. Sisaldab ka tekstinäidet V. Ridala "Kalevipoja" ümberluulendamisest
  • Mirov, Ruth. Regilauluelementidest nüüdisluules. // Sõnast sõnasse : valik artikleid ja retsensioone / Ruth Mirov. - Tallinn ; Tartu : Eesti Keele Sihtasutus. - (2002) - Lk. 95-130. - Bibliogr. joonealustes märkustes. MÄRKUS: Varem ilmunud: Keel ja Kirjandus, 1976, nr. 4, 5. - Summary: On runo elements in modern poetry. Lk. 487
  • Ovidius
  • Palang
  • Saal, Andres. 1893. Üleüldine Isamaa ajalugu. I. Eestlaste ajalugu, kõige vanemast ajast nende priiuse kautamiseni. Rakveres, 1893. R. Erna kuluga trükitud.
  • Saarlo, Liina. 2002. Süüvides stereotüüpiasse. Lemmeleht. Pro Folkloristica IX. Toimetajad Mall Hiiemäe, Kanni Labi, Janika Oras. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, lk 181–201. http://www.folklore.ee/era/nt/PF9/Saarlo.htm
  • Saarlo, Liina. 2005a. Lisandusi ja kõrvutusi. Kodavere ja Jõhvi-Iisaku regilaulude leksikaalsest stereotüüpiast. (Ilmub regilaulukonverentsi "Ilumäel" (26.-27. novembril 2004, Tartus ja Värskas) artiklite kogumikus 2005. a. (doktoritöö PDF-is taasesitatud)
  • Sarv, Mari. 2008. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. dr siin. ptk 4.4. Loomingulisus ja traditsioonilisus Kullamaa rahvalauliku Maria Lehtsaare lauludes, lk 111–120
  • Spenser encyclopedia
  • Sutrop, Urmas 2002. Taarapita – saarlaste suur jumal. Mäetagused 16: 7–38.
  • Tedre, Ülo VÕI Eesti kirjanduse ajalugu
  • Vaitkevičius, Vykintas. 2009. ‘The sacred groves of the Balts: lost history and modern research’. Folklore. Electronic Journal of Folklore. Vol. 42: Sacred Natural Places, ed. Mare Kõiva, Andres Kuperjanov, Tõnno Jonuks, pp. 81-94. http://www.folklore.ee/folklore/vol42/vaitkevicius.pdf
  • Viires, Ants 1990. Taara avita. Looming 10: 1410–1421.
  • Viires, Ants. 1990. Pseudomythology in Estonian Publicity. Ethnologia Europaea, Vol. 20-21, pp. 137-144.
  • Viires, Ants 2000. Puud ja inimesed. Tartu: Ilmamaa.
  • Õhtu eeli laulma läksin. Valik läti rahvalaule. Koostanud Ints Skujenieks, tõlkinud Ita Saks. (Tõlgitud raamatust: Dainas. Krishjaan,a Barona "Latvju dainu" izlase. Sastaadiijis Kaarlis Araajs. Riiga "Zinaatne" 1983.) Tallinn, Kirjastus "Eesti Raamat", 1985, lk 20.

arengukava, pyhapaikade keskus jms

[muuda | muuda lähteteksti]

pyhad puud

[muuda | muuda lähteteksti]

pyhad jms allikad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • T. Tamla. Kultuslikud allikad Eestis. Rmt: Rahvasuust kirjapanekuni. Tallinn, 1985.
  • parem kirje: Tamla, T. 1985. Kultuslikud allikad Eestis. – Rahvasuust kirjapanekuni: uurimusi rahvaluule ja proosaloomingu kogumisloost. (Emakeele Seltsi toimetised, 17.) Ed. Ü. Tedre. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, 122–146.

kivid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eisen, M. J. 1918/19. Pühad kivid. Eesti Kirjandus. XIII, lk 155-166.
  • Viidalepp, R. 1940. Iseloomustavat Eesti ohvrikividest. Tartu. ≈ Viidalepp, R. 1947. Eesti ohvrikivid. Tartu. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli raamatukogus.
  • Andres Tvauri. Eesti lohukivid. — Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti toimetised 9. Tartu, 1997, lk 11–53.
  • Andres Tvauri. 1999. Eesti ohvrikivid. – Mäetagused, 11. lk 35 – 57.
  • Andres Tvauri. CUP-MARKED STONES IN ESTONIA. Folklore, vol 11.

pyhapaigad paikkonniti

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eesti kultuuriloo õppematerjal. I. Raplamaa. Kogumiku koostaja: Mare Oja. Teabetekstide koostajad ja tööülesannete autorid: Siri Põllu, Jüri Metssalu, Heli Heinaste. Ekspert Jüri Metssalu. Teabetekstide toimetaja Mati Laur. Tööülesannete toimetaja Mare Oja. Keeletoimetaja Eda Kauksi. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Tallinn 2011. 108 lk. (Mitu Jüri Metssalu artiklit yksikutest kohtadest, nt Iida urked; nendes ka häid yldistavaid formulatsioone ka artiklite hiis, ohvrikivi jt yldiste jaoks.)

Mari-Ann Remmel

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Mari-Ann Remmel. 1997. Püha mõistest kohalugude kaudu. – Maa ja ilm. Pro folkloristica V. Tartu, lk 75–91.
  • Mari-Ann Remmel. 1998. Hiie ase. Hiis eesti rahvapärimuses. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 191 lk.
  • Mari-Ann Remmel. 1998. Hiied ja hiiud, kivid ja kääpad. Sissevaateid Martna kandi kohapärimusse. – Martna kihelkond. Artikleid ja mälestusi. Tartu, lk. 81–96.
  • Mari-Ann Remmel. 2001. Mõrsja saatus: pulmateema loodusmaastikuga seotud rahvajuttudes. – Akadeemia, nr. 12, lk. 2523–2541.
  • Mari-Ann Remmel. 2001. Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus. Koost. M.-A. Remmel, T. Potter, H. Valk (TÜ). Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu. 210 lk.
  • Mari-Ann Remmel. 2002. Võrumaa ja Setomaa kohapärimuses 20. sajandi vältel ilmnevatest muutustest. – Paar Sammukest XIX, Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Tartu, lk. 31 – 62.
  • Mari-Ann Remmel. 2004. Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, – 276 lk.
  • Mari-Ann Remmel. 2005. Iru Ämm ja Linda kivi. – Eesti Loodus, 6, lk 38–40.
  • Mari-Ann Remmel. 2007. Hiiepärimuse sõnum tänases Eestis: lähteandmeid ja tõlgendusvõimalusi. – Looduslikud pühapaigad – väärtused ja kaitse. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised nr 36 (Heiki Valk, Ahto Kaasik, koost.), lk 239–256.
  • Mari-Ann Remmel. 2007. Lehmja tammik – looduslik pühapaik rahvajuttudes ja pärimustes. – Eesti Loodusmuuseumi töid V, (Uve Ramst, toim.), lk 9–15.
    • myygil siin. sisukord:
      • Jaan Remmel Lehmja tammiku uurimisloost
      • Mari-Ann Remmel Lehmja tammik: looduslik pühapaik rahvajuttudes ja pärimustes
      • Jaan Remmel Lehmja tammiku geoloogiast ja geomorfoloogiast
      • Olaf-Gunnar Schmeidt Lehmja tammiku dendroloogiline iseloomustus
      • Õie Jaagomäe Lehmja tammiku rohttaimed
      • Leiti Kannukene Lehmja tammiku samblad
      • Taimi Piin-Aaspõllu Samblikest Lehmja tammikus
      • Õie Jaagomäe Seened Lehmja tammikus
      • Jaan Remmel Lehmja tammiku linnustik
      • Märt Kruus Lehmja tammiku entomofauna
      • Jaan Remmel Lehmja oakwood - nature, time and man
      • Aare Lindt, Jaan Viidalepp On the hawk-moths (Lepidoptera: sphingidae) of south-east in the collection of the Estonian Museum of natural history
      • Uno Roosileht Uued mardikaliigid eesti faunas
      • Märt Kruus Changes in nocturnal macrolepidoptera in Estonia: impact of climate warming
      • Toivo Lodjak Trilobiidid-hiiglased
      • Leiti Kannukene Sarve maastikukaitseala samblad
      • Leiti Kannukene Arktika samblad Eesti Loodusmuuseumis
      • Loore Ehrlich Väinamere loodeosa laidude sammaldest
      • Heldur Sander, Tapio Uusikivi, Alar Läänelaid, Henn Pärn Hübriidsed lehised Tallinnas
      • Uve Ramst Mägi-kadakkaera olukorrast Lasnamäel
  • Mari-Ann Remmel. 2007. Sacred tree as a visual symbol and measure of values. – Holy Groves around the Baltic Sea. International Seminar. Abstracts. Department of Folkloristics at the Estonian Literary Museum, The Centre of Cultural History and Folkloristics in Estonia, Chair of Archaeology, University of Tartu. Tartu, May 4–6, 2007, Teesid lk 12–13.
  • Mari-Ann Remmel. 2007. Reflections of Social Relations in the Locality Related Tradition in Estonian Folk Narratives: Manors and Sacred Groves. - Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis. Umweltphilosophie und Naturdenken im baltischen Kulturraum. Environmental Philosophy and Landscape Thinking. Neljas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion, Tartu 27.-29. IX 2007. Teesid, lk 69-70
  • Mari-Ann Remmel. 2009. Looduslikud pühapaigad rahvapärimuses. – Järvamaa II, Tallinn, lk 171-178.
  • Mari-Ann Remmel. Reflections of Social Relations in the Locality Related Tradition in Estonian Folk Narratives: Manors and Sacred Groves. Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum = Environmental philosophy and landscape thinking. Herausgegeben von / Edited by Liina Lukas, Ulrike Plath, Kadri Tüür unter Mitwirkung von / in co-operation with Jaan Undusk. Tallinn, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 2011. p. 268–275
  • Tarmo Õuemaa. Intervjuu Mari-Ann Remmeliga: Matsalus on olnud palju ravikive ja Rootsi kuninga hauakohti Läänlane (portaal), 3.02.2014

Kõivupuu

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Marju Kõivupuu. Some Archaic Traits in the Contemporary Burial Customs in Southeast Estonia. // Studies in Folklore and Popular Religion. Volume 3: papers delivered at the symposium Christian Folk Religion. Edited by Ülo Valk. Tartu 1999, pp 23-40.
  • Marju Torp-Kõivupuu. Ristipuud Lõuna-Eesti maastikul ja rahvapärimuses. [Summary: Cross-trees in southern Estonian landscape and folk beliefs] // Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Tartu 2007, lk 289–315.
  • Kõivupuu, M. 2009. Natural sacred places in landscape: an Estonian model. - In: S. Bergmann, S., Scott, P.M., Jansdotter Samuelsson, M.; Bedford-Strohm, H. (eds.) Nature, Space and the Sacred. Transdisciplinary perspectives. Ashgate Publishing, Farnham, pp 223-234.

rahvausk yldisemalt

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ivar Paulson. Vana eesti rahvausk: usundiloolisi esseid. Teine trükk. Toimetaja Aivo Lõhmus. Tartu: Ilmamaa 1997. 176 lk. (Esmatrükk: Vaba Eesti, Stockholm 1966.)
  • Loorits. Grundzüge. I–III.
  • Loorits. Maailmavaade. 1990 + esmatrykk.
  • Lauri Vahtre. Eestlase aeg.
  • Ülo Valk. The Significance of Baptism in Estonian Folk Belief. // Folklore 5, 1997. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, lk 9–38

pyha ja maa

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eliade
  • Philip Sheldrake. Spaces for the Sacred: Place, Memory, and Identity. Baltimore: The John Hopkins University Press, 2001.
  • Belden C. Lane. Landscapes of the Sacred: Geography and Narrative in American Spirituality.
  • David Chidester. American Sacred Space (Religion in North America)
  • Robert M. Hamma. Landscapes of the Soul: A Spirituality of Place
  • Anttonen, Veikko. “Püha” mõiste rahvausundi uurimises. // Akadeemia 4 (1992), nr 12 (45), lk 2514–2535.
  • Anttonen, Veikko 1997. Pihlaja, naisen kiima ja kasvuvoiman pyhä locus. Elektroloristi 1. Kättesaadav: http://www.joensuu.fi/~loristi/1_97/vant197.html
  • Anttonen, Veikko. Ihmisen ja maan rajat: ’Pyhä’ kulttuurisena kategoriana. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. 1996. 218 pp. (Suomalaisen kirjallisuuden seuran toimituksia 646)
  • Anttonen, Veikko. Toward a Cognitive Theory of the Sacred: an Ethnographic Approach. Folklore vol. 14, http://www.folklore.ee/folklore/vol14/sacred.htm
  • Anttonen, Veikko. Rethinking 'Religious' Cognition: The Eliadean Notion of the Sacred in the light of the Legacy of Uno Harva. Temenos Vol 43, No 1 (2007).
  • Anttonen, Veikko. 'Sacred Sites as Markers of Difference: Exploring Cognitive Foundations of Territoriality', in Lotte Tarkka (ed.), Dynamics of Tradition: Perspectives on Oral Poetry and Folk Belief (Helsinki: Studia Fennica Folkloristica, Finnish Literary Society, 2003), pp. 291-305.
  • Anttonen, Veikko. 'Rethinking the Sacred: The Notions of "Human Body" and "Territory" in Conceptualizing Religion', in Thomas A. Idinopulos and Edward A. Yonan (eds.), _The Sacred and its Scholars: Comparative Methodologies for the Study of Primary Religious Data_ (Leiden: E. J. Brill, 1996), pp. 36-64.
  • Anttonen, Veikko. Sacred, in Willi Braun and Russel T. McCutcheon (eds.), _A Guide to the Study of Religion_ (London: Cassell, 2000), pp. 271-82.
  • William E. Paden, _Interpreting the Sacred: Ways of Viewing Religion_ (Boston: Beacon Press, 1992); W.S.F. Pickering, 'Locating the Sacred: Durkheim, Otto and Some Contemporary Ideas', _British Association for the Study of Religions Occasional Papers_ 12 (1994), pp 1-14.
  • Terence Thomas, '"The Sacred" as a Viable Concept in the Contemporary Study of Religions', _British Association for the Study of Religions Occasional Papers 13_ (1994), pp 15-37.

maastik ja keskkond

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Palang, H.; Sooväli, H.; Printsmann, A.; Peil, T.; Lang, V.; Konsa, M.; Külvik, M.; Alumäe, H. & Sepp, K. 2004. Estonian cultural landscapes: persistence and change. In: Jaan-Mati Punning (comp., ed.) & Tiia Kaare (ed.). Estonia Geographical Studies. Vol. 9. Tallinn, Estonian Academy Publishers, pp. 155-170.
  • Lindström, Kati. 2008. From experiential to chronometric seasonality – The establishment of seasons as a national symbol in modern Japan. In: Palang, Hannes; Sooväli, Helen; Printsmann, Anu (eds.), _Seasonal Landscapes_. Springer-Verlag, 215–224 (Chapter 9). tema bibli hulgas:
    • Cosgrove, D. & Daniels, S. (1988). The Iconography of Landscape. Cambridge & New York: Cambridge University Press.
    • Herb, G. & Kaplan, D. (1999). Nested Identities: Nationalism, Territory and Scale. Lanham, Boulder, New York, Oxford: Rowman&Littlefield Publishers, Inc.
    • Mitchell, W.J.T. (Ed.) (2002). Landscape and Power. Chicago, London: The University of Chicago Press.
    • Olwig, K. (2002). Landscape, Nature and the Body Politic: From Britain’s Renaissance to America’s New World. Madison: The University of Wisconsin Press.
    • Setten, G., Semb, T., Torvik, R. (Eds.), (1999). Shaping the Land 2. Trondheim: Trondheim University Press.
  • Brink, S. 2001. Mythologizing landscape. Place and space of cult and myth. – Kontinuitäten und Brüche in der Religionsgeschichte. Festschrift für Anders Hultgård zu seinem 65. Geburtsdag am 23.12.2001 in Verbindung mit Olof Sundqvist und Astrid van Nahl. (Ergänzungsbände zum Reallexicon der Germanischen Altertumskunde. Hrsg. von H. Beck, D. Geuenich & H. Steuer. Band 31.) Hrsg. von M. Stausberg. Walter de Gruyter, Berlin; New York, 76–112.
  • Toomas Kiho. Maastikumustrid. // Akadeemia 21 (2009), nr 6 (243), lk 1075-1081.
  • Denis Cosgrove. Social Formation and Symbolic Landscape. Madison (WI), 1998. amazon
  • Tim Ingold, Perception of the Environment
  • Tuan, Yi-Fu. Space and Place: The Perspective of Experience. University of Minnesota Press, Minneapolis & London, 2003. 235 pp.
  • Simon Schama, Landscape and Memory. New York, 1995.
  • David Lowenthal. The Past Is a Foreign Country. Cambridge University Press, Cambridge & New York & Melbourne 1985.
  • Vikerkaar 7-8/2009, toim Helen Sooväli
  • Eesti looduskultuur, toimetanud Timo Maran & Kadri Tüür. Tartu, 2005.
  • Hannes Palang, Helen Sooväli. Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. Tartu, 2001.
  • Hannes Palang jt. Püsivad ja muutuvad maastikud Eestis. Akadeemia 2005, nr 10, lk 2209–2228
  • T. Peil ja Helen Sooväli. Sotsiaal- ja kultuurigeograafia Eestis: Taasavastatud vana? // Akadeemia 2008, nr 6, lk 1182–1209
  • Helen Sooväli. Saaremaa Waltz. Landscape Imagery of Saaremaa Island in the 20th Century. Dissertationes geographicae Universitatis Tartuensis, 21. Tartu, 2004.
  • Helen Sooväli. Kultuurigeograafia. // Keel ja Kirjandus 2008, nr 8/9
  • Linda Kaljundi. Muinasmaa sünd. // Vikerkaar 7-8, 2009, lk 98–112
  • Graham, B.; Ashworth, G.J.; Tunbridge, E. 2000: A Geography of Heritage. Power, Culture, & Economy. London: Arnold. amazon
  • Koht ja paik I–VI, alates 2000
    • I: Koht ja paik. Place and Location. Toimetanud Kaia Lehari ja Virve Sarapik. Tõlkinud Sirje Ainsaar. Eesti keelest tõlkinud Vappu Vabar. 188-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 8. raamat sarjast Eesti Kunstiakadeemia Toimetised(eesti ja inglise keeles). Eesti Kunstiakadeemia 2000
    • II: Koht ja paik. Place and Location (2. osa). Toimetanud Mari Laanemets, Virve Sarapik ja Kadri Tüür. 544-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 10. raamat sarjast Eesti Kunstiakadeemia Toimetised(eesti ja inglise keeles) Eesti Kunstiakadeemia 2002
    • III: Koht ja paik. Place and Location (3. osa) Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics III. Toimetanud Virve Sarapik ja Kadri Tüür. 464-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 14. raamat sarjast Eesti Kunstiakadeemia Toimetised(inglise keeles). Eesti Kunstiakadeemia 2003
    • IV: Koht ja paik. Place and Location (4. osa). Studies in enviromental Aesthetics and Semiotics. Toimetanud Virve Sarapik. 184-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites artiklite kogumik (inglise keeles). Eesti Kirjandusmuuseum 2004
    • Koht ja paik. Place and Location (5. osa). Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics 319-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat (inglise keeles). 2006

soome-ugri

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Anna-Leena Siikala. Kuuluvuspaigad: ajaloo taasloomine (nr 26), http://www.folklore.ee/tagused/nr26/siikala.pdf
  • Anna-Leena Siikala. Suomalainen šamanismi.
  • Anna-Leena Siikala. Itämerensuomalaisten mytologia
  • Aado Lintrop On the Udmurt Water Spirit and the Formation of the Concept 'Holy' among Permian Peoples Folklore (26. osa). Electronic Journal of Folklore. Toimetanud Mare Kõiva. 152 lk. 2004. http://www.folklore.ee/Folklore/vol26/lintrop.pdf
  • Lintrop, A. 2003. Udmurdi usund. (Eesti Rahva Muuseumi sari, 5.) Tartu.

saami

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eriksen, Hans Kristian & Vorren, Ørnulv 1993. Samiske offerplasser i Varanger. Nordkalott-forlaget, Oslo. 214 lk. (Tromsø museums skrifter 23.)
  • Itkonen, T. I. Heidnische Religion und späterer Aberglaube bei den finnischen Lappen. Suomalais-ugrilainen seura, Helsinki 1946. 320 lk. (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne LXXXVII). pyhakohad lk 30-69, ptk 2 "Die Sieidi-Idole und die heiligen Stätten"
  • Manker, Ernst. 1957. Lapparnas heliga ställen. Almqvist & Wiksells, Stockholm. (Acta Lapponica 13.)
  • Vorren, Ørnulv. Sacrificial sites, types and function. // Saami religion. Based on Papers read at the Symposium on Saami Religion held at Åbo, Finland, on the 16th—18th of August 1984. Edited by Tore Ahlbäck. Donner Institute for research in religious and Cultural History, Åbo & Stockholm 1987, pp 94–109. (Scripta Instituti Donneriani Aboensis XII.)
  • Tiina Äikäs. hulk artikleid, mille viited tuleks siia korjata.
    • Äikäs, Tiina. 2011. From fell tops to standing stones: sacred landscapes in Northern Finland. Archaeologica Baltica Vol. 15, pp 16-22.
  • Saami religion. Based on Papers read at the Symposium on Saami Religion held at Åbo, Finland, on the 16th—18th of August 1984. Edited by Tore Ahlbäck. Donner Institute for research in religious and Cultural History, Åbo & Stockholm 1987. 293 pp. (Scripta Instituti Donneriani Aboensis XII). sealhulgas
    • Bo Sommarström. Ethnoastronomical Perspectives on Saami Religion. // Saami religion. Based on Papers read at the Symposium on Saami Religion held at Åbo, Finland, on the 16th—18th of August 1984. Edited by Tore Ahlbäck. Donner Institute for research in religious and Cultural History, Åbo & Stockholm 1987, pp 211–250 . (Scripta Instituti Donneriani Aboensis XII)
      • ”Basseuk´sa, “Holy Doorway”, or Ganiiuk´sa, “Spirit Doorway” as this 25 m wide cave entrance was called in olden times, is one of the most renowned sacred places of the Saami people. In the 17th century Saamis described the principal deity here as being a stone in the shape of a “large bird”; it is not known whether it was placed in this cavity, or below in a small cave where also other siei’de stones were offered to in later times with fat, bones, and antlers of reindeer. A certain Biei´ve (“Sun”) Niila, who may have been contemporary with the aforenamed Unnatj, also used to go to the left side of the opening and there whirl a bull-roarer around his head; the sound was “similar to bird wings” and returned as an echoe “after two hours” from the unknown depths of the interior (Lars Pirak, personal communication 1986; a relative of his has inherited the instrument). Maybe it was the gadnihah (sing. ganii), “the small people below”, who gave the answers to Niila’s questions. The precipice here is dangerous for men and reindeer who seasonally migrate along the Small Lule river. – The offerings and divinations here halfway up the Tarrekaise mountain seem to have been of a rather mundane character—rites de passage at a hole for shamanic journeys in the Middle Worlds where spirits appear close to the surface. (lk 214; including author’s photo);” --- cf Taevaskoda, cave opening to the underground
    • Ørnulv Vorren. Sacrificial sites, types and function. // Saami religion. Based on Papers read at the Symposium on Saami Religion held at Åbo, Finland, on the 16th—18th of August 1984. Edited by Tore Ahlbäck. Donner Institute for research in religious and Cultural History, Åbo & Stockholm 1987, pp 94–109. (Scripta Instituti Donneriani Aboensis XII.)
      • typology: 1 holy fells 2 rock formations 3 stone boulders 4 holes 5 cracks in fells 6 springs 7 lakes 8 ring-shaped sacrificial sites (p 95)
      • cf bäckman sajvo, double-bottomed lakes, passage to the underworld. Liminal places indeed; also Siikala 2000; cf Ränk 2000:366, typoloogiat. saiva sieidi bassevarre bassivarri. saiva seotud sisejärvedega, mis on mingil põhjusel muutunud pühaks; passe-varre mõningate mäeformatsioonidega, mida samuti on peetud pühaks; sieidi peamiselt erikujuliste kaljunukkide või kividega. Neist väärivad erilist tähelepanu just seida-nimelised kohad, mis esinevad kogu Lapis, isegi saiva- ja passe-varre-nimelistel kohtadel. Seidakivid tähistasid just ohvrikohti, kust käidi abi otsimas majapidamisele ja üldisele heaolule, mis ju tähtsal määral olenesid pere ja põdrakarja tervisest. Tõved ja haigused pidid siis sealgi olema peamiseks palvuse ajendiks.56 (56 Kokkuvõtlikult G. Ränk. Zum Problem des Sippenkultes bei den Lappen. Archiv für Völkerkunde IX. Wien 1954, lk 80 jj. Ammendavalt on ainet käsitlenud, eriti morfoloogilises ja topograafilises mõttes, E. Manker teoses Lapparnas heliga ställen. N. M. Acta Lapponica 13, Stockholm 1957.)
  • Qvigstad, J. K. 1926. Lappische Opfersteine und heilige Berge in Norwegen. Oslo etnografiske museums skrifter 1, 5. Oslo.
  • Inger Zachrisson. Sjiele Sacrifices, Odin Treasures and Saami Graves? // Saami religion. Based on Papers read at the Symposium on Saami Religion held at Åbo, Finland, on the 16th—18th of August 1984. Edited by Tore Ahlbäck. Donner Institute for research in religious and Cultural History, Åbo & Stockholm 1987, pp 61–68. (Scripta Instituti Donneriani Aboensis XII)
    • Unna Saiva: metal objects among antlers & bones (p 61)
    • Ukonsaari “sacrificial cave”: silver earring among burnt bones (p 61)
    • Gråträsk: wool, items suspended on woollen threads and not leather (p 61)
    • ceased to sacrifice metal objects in mid 14th c < Black Death struck Novgorod (p 62)
    • sjiele. Odin’s Law. Snorre Sturlasson writes in the 13th c. Heimskringla, Chapter 8, about Odin establishing laws: “He said that every man should come to Valhalla with the riches that he had with him on the pyre; he should also benefit from the things that he himself had buried in the earth.” Examples of this primarily east Scandinavian custom are also to be found in other west Scandinavian written sources, for example in Egil Skallagrimsson’s Saga. Both Skallagrim and his son Egil, in his turn, hid their silver when they felt death approaching. (p 63)
    • The same custom was alive among Saamis in Sweden and Norway as late as the 18th and 19th centuries. Leem writes from Norway of a Saami who, asked why he buried his money, answered: “If my money after my death came into the hands of others, then what should I live on in the Land of Death?” Högström relates from Swedish Lapland, also from the 18th century, that the Saamis bury their money “but hide nothing except what they themselves have buried at a certain place on their land, which they are not allowed to reveal or touch themselves”. In 1973 von Düben quotes the above authors and adds that “such burials are still taking place in Stensele, Arjeplog and Jokkmokk”. (p 63)
  • Capelle, T. 1970. Ringopfer. Heiligtümer und Opferplätze in Mittel- und Nordeuropa. (Abhandlungen der Akademie der Wissenschaften in Göttingen. Phil.-hist. Klasse 3, 74.) Göttingen.
  • Geisslinger, H. 1970. Soziale Schichtungen in den Opferdepots der Völkerverwanderungszeit. –“–
  • Hallström, G. 1932. Lapska offerplatser. Arkeologiska studier tillägnade HKH Kronprins Gustaf Adolf. Stockholm.
  • Mebius, H. 1968. Värrō. (Skrifter utg. Av. Religionshistoriska institutionen i Uppsala, Hum. fak., 5.) Uppsala.
  • Mebius, H. 1972. Sjiele. (Skrifter utg. Av. Religionshistoriska institutionen i Uppsala, Hum. fak., 9.) Uppsala.
  • Serning, I. 1956. Lapska offerplatsfynd från järnålder och medeltid i de svenska lappmarkerna. (Acta Lapponica 11.) Stockholm.
  • Storå, N. 1971. Burial customs of the Skolt Lapps. (FF Communications 89, 210.) Helsinki.
  • Bäckman, L. & Hultcrantz, Å. 1978. Studies in Lapp shamanism. (Stockholm Studies in Comparative Religion 16.) Stockholm.
  • Bäckman, L. 1975. Sájva. (Stockholm Studies in comparative Religion 13.) Stockholm.
  • Bäckman, L. 1978. The dead as helpers? Temenos 14.
  • Itkonen, T. I. 1946. Heidnische Religion und späterer Aberglaube bei den finnischen Lappen. (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 87.) Helsinki.
  • Laestadius, L. L. 1959. Fragmenter i Lappska Mythologien.

muu Euroopa

[muuda | muuda lähteteksti]
  • W. Y. Evans-Wentz. The Fairy-Faith in Celtic Countries. Dover Publications, Mineola, New York 2002. 524 pp. [unabridged republication of the work originally published in 1911 by Henry Frowde, London] põhineb Oxfordi ylikoolis kaitstud doktoritööl. võrgus olemas: siin ja siin

sacred natural sites worldwide

[muuda | muuda lähteteksti]
  • UNESCO 2006 = Lee, Cathy; Schaaf, Thomas (Editors) 2006. Conserving cultural and biological diversity: the role of sacred natural sites and cultural landscapes. 341 p. [International Symposium onConserving Cultural and Biological Diversity: the Role of Sacred Natural Sites and Cultural Landscapes,2005] [Unesco Library, PDF available] http://unesdoc.unesco.org/ulis/cgi-bin/ulis.pl?catno=147863&set=4C07E5C9_3_130&gp=1&mode=e&lin=1&ll=1
  • Wild, R. and McLeod, C. (eds.). 2008. Sacred Natural Sites: Guidelines for Protected Area Managers. Gland, Switzerland: IUCN.
    • sacred natural sites are "areas of land or water having special spiritual significance to peoples and communities"
  • Schaaf, T. 2008. Foreword. - In: Wild & McLeod 2008: ix. (Wild, R. and McLeod, C. (eds.). 2008. Sacred Natural Sites: Guidelines for Protected Area Managers. Gland, Switzerland: IUCN.)
  • Conserving the Sacred for Biodiversity Management / Ramakrishnan & Saxena abebooks
  • Conserving the Sacred: for Biodiversity Management. 1998. Ed. by P. S. Ramakrishnan & K. G. Saxena & U. M. Chandrashekara. New Delhi: UNESCO and Oxford & IBH Publishers. 480 lk.

usu teooria jm antropoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Émile Durkheim. 1968. Les formes élémentaires de la vie religieuse. Cinquième édition. Paris: Presses Universitaires de France. 648 pp.
  • Émile Durkheim 2008. The Elementary Forms of Religious Life. Translated by Carol Cosman. Abridged with an Introduction and Notes by Mark S. Cladis. Oxford: Oxford University Press. 358 pp.
  • Victor Turner (1974) Dramas, Fields, and Metaphors: Symbolic Action in Human Society. Dramas, Fields, and Metaphors: Symbolic Action in Human Society (1974), Cornell University Press 1975 paperback: ISBN 0-8014-9151-7
  • Honko, L. 1964. Siirtymäriitit. Scripta Ethnologica 17. Turku.
  • Mary Douglas. Natural Symbols: Explorations in Cosmology. Routledge, London & New York 2003. 194 pp.
  • Mary Douglas. Purity and Danger: An analysis of concept of pollution and taboo. Routledge, London & New York 2002. 244 pp.
  • Marshall Sahlins. Saared ajaloos. / Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak, Tallinn 2002. 246 lk. [Sari: Ajalugu. Sotsiaalteadused]
  • Paul Veyne. Kas kreeklased uskusid oma müüte? Essee konstitueerivast kujutlusvõimest. / Prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult. Varrak, Tallinn 2006. 220 lk. [Sari: Ajalugu. Sotsiaalteadused]

tsiviilreligioon

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Inger Furseth. Civil religion in a low key: the case of Norway. Acta Sociologica (1994) 37:39-54
  • Silvio Ferrari. 2010. Civil religions: models and perspectives. The George Washington International Law Review. Vol. 41, pp 749-763
  • Marco Ventura. 2010. The changing civil religion of secular Europe. The George Washington International Law Review. Vol. 41, pp 947-961

rahvus ja muinasaja kujutamine

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Smith, Anthony D., The Ethnic Origins of Nations, Oxford, Blackwell, 1986.
  • Gellner, Ernest, Nations and Nationalism, Oxford, Blackwell Publishers, 1983.
  • Benedict Anderson, Imagined Communities: Anderson, B. 2006. Imagined Communities. Verso, London & New York. 240 pp.
  • A. P. Cohen, Social Construction of Community -- Toropi lemmik
  • monumentaalne ajalugu: Vikerkaar 10–11/2003, toim Marek Tamm
  • Ea Jansen.
  • Linda Kaljundi. Muinasmaa sünd. // Vikerkaar 23, nr 7-8, 2008, lk 98-112
  • Linda Kaljundi. Waiting for the Barbarians: The Imagery, Dynamics and Functions of the Other in the Northern German Missionary Chronicles. Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas kaitstud magistritöö. Tartu, 2005. Elektrooniline versioon: http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2005/b17445875/kaljundi.pdf
  • Anti Selart. Muistne vabadusvõitlus. Vikerkaar 2003, nr 10/11, lk 108–120
  • Marek Tamm. Monumentaalne ajalugu. Mida me mäletame Eesti ajaloost. Vikerkaar 2003, nr 10/11, lk 60–68.
  • Priit Ligi. Poliitika, ideoloogia ja muinasteadus. Looming 1994 nr 1, lk 112 jj
  • Priit Ligi. Looming 1993, nr 8.

kultuurisemiootika ja folkloristika

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Annist, A. 2005. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kalevipoeg”. Ed. Ü. Tedre. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn.
  • Lotman, Juri. “Leping” ja “eneseloovutus” kui arhetüüpsed kultuurimudelid. // Juri Lotman. Semiosfäärist. / Koostanud ja tõlkinud Kajar Pruul. Vagabund, Tallinn 1999, lk 237–259.
  • Ju. M. Lotman. “Dogovor” i “vručenie sebja” kak arhetipičiskie modeli kul’tury – Izbr. st. Tln 1993, kd 3, lk 345–355; esmatrükk: Problemy literaturnoj tipologii i istoričeskoj preemstvennosti. Trudy po russkoj i slavjanskoj filologii, XXII. Literaturovedenie.Tartu 1981, lk 3–16 (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised; 513).
  • Lotman, Juri. Sümbol kultuurisüsteemis. // Juri Lotman. Semiosfäärist. / Koostanud ja tõlkinud Kajar Pruul. Vagabund, Tallinn 1999, lk 219–236.
  • Ju. M. Lotman. Simvol v sisteme kul’tury. – Izbr. st. Tln 1992, kd 1, lk 191–199. Esmatrükk väljaandes: Simvol v sisteme kul’tury. Trudy po znakovym sistemam, XXI. Tartu, 1987. (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised; 754), lk 10–21
  • Valk, Ülo 1998. Inimene ja teispoolsus eesti rahvausundis. — Ants Viires, Elle Vunder (toim.) Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
  • Valk, Ülo 2002. Authorship and Textuality: The Kalevipoeg as Epic Landscape. — Lauri Honko (ed.) The Kalevala and the World’s Traditional Epics. Helsinki-Tampere: Suomalaisen kirjallisuuden seura, 407–419.

Kalevala ja lms runoeepika

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Annist 1969 = August Annist. “Kalevala” kui kunstiteos. Tallinn: Kirjastus “Eesti Raamat” 1969. 218 lk, tema bibli:
    • A. Annist. Kalevala taideteoksena. Porvoo-Helsinki 1944.
    • A. Annist. Kanteletar. Soome antoloogia I-II. Tartu 1930-1931.
    • A. Anttila. Elias Lönnrot I-II. Helsinki 1931-1935.
    • R. Engelberg. Kalevalan sisällys ja rakenne. Helsinki 1914.
    • V. Ja. Evseev. Istoričeskie osnovy karelo-finskogo eposa I-II. Moskva-Leningrad 1957-1960.
    • M. Haavio. Kirjokansi. Porvoo-Helsinki 1952.
    • M. Haavio. Suomalainen mytologia. Porvoo-Helsinki 1967.
    • M. Haavio. Suomalaisen muinaisrunouden maailma. Porvoo-Helsinki 1935.
    • M. Haavio. Väinämöinen. Porvoo 1950.
    • M. Haavio, F. Hästesko. Kalevala — kansallinen aarre. Porvoo 1949.
    • U. Harva. Sammon ryöstö. Porvoo-Helsinki 1943.
    • A. Heusler. Nibelungensage und Nibelungenlied. 1921.
    • J. Jaakkola. Suomen varhaishistoria. Porvoo-Helsinki 1935.
    • V. Kaukonen. Elias Lönnrotin Kalevalan toinen painos. Helsinki 1956.
    • V. Kaukonen. Vanhan Kalevalan kokoonpano I-II. Helsinki 1939-1945.
    • K. Krohn. Kalevalastudien I-VI (FFC 53, 67, 71, 72, 75, 76). Helsinki 1924-1928.
    • M. Kuusi. Suomen kirjallisuus I. Kirjoittamaton kirjallisuus. Helsinki 1963.
    • O. Loorits. Grundzüge des estnischen Volksglaubens I-III. Lund 1949-1957.
    • E. M. Meletinskij. Proishoždenie geroičeskogo eposa. Moskva 1963.
    • Perinnetietoa. Toimittanut Toivo Vuorela. Helsinki 1967.
    • K. A. O. Relander. Kuvakielestä vanhemmassa suomalaisessa lyyrillisessä kansanrunoudessa. Helsinki 1894.
    • V. Salminen. Suomalaisten muinaisrunojen historia I. Helsinki 1934.
    • E. N. Setälä. Sammon arvoitus. Helsinki 1932.
    • V. Tarkiainen. Suomalaisen kirjallisuuden historia. Helsinki 1934.
    • Trudy jubilejnoj naučnoj sessii posvjaščennoj 100-letiju polnogo izdanija “Kalevaly”. Petrozavodsk 1950.

Tharapita ja Taara

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Uku Masing. Taara päritolust. Äratrükk: Usuteaduslik Ajakiri nr. 1, 1939
  • Viires, Ants 1990. Taara avita. Looming 10: 1410–1421.
  • Alo Raun. Tarapita. / Folklorica: festschrift for Felix J. Oinas. Ed. Egle Victoria Žygas and Peter Voorheis. Bloomington, Indiana 1982. Pp 205-206. sh: Tar(h)an pitäjä; Hiärn Thomas 17c 'awita'
    • Q: M. Haavio. 'tarapitha'. Virittäjä 1970, lk 120

taarausk

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Viivik, Allar 2005. Põllumees ja ilmatark Villu Müüripeal maetakse koduhiide. Õhtuleht 15.12.

pyhade paikade staatus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Bertrand Russell kirjutab pyhast Ambrosiusest kui kirikupinna puutumatuse pioneerist: Bertrand Russell. History of Western Philosophy, London and New York, Routledge 1996 [1946], pp 317—318

antiik ja kroonikad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • P. Cornelius Tacitus. Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. / Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding. "Loomingu Raamatukogu" 2007 21/22, Tallinn, SA Kultuurileht, ptk 9-10, 46, lk 8-9, 24-25. 71 lk.
  • Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn. Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn.
    • hyyavad hiie poole ehk "Illi nemus, isti Iesum invocant": XXIV 5, lk 216
  • HCL 1982 = Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn, "Eesti Raamat", 1982.
  • HCL = Richard Kleis (tlk.), Enn Tarvel (toim.) 1982. Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn: Eesti Raamat.
    • selle põhjal: Väino Einer. Korilasrajast kiirteeni. Tallinn, Valgus 1988. muinasaegsed ja keskaegsed teed: lk 50–67, teedevõrk 13. sajandil: lk 58

tohtkiri

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Holthoer, R. 1981. Birch-bark documents from Novgorod relating to Finland and Scandinavia. Figura 19. (Acta universitatis Upsaliensis. N. S. 19.) Uppsala.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Ohpuu/Bibli&oldid=4112326"