Kasutaja:Kheinleht/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Puuhalgmasiivsavi seinakonstruktsioon on seinakonstruktsioon, mille ehitamiseks on kasutatud puuhalgusid ja savimörte.

Konstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Peamiselt on levinud kahte tüüpi seinakonstruktsioone lisasoojustusega ja ilma lisasoojustuseta seinakonstruktsioonid. Mõlema konstruktsiooni täitematerjaliks on puuhalud ning sideaineks on kasutatud erinevaid savimörte. Seinte paksus varieerub tavaliselt 30 - 60 cm vahel, kuid põhja Kanadas leidub ka seinu, mis on 90 cm paksud. Peale selle jaotatakse seinu kandvateks ja mittekandvateks. Kandvateks puuhalgmasiivsavi seinakonstruktsioonideks kutsutakse seinu, kus puuhalgmasiivsavi seinakonstruktsioon on kandev element. Mittekandvateks puuhalgmasiivsavi seinakonstruktsioonideks kutsutakse seinu, kus kandvateks elementideks on eraldi postid ja talad. Puuhalgmasiivsavist seinte eeliseks on ilus visuaalne välimus. Seinu saab laduda ringikujuliselt, mistõttu on põrandapinna ja välisseinapinna suhe optimaalsem, kui näiteks ristküliku kujulise põhiplaaniga hoonel. Puuhalgmasiivsavist seinte puudusteks on seina madal soojapidavus, mis ei vasta tänapäeval projekteeritavate hoonete nõuetele. Peale selle käituvad konstruktsioonis kasutatavad materjalid õhuniiskuse muutudes erinevalt, mistõttu tekivad ajapikku seintesse praod.

Lisasoojustusega seinakonstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Lisasoojustuseta seinakonstruktsioonis asetsevad puuhalud läbivalt seinakonstruktsioonis. Paremaks soojapidavuseks on savimörtidesse lisatud halva soojusjuhtivusega täiteaineid (näiteks saepuru).

Lisasoojustusega seinakonstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Puuhalud on laotud kahes reas ning nende vaheline tühimik on täidetud isolatsiooni materjaliga (näitkes saepuru). Sideainena kasutatavale mördile ei ole tavaliselt lisatud halva soojusjuhtivusega täitematerjale.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ei ole teada, kes on sellise konstruktsiooni rajaja. See on mõistetav seinakonstruktsiooni lihtsuse tõttu. Seepärast on ka ilmselt nii palju erinevaid tehnikaid. Tänapäeval on puuhalgmasiivsavi peamiselt kasutatud Põhja Ameerikas. Euroopas ja mujal maailmas leidub puuhalgmasiivsavi võrdlemisi vähe.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • R. Mouterde, J.C. Morel, V. Martinet, Fre´de´ric Sallet. The mechanical performance of cordwood. 2011 Biosystems Engineering. Kättesaadav: http://www.sciencedirect.com/ 03.05.2018
  • Clark Snell and Tim Callahan. Building Green. – New York: Lark Books, 2005.- 615 lk.