Kasutaja:Lahe.jaanus/liivakast

Max Friedrich

Elulugu

Matemaatik Max Friedrich(1856–1887) tegi 1879-1880.aasta talvesemestril esimese katsete seeria Wilhelm Wundti laboratooriumis Leipzigis. Friedrich pärineb rikkast ja intellektuaalsest perekonnast. Tema isa oli kirjanik ja tema ema tutuvustas Maxile juba varases lapsepõlves kirjandust ja teadust mõjutades Maxi hariduslikku arengut. Perekond vahetas mitmeid kordi elukohti, mistõttu omandas Friedrich põhiharidust paljudes erinevates koolides: Reudnitzis(Vorschule); Berliinis(Kgl. Wilhelmgymnasium) ja Großherzogliche Realgymnasium Eisenachis. Ülikooli astus ta esmalt Hannoveris (Royal Polytechnic). Rohkem oli ta aga huvitatud eksperimentaalsest teadusest ja astus 1876 seetõttu Leipzigi Ülikooli. Tema tervislik seisund oli juba siis halvenemas(kopsukahjustus). Friedrich kaitses 1881.aastal esimesena doktorikraadi eksperimentaalpsühholoogias Wilhelm Wundti juhendamisel. Pärast doktorikraadi saamist läks Friedrich Bautzeni kooliõpetajaks(vaneminstruktor) ja õpetas 24.aprillini 1886.aastal. Friedrich suri 20.aprillil, 1887.aastal Passerhofis, elades kõigest 31-aastaseks. Friedrich on maetud Dresdeni ning tema hauakivil seiseab järgmine tekst: “Hier ruhen der Schriftsteller Friedrich Friedrich und seine Gattin Emmy Friedrich geb. Kühne mit ihrem Sohne Max Friedrich” ("siin puhkab kirjanik Friedrich Friedrich, tema naine Emmy Frierich ja nende poeg Max Friedrich").

Teadustöö

Dissertatsioon ilmus 1883. aastal Philosophische Studien’is pealkirja all ‘Apertseptsiooni kestvusest lihtsate ja keeruliste tajude korral”. Friedrich kasutas Dondersi vaimse kronometreerimise metoodikat. Võrreldi kahte tingimust: üks, mis ei nõudnud apertseptsiooni (sisaldades taju, närviülekannet, tahet ja liikumist) ja teine, mis nõudis reageerimisel apertseptsiooni (viis komponenti). Lähtusid eeldusest, et mida keerulisem on stiimul (näiteks kahe värvi asemel 4), seda pikem on apertseptsiooni aeg. Värvieksperimendi tulemused olid sellised (reaktsiooniaeg sajandik sekundites):

 katseisik    2 värvi 4 värvi
 # Wundt        086s   147s
 # Tischer      047s   068s
 # Friedrich    050s   144s

Vastavalt Wundti teooriale on apertseptsiooni aeg seda suurem, mida keerulisem on tajutav objekt. Juhul kui kasvab näiteks numbrite arv, mida inimene peab tajuma, seda pikem on aeg, mis kulub nende äratundmiseks: Oma arvamuses Friedrichi doktoritöö kohta arvas Wundt, et Friedrichil õnnestus eristada psüühilised aktid nendega seotud füüsilistest sündmustest. Tema arvates väärib töö hinnet IIa (“kiiduväärne”) ja selle autor tuleb vabastada suulisest doktorieksamist. Cezary W. Domanski avaldas 2004. aastal artikli "A biographical note on Max Friedrich (1856-1887), Wundt's first PhD student in experimental psychology" , mis tutuvustab põhjalikult Max Friedrichi elulugu ja tööd.

Kasutatud allikad

1.Leahey, T.H. (2006). A history of psychology. Main currents in psychological thought. (6th ed.) Upper Saddle River, N.J.: Prentice-Hall.

2.Psühholoogia ajalugu. SOPH.00.316 − J.Allik.

3.A biographical note on Max Friedrich (1856-1887), Wundt's first PhD student in experimental psychology. Domanski CW. J Hist Behav Scieces. 2004 Summer;40(3):311-7.