Kasutaja:KJaagup/Kasutaja
Kasutaja on isik, kes kasutab arvutit või võrguteenust. Kasutajad tarbivad tavaliselt mingit süsteemi või tarkvara toodet[1] omamata sellest täielikuks aru saamiseks vajalikke spetsiifilisi tehnilisi teadmisi.[1] Kogenenumad kasutajad kasutavad ka programmide lisafunktsioone, kuigi nad ei pruugi osata programmeerida ja süsteeme hallata.[2][3]
Kasutajal on tavaliselt olemas kasutajakonto ja süsteem tuvastab seda kasutajanime kaudu, mille kasutaja on määranud. Kasutajanime teisenditena kasutatakse sageli ka mõisteid varjunimi ja hüüdnimi.
Mõned tarkvara tooted pakuvad teenuseid teistele süsteemidele ja neil võivad puududa vahetud lõppkasutajad.
Lõppkasutaja[muuda | muuda lähteteksti]
Lõppkasutajad on viimased tarkvara toote kasutajad (tuntud ka kui operaatorid). Seda mõistet kasutatakse, et eristada neid kasutajaid, kes kasutavad ainult tarkvaraarendajate toodet ja neid kasutajaid, kes muudavad seda lõppkasutajate jaoks efektiivsemaks.[4] Kasutajakeskses disainis eristatakse tarkvaraarendajat kliendist, kes maksab vastava arenduse eest, ja teistest asjaosalistest, kes otseselt ei pruugi seda tarkvara kasutada, aga aitavad kehtestada sellele spetsiifilisi nõudmisi eesmärgiga tarkvara täiustada.[5][6] See erinevus on kasulik kasutajaliidese loomisel ja aitab jagada kasutajaid gruppidesse selle põhjal, mis neil ühist on.
Kasutajakeskses disainis luuakse isikud, kes esindavad teatud kasutajatüüpe. Vahel määratletakse iga isiku jaoks, millise kasutajaliidese tüübiga ta ennast mugavalt tunneb (lähtudes eelnevast kogemusest või liidese lihtsusest), ja millised on tema tehnilised oskused ja teadmiste tase teatud alal või valdkonnas. Kui lõppkasutaja kategooriale on seatud piiranguid, seejuures eriti kui programmid on kujundatud kasutamiseks laiale avalikkusele, tuleb üldiselt eeldada lõppkasutajate minimaalseid tehnilisi oskusi või eelnevat koolitust.[7]
Lõppkasutaja arendamine aitab vähendada erinevusi kasutajate ja arendajate vahel. Selle kaudu võivad inimesed, kes ei ole professionaalsed arendajad, tekitada automaatset käitumist ja luua keerulisi andmeobjekte ilma märkimisväärse programmeerimiskeele oskuseta.
Süsteemidel, mida kasutab mingi teine süsteem või tarkvara vahendaja, puuduvad vahetud lõppkasutajad.
Kasutajakonto[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutajakonto võimaldab kasutajal ennast süsteemi jaoks tõendada ehk autentida ja potentsiaalselt saada luba, et pääseda ligi ressurssidele, mida süsteem pakub või mis on sellega seotud. Kontosse sisse logimiseks peab kasutaja autentima ennast parooliga või mõne teise volitusega, et tegeleda aruannetega, arvuti turvalisusega, logimisega ja ressursside haldamisega.[8]
Kui kasutaja on sisse loginud, määrab operatsioonisüsteem talle tavaliselt mingi identifikaatori, näiteks ühe arvu või arvukombinatsiooni, mis ei ole sama, mis kasutajanimi. Seda protsessi tuntakse identiteedi korrelatsioonina. UNIX süsteemides on kasutajanimi korreleeritud kasutaja identifikaatori või kasutaja ID'ga.
Arvutisüsteemid opereerivad kahel erineval viisil sõltuvalt sellest, millised kasutajad neil on:
- Ühekordse kasutaja süsteemidel puudub võimalus mitmete kasutajakontode jaoks.
- Mitme kasutajaga süsteemidel on selline võimalus ja need nõuavad enne süsteemi kasutamist kasutajatel ennast tuvastada.
Mitme kasutajaga süsteemil on igal kasutajakontol tavaliselt kodukataloog, kus saab säilitada dokumente, mis on omased vaid selle kasutaja toimingutele. Sinna sisenemine on kaitstud teiste kasutajate eest (kuigi süsteemiadministraatoril võib olla juurdepääs). Kasutajakontod sisaldavad sageli avalikku kasutaja profiili, kus on üleval baasinformatsioon, mis on kirjutatud kasutajakonto omaniku poolt. Dokumentidel, mis on säilitatud kodukataloogis (ja kõikides teistes kataloogides), on dokumendisüsteemiõigused, mida kontrollib operatsioonisüsteem Sellega on määratud, millistel kasutajatel on õigus lugeda või muuta dokumenti või salvestada uus dokument selles kataloogis.[9]
Kuigi süsteemid eeldavad, et enamus kasutajakontosid kasutatakse ainult ühe isiku poolt, on paljudel süsteemidel üks eriline konto, mille kaudu igaüks saab süsteemi siseneda. See on tavaliselt märgitud kasutajanimega "anonüümne", mis tähistab anonüümset süsteemi sisenemist või "külaline", mis tähistab külaliskontot.
Kasutajanime vorming[muuda | muuda lähteteksti]
Erinevatel arvuti operatsioonisüsteemidel ja rakendustel on paika pandud erinevad reeglid kasutajanime vormingu jaoks.
Microsoft Windowsi keskkond, kasutab näiteks:[10]
- Kasutaja peamise nime, (UPN) vorming - näiteks: UserName@orgName.com
- Alumise tasandi logimise nime vorming - näiteks: DOMAIN\accountName
Mõned veebikogukonnad, nagu Kik Usernames[11], kasutavad kasutajanimena kontoomaniku määratud hüüdnime. Mõnel juhul tuntakse kasutajat paremini tema kasutajanime, mitte tema päris nime järgi.
Terminoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Mõned erialaeksperdid on väljendanud oma vastumeelsust mõiste "kasutaja" suhtes ning pakkunud välja, et seda võiks muuta.[12] Don Norman väitis: "Üks kohutavamaid sõnu, mida me kasutame on 'kasutaja'. Ma olen valmis astuma sõtta, et sellest sõnast lahti saada. Eelsitaksin kutsuda neid 'inimesteks'." [13]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "User". Vaadatud 7. novembril 2010.
- ↑ "Power Users' Guide". sap.com. Vaadatud 14. jaanuaril 2015.
- ↑ "Windows Confidential: Power to the Power User". microsoft.com. 2012. Vaadatud 14. jaanuaril 2015.
- ↑ "The State of the Art in End-User Software Engineering" (PDF). media.mit.edu. 12. oktoober 2011. Vaadatud 11. jaanuaril 2015.
- ↑ "Understanding Organizational Stakeholders for Design Success" (Ameerika inglise). 6. mai 2004. Vaadatud 31. augustil 2016.
- ↑ Rigsbee, Sarah, and William B. Fitzpatrick. "User-Centered Design: A Case Study on Its Application to the Tactical Tomahawk Weapons Control System."Johns Hopkins APL Technical Digest 31.1 (2012): 76-82.
- ↑ "What is end user?". Vaadatud 7. novembril 2010.
- ↑ https://www.computerhope.com/jargon/u/useracco.htm.
{{cite web}}: puuduv või tühi pealkiri:|title=(juhend) - ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/User_(computing).
{{cite web}}: puuduv või tühi pealkiri:|title=(juhend) - ↑ "User Name Formats". MSDN. Developer technologies. Microsoft. Vaadatud 11. jaanuaril 2016.
- ↑ "Kik Usernames - Online community where users can share Kik Usernames". Vaadatud 1. juunil 2017.
- ↑ Don Norman. "Words Matter. Talk About People: Not Customers, Not Consumers, Not Users".
- ↑ "Don Norman at UX Week 2008 © Adaptive Path". Vaadatud 8. novembril 2010.