Kasutaja:KaurKullamae/liivakast
 | See on kasutaja KaurKullamae liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
IEEE 802.11ax[muuda | muuda lähteteksti]
IEEE 802.11ax ehk Wi-Fi 6 on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi arendatav traadita võrgu standard. 802.11ax on suuteline töötama sagedustel 2.4GHz, 5GHz ja veel uuem standard Wi-fi 6E ka sagedusel 6GHz. Eelmine standard töötas ainult 5GHz sagedusel, uuem on suuteline töötama mõlemas. 5GHz sagedus võimaldab suuremaid kiiruseid, aga leviala on palju väiksem. 2.4GHz see-eest on võimeline levima kaugele. Selle saavutamiseks peab ta loovutama kiired kiirused. 2.4GHz on hea väikestele nutistu seadmetele, kus pole suured kiirused väga tähtsad. Wi-Fi 6 kasutab ribalaiusi 20 MHz, 40MHz, 80MHz ja 160MHz[1]
Võrreldes IEEE 802.11ax standardit tema varasema versiooniga IEEE 802.11ac, on sellel uuem versioon MU-MIMO-st. Lisaks sellele, on Wi-Fi 6 ruuteritel kasutusel Ortogonaalne sagedusjaotusega hulgipöördus(OFDMA) tehnoloogia. 802.11ax on tagasiühilduv vanemate versioonidega. Wi-Fi 6 on võimeline toetama uut turvastandardit, WPA3. 802.11ax sai n-ö valmis 1.september 2020. [2]
Aastal 2020 tuli Wi-Fi 6 edasiarendus, nimega Wi-Fi 6E. Uus standard võimaldab kasutada sagedust 6GHz, kiiremad ühendusesd ja väiksem latentsusaeg. [3]
Wi-Fi 6E[muuda | muuda lähteteksti]
Edasiarendusega on võimalik kasutada kuni 14 80 MHz ribalaiusega kanalit ja 7 160 MHz ribalaiusega kanalit. Kuna on saadaval rohkem kanaleid, on väiksem tõenäosus, et Wi-Fi võrgud hakkavad omavahel klappima hästi tiheldat asustatud kohtades. Näiteks korterites, kus võivad mitu ruuterit omavahel konfliktis olla. [4]
Üks suur muudatus Wi-Fi 6E-ga on 6 GHz. Selle sageduse üks hea eelis on see, et 6 GHz sagedusel olevad 160 MHz ribalaiusega kanalid ei pea jagama oma sagedust teiste teenustega, mis kasutavad traadita võrgu sagedusi. 5 GHz sagedusel olevad 160 MHz kanalid jagavad oma ruumi radarite, telejaamade ja muude teenustega.
Eelised[muuda | muuda lähteteksti]
OFDMA[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutades Ortogonaalne sagedusjaotusega hulgipöördust, on võimalik ruuteril teenindada erinevate nõudmistega kliente samal ajal. Kui varasemalt sai ruuter teele saata ainult ühe kasutaja jaoks vajalikke andmeid, siis nüüd on võimalik saata mitme erineva kliendi andmed ja vastavalt siis ära jagada. Ehk IEEE 802.11ac standardiga peab ära ootama kuni klient 1 saab oma andmed kätte, ja alles siis saab klient number kahele saata andmed teele, enam seda probleemi ei ole.[5]
MU-MIMO[muuda | muuda lähteteksti]
MU-MIMO, otsetõlge oleks: "Mitu kasutajat, mitu sisendit ja mitu väljundit". Kasutades uuemat verisooni MU-MIMO-st, on võimalik ruuteril vastu võtta mitme kliendi andmed korraga. Vanemas versioonis pidid kliendid 2,3,4 jne ootama kuni ruuter lõpetab kliendi 1 andmete töötlemise. Nüüd saab ruuter töödelda kõikide klientide andmeid korraga.[6]
Target Wake Time(TWT)[muuda | muuda lähteteksti]
Veel uus tehnoloogia kasutuses standardis 802.11ax, on Target Wake Time. Tänu sellele, on seadmed võimelised aru saama millal nad peavad "üles ärkama" ja ruuterile andmeid saatma või andmeid kätte saama. Lisaks on ruuterid võimelised seadmetega kokku leppima ajad, millal nad andmeid vahetavad. Selline uuendus võimaldab suurendada seadmete aku kestvust. Suurtel seadmetel, nagu telefonid ja sülearvutid, väga kasu neil ei ole sellest tehnoloogiast. See-eest väikesed nutistu seadmed(sensorid ja muud väiksed seadmed), millel on aku piiratud, tuleb väga kasuks.[7]
Kiirused[muuda | muuda lähteteksti]
Teoorias on Wi-Fi 6 kiiruseks pandud 9.6 Gbps, mis on peaaegu 3 korda kiirem kui Wi-Fi 5 standard. Reaalses maailmas on need kiirused ligemale 1.2 Gbps(802.11ax) ja 866Mbps(802.11ac).[8] Suurim kiiruse erinevus ei tulegi just maksimaalsest lubatud kiirusest, vaid hoopiski sellest, et nüüd on võimalik ruuteritel suhelda mitme seadmega kui saata teele üks andmepakk. Mida rohkem ajas edasi liigume, seda nutikamaks liiguvad me kodud ja aina rohkem nutistu seadmeid tuleb võrku ühendada. 802.11ac tehnoloogiat kasutades võib tekkida lõpuks "virtuaalne ummik", kus nutistu saadetud andmed ei pruugi koheselt ruuterisse jõuda.
Kui eelmisel ja üle-eelmisel versioonil oli tohutu suur vahe, siis enam nii ei ole. Ribalaiused ja andmevood on jäänud samaks.[9]
| Generatsioon | IEEE nimetus[10] | Sagedusala(GHz) | Maksimum kiirus(Mbit/s) | Ribalaius(MHz)[11] |
|---|---|---|---|---|
| Wi-Fi 0 | 802.11 | 2.4 | 1-2 | 20 |
| Wi-Fi 1 | 802.11b | 2.4 | 1-11 | 20 |
| Wi-Fi 2 | 802.11a | 5 | 6-54 | 20 |
| Wi-Fi 3 | IEEE 802.11g | 2.4 | 6-54 | 20 |
| Wi-Fi 4 | IEEE 802.11n | 2.4/5 | 72-600 | 20/40 |
| Wi-Fi 5 | IEEE 802.11ac | 5 | 433-6933 | 20/40/80 |
| Wi-fi 6 | IEEE 802.11ax | 2.4/5 | 600-9608 | 20/40/80/160 |
| Wi-fi 6E | IEEE 802.11ax | 2.4/5/6 | 600-9608 | 20/40/80/160 |
| Wi-fi 7 | IEEE 802.11be | 2.4/5/6 | 40000 | 20/40/80/160/320[12] |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- IEEE 802.11ac
- Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut
- Ortogonaalne sagedusjaotusega hulgipöördus
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Irei Alissa (01.04.2020). "Wi-Fi 6 explained: Speed, range, latency, frequency and security". TechTarget (inglise). Vaadatud 23.04.2022.
- ↑ "IEEE802 ajajoon". Vaadatud 20.04.2022.
- ↑ Jerry Jackson (07.10.2021). "What is Wi-Fi 6E?". PCMag (inglise). Vaadatud 27.04.2022.
- ↑ Goldstein Phil (18.08.2021). "Wi-Fi 6 vs. Wi-Fi 6E Benefits: What's the Difference". StateTech (inglise). Vaadatud 27.04.2022.
- ↑ Extreme Marketing Team (28.07.2021). "What is OFDMA and How Does it Enhance 802.11ax (Wi-Fi 6) Technologies". extremenetworks.com (inglise). Vaadatud 14.04.2022.
- ↑ Keith Shaw (03.03.2022). "What is MU-MIMO, and why is it essential for Wi-Fi 6 and 6E?". NETWORKWORLD. Vaadatud 14.04.2022.
- ↑ Huang Dennis (25.09.2018). "802.11ax fundamentals: Target Wake Time (TWT)". CommScope (inglise). Vaadatud 23.04.2022.
- ↑ Linksys. "Why Choose 802.11ad Over 802.11ax?". Vaadatud 23.04.2022.
- ↑ "What you need to know about Wi-Fi 6 (IEEE 802.11ax)". Keenetic (inglise). 29.03.2022. Vaadatud 25.04.2022.
- ↑ "Wi-Fi Generation Numbering". electronicsnotes (inglise). Vaadatud 27.04.2022.
- ↑ Dong Ngo (29.04.2020). "Wi-Fi 6 explained". Dong Knows Tech (inglise). Vaadatud 27.04.2022.
- ↑ Terry Scott (04.12.2021). "WiFi 7: everything you need to know about the new standard". Blaze Trends (inglise). Vaadatud 27.04.2022.