Kasutaja:Margretz/liivakast
Bioinformaatika (ingl bioinformatics) on interdistsiplinaarne teadusharu, mis arendab meetodeid ja tarkvaralahendusi bioloogilisest informatsioonist arusaamiseks. Bioinformaatika ühendab endas mitut teadusharu, nagu näiteks arvutiteadus, bioloogia, matemaatika ja inseneriteadus. Bioinformaatika tegeleb bioloogiliste andmete hoiustamise, levitamise ning analüüsimisega. Nimetatud valdkond toetab paljusid teisi uurimuste alasid, millest üheks olulisemaks on biomeditsiin. Bioinformaatika põhineb katsetustel suurte andmehulkadega ja nendest erinevate meetodite põhjal tulemuste genereerimisel.[1]
Sageli kasutatakse sama uurimisvaldkonna kirjeldamiseks ka terminit "arvutuslik bioloogia" (ingl computational biology).[2]
Bioinformaatika õppetool on üks üheksast õppetoolist Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis. Õppetooli juhataja on professor Maido Remm.[3]
Seosed teiste valdkondadega[muuda | muuda lähteteksti]
Bioinformaatika on mitmetes bioloogia valdkondades järjest olulisemaks muutumas.[1] Bioinformaatika on lähedaselt seotud genoomikaga (ingl genomics). Bioinformaatika ja genoomika erinevus seisneb suuresti uurimuse rõhuasetuses. Kui bioinformaatika tegeleb meetoditega, mis on vajalikud genoomidega seotud andmete uurimiseks, siis genoomika keskendub kogu genoomis leiduva info töötlemisele. Bioinformaatika meetodeid võib kasutada ka üksikute geenide või valkude puhul.[2]
Bioinformaatikaga seostub tihedalt ka süsteemibioloogia (ingl system biology). Süsteemibioloogia tegeleb süsteemi kui terviku matemaatilise modelleerimisega molekulaarsel tasemel. Üldiselt on süsteemiks elusrakk, aga võivad olla ka koed või terved organismid. Kirjeldatud valdkonnas mängib bioinformaatika olulist rolli, sest aitab integreerida suuremahulisi andmestikke mudelitesse.[2] Samuti aitab see kaasa bioloogiliste teede ja võrgustike analüüsile ja kataloogimisele.[1]
Kasutatud on ka terminit "teoreetiline bioloogia" ( ingl theoretical biology), millel on bioinformaatikaga teatav vastavus. Teoreetiline bioloogia on laiem teadusharu, mis seob endas bioloogiat ja matemaatikat. Teoreetiline bioloogia kirjeldab ja modelleerib kõike eluslooduses ilmnevat. Kõnealune teadusharu on väga vana ja võib öelda, et bioinformaatika kasvas sellest välja pärast arvutite leiutamist.[2]
Uurimisobjektid[muuda | muuda lähteteksti]
Bioinformaatika kasutab oma uurimustes bioloogilisi makromolekule (DNA-d, RNA-d ja valke) kirjeldavaid andmeid. Seetõttu on bioinformaatika lähedaselt seotud molekulaarbioloogiaga.[2] Bioinformaatika vahendid aitavad kaasa geneetika ja genoomi andmete võrdlemisele ja üldisemalt evolutsiooni aspektidest arusaamisele.[1] Makromolekulide uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid statistikast, arvutiteadusest ja informaatikast.[2]
Bioinformaatika rõhuasetus on suuremahulistel andmestikel, seega uuritakse molekulide neid omadusi, mille kohta on olemas palju andmeid. Selliste andmestike olemasolu sõltub sellest, kas on vastavaid eksperimentaalseid meetodeid, mis võimaldavad suuremahulisi andmeid toota. DNA, RNA ja valkude uurimisel on kesksel kohal nende molekulide järjestuse, koostoime ja mutatsioonide uurimine.[1][2]
Lisaks tegeleb osa bioinformaatikuid ka bioloogiliste molekulide struktuuride uurimisega, peamiselt valkude ja RNA molekulide kolmemõõtmelise struktuuri analüüsiga. Seoses tehnika arenemise ning võimaluste laienemisega on ka bioinformaatika uurimisvaldkonnad märkimisväärselt laienenud.[2]