Kasutaja:OhKuusepuu/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Seemnepuud[muuda | muuda lähteteksti]

Seemnepuud

Seemnepuud on lageraie käigus säilitatavad heade omadustega elujõulised puud: kiire kasvuga, sirge ja sihvaka tüvega, kitsa heas seisundis, viljakandmisvõimelise tiheda võraga. Seempuud võivad paikneda ühtlaselt üle langi või grupiti, et suurendada puude püsivust. Seemnepuid ei ole vaja jätta väikesele lageraielangile, kus kõrval asuvad sobivas eas ja antud kasvukohale sobivate puuliiikidega puistud.[1]


Seemnepuu jätmise põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Seemnepuude peamiseks ülesandeks on loodusliku uuenemise kiirendamine, et luua uus metsapõlvkond.[2]

Seemnepuud jäetakse tihti raielangile eluslooduse säilitamiseks,[2] säilikpuudena on nende eesmärgiks elusorganismidele elukeskkonna loomine ja leevendada raiega toimuvat metsakeskkonna järsku muutust.[3]

Esteetiliste eesmärkide saavutamiseks, muuta maastikupilti visuaalselt ilusamaks täiskasvanud puude näol.[2]


Seemnepuule vajalikud omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Seemnepuid jättes on oluline välja valida kõige paremad ja tugevamad isendid soovitud puuliigist. See otsustab, millised liigid raielangil kasvama hakkavad ja kui kaua võtab aega metsauuenemine. Väljavalitud puud peavad vastama teatud omadustele. Puu peab olema haigusevaba, suure ja elujõulise võraga ja hästi laasunud ning võimalikult sirge tüvega. Juhul kui seemnepuudeks jäetakse halvema kvaliteediga puud, jääb peale raie teostamist langile ebakvaliteetne seemnevaru. Seemnepuude arvu valides on vaja arvestada sellega, et kõigest ligi 1-3 protsenti seemnetest idanevad ja nendest kasvavad välja puud. Samuti on vaja arvestada seemnepuude paiknemist valides tuulesuunaga, mis valitseb seemnete langemise ajal. Seemnepuud peavad asetsema nii, et tuul oleks võimeline seemned kandma ettenähtud suunas.[4] Eesti metsaseaduse järgi jäetakse seemnepuuks ühe hektari kohta 20–70 üksteisest kaugele või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat.[5]


Seemnepuude jätmise ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Seemnepuude kasutamisel on ka oma miinused. Üksikutel puudel on suurem võimalus langeda tuule ja äikese ohvriks, sellepärast tuleks valida tormikindlamad puuliigid. Samuti kahjustavad neid putukad ja raietööd, mis teostatakse puu läheduses. Peab arvestama sellega, et seda meetodit kasutades on tulevikus vaja teostada harvendamist ja puudub täielik kontroll selle üle, millised puuliigid kasvama hakkavad.[6] Sanitaarraie käigus eemaldatakse oma ülesande täitnud seemnepuud metsast.[7]


Seemnepuu meetodit ei kasutata[muuda | muuda lähteteksti]

Seemnepuid ei jäeta, kui langil on uuendamiseks metsa kasvukohatüübile sobivate puuliikide elujõuline järelkasv, mis säilitatakse tulevaste raietööde käigus või kui raiutava metsa koosseisus puuduvad seemnepuudeks sobivad puud. Seemnepuude jätmine pole kohustuslik langil, mis on lähemal kui 30 meetrit seemnekandvuse vanuses okaspuupuistu või 50 meetrit seemnekandvuse eas arukaasiku ühest servast.[8]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Metsanduslikke mõisteid (vilmets.ee) Viljandimaa Metsaselts, “Metsanduslikud mõisted.” Vaadatud 20.12.2020
  2. 2,0 2,1 2,2 Seed Tree and Shelterwood Harvesting Methods (thoughtco.com) Nix, Steve. "Even-aged Harvesting Methods - Shelterwood, Seed Tree, Clearcutting." ThoughtCo, 2020. Vaadatud 20.12.2020
  3. Laas, E., Uri, V., Valgepea, M. Metsamajanduse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011
  4. A. Brady Self, “Natural Regeneration Using Seed Trees.” 2017 p1816.pdf (msstate.edu). Failitüüp: PDF. Vaadatud 20.12.2020
  5. Metsaseadus 2006 § 29 lg 1
  6. Timber Harvest Methods (maineforestry.net) Michael Rochester, Maine Forestry, 2007. Vaadatud 20.12.2020
  7. Metsaseadus 2006 § 31 lg 3
  8. Metsaseadus 2006 §29 lg 2


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

  1. suuna Lageraie
  1. suuna Säilikpuu
  1. suuna Sanitaarraie
  1. suuna Kasvukohatüüp