Kasutaja:Newrabbit
Kvaliteedijuhtimine avalikus sektoris[muuda | muuda lähteteksti]
Kvaliteedijuhtimine avalikusektori kontekstis tähendab Øvretveidi definitsiooni järgi kvaliteeti kõige enam teenust vajavatele inimestele, hõlmates kõigeid nõudmisi seadmetele, olemasolevale ressursile ja madalale hinnale.[1]
Kvaliteedijuhtimise eesmärgiks on kaasa aitamine: • avaliku sektori organisatsioonide toimivuse ja tulemuslikkuse üldisele tõusule, • klienditeeninduse ja töötajate rahulolu kasvule, • paremale motiveeritusele, • avaliku teenuse kvaliteedi tõstmisele ja • avalike organisatsioonide organisatsioonikultuuri parendamisele.
Kodanike usaldus poliitikute ja valitsuse vastu peegeldab üldjuhul avaliku halduse kvaliteeti. Enamasti heidetakse ette liigset bürokraatlikkust, kodanikega mittearvestamist, madalat tulemuslikkust jms. Neid probleeme saaks lahendada läbi juhtimiskvaliteedi tõstmise ning kliendile orienteerituse rõhutamise avaliku teenuse osutamisel.[2]
On oluline, et riigi arengu ja konkurentsivõime seisukohalt, et avaliku sektori organisatsioonid oleksid uuenduslikud, toimiksid oma valdkondades eestvedajatena ja tagaksid kvaliteetsema ja ühtlasema juhtimisega parema avaliku teenuse pakkumise ning panustaksid tervikuna riigi arengusse.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kvaliteedijuhtimisega avalikus sektoris ja kvaliteedijuhtimismeetodite rakendamisega hakati tegelema 1980ndate lõpus. Tarbimise ja konkurentsi kasvu ning kvaliteedijuhtimise tulemusena erasektoris viisid emanate valikute ning teenuste kvaliteedi paranemiseni. See aga suurendas kontrasti era- ja avaliku sektori poolt pakutavate teenuste vahel. Sellest ajast peale on maailmas olnud aktuaalseks teemaks avaliku sektori teenuste kvaliteedi parandamine.[4]
Kvaliteedijuhtimine Eesti avalikus sektoris[muuda | muuda lähteteksti]
“ISO kvaliteedimäärangu loogika järgi võib öelda, et avaliku juhtimise kvaliteet demokraatlikus riigis on valijate volitatud isikute ja nendest koosnevate või nende moodustatud avaliku juhtimise organite ja asutuste tegevuse tulemuste vastavuse aste neid valinud inimeste ning kogu rahva vajadustele ja ootustele. Avaliku juhtimise kvaliteedi peab tagama riigi ja kohalike omavalitsuste organite ja asutuste tegevuse otstarbekas korraldus – kvaliteedijuhtimissüsteem”.[5]
Eestis on olemas vajadus muuta avalikku oluliselt kvaliteetsemaks nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Tegelikult on see problem aktuaalne kogu maailmas. ISO kvaliteedistandardite versiooni aastast 2000 saab rakendada mis tahes organisatsioonis. Terviklik kvaliteedijuhtiminehõlmab mitte ainult toodangu ja teenuste kvaliteedi tagamist, vaid kogu organisatsiooni tegevuse korraldamist. Avaliku juhtimise kvaliteedijuhtimise korraldamise hõlbustamiseks on eri maades loodud spetsiaalseid standardeid. Selline standard on olemas ka Eestis.[6]
Rahandusministeerium nõustab asutusi juhtimiskvaliteedi, avalike teenuste arendamise ja protsessijuhtimise meetodite kasutamisel. Lisaks teeb Rahandusministeerium rahvusvahelist koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega parimate praktikate jagamiseks ning rakendamiseks avaliku sektori juhtimise valdkonnas.
Üheks heaks rahvusvahelise koostöö tulemuse näiteks on avaliku sektori kvaliteedijuhtimise mudeli - CAF (Common Assessment Framework) - väljatöötamine. CAF-mudel on tervikliku kvaliteedijuhtimise tööriist, mis on mõeldud spetsiaalselt avaliku sektori organisatsioonidele nende soorituse parendamiseks. Eestis on CAF-mudelit läbi aastate kasutanud mitmed erinevad avaliku sektori organisatsioonid.[7]
Riigivalitsemise reformi eesmärgiks on pakkuda inimestele kvaliteetseid avalikke teenuseid, mida toetab paindlik ja tõhus riigikorraldus. Reform jaguneb rahandusministeeriumi vaates riigivalitsemise reformiks ja haldusreformiks ning see ei ole ajaliselt piiritletud ühekordne ettevõtmine, vaid pidev riigivalitsemise kaasajastamine. Aastate jooksul on juba palju ära tehtud ja seda võetakse arvesse, kuid valitsus on otsustanud riigivalitsemise uuendamisega süsteemsemalt ja otsustavamalt edasi minna. [8]
Vaata ka:
- ↑ Øvretveit, John. (2005) The Oxford handbook of public management, lk 537.
- ↑ Närep, K. 2004. Enesehindamise rakendamine riigiasutustes Metoodiline õppematerjal. Tallinn:Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus, kvaliteedijuhtimise õppematerjal, lk 5.
- ↑ Rahandusministeerium, organisatsioonide juhtimiskvaliteedi arendamine.
- ↑ Øvretveit, John. (2005) The Oxford handbook of public management, lk 537-538.
- ↑ Levald, Heino. Kvaliteedijuhtimine ja selle rakendamine avalikus juhtimises, 2010.
- ↑ Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Juhised standardi ISO 9001:2000 rakendamiseks kohalikus omavalitsuses. Eesti standard EVS 903: 2008. Tallinn: Standardikeskus.
- ↑ Rahandusministeerium, organisatsioonide juhtimiskvaliteedi arendamine.
- ↑ Rahandusministeerium, riigivalitsemise reform.