Kasutaja:Itihoiatus/Latentsus
Termin latentsus viitab ükskõik millisele viivitusele. Tavaliselt on see väljend seotud võrguanemete töötlemisega. Latentsus kirjeldab, kui kaua aega kulub andmepaketil lähtekohast väljumisest tagasijõudmiseni. Madala latentsiga võrguühendusel on väike hilinemisaeg. Mida kõrgema latentsiga ühendus, seda suurem on hilinemine.
Digitaalvõrgustike, andmeside ja pakkettkommuteeritud võrkude juures kasutatakse latentsust kahel viisil. Eksisteerivad ühe-otsa ja edasi-tagasi teekond. Ühe-otsa latentsi puhul mõõdetakse aega, mis kulub paketi jõudmiseks allikast sihtpunkti. Edasi-tagasi latentsi mõõtmiseks liidetakse ühe-otsa latentsile aeg, mis kulub paketi naasmiseks sihtpunktist allikasse. Edasi-tagasi latentsi mõõtmiseks kasutatakse teenust ping.
Latentsuse olulisus[muuda | muuda lähteteksti]
Levib arvamus, et võrgu kiirus ja jõudlus sõltub ainult ülekandekiirusest, kuid tegelikult on sama suur roll ka latentsil. Enamik inimesi teab vaid ülekandekiirusest, sest teenusepakkujad kasutavad vaid seda omadust võrgu iseloomustamiseks. Teades vaid suurimat ülekandekiirust, ei saa hinnata võrgu tegelikku jõudlust, sest tegelik andmeläbivool sõltub latentsi kõrgusest.
Kõrge latents tekitab pudelikaela efekti, mis takistab andmetel täitmast võrgutoru ehk langetab andmete läbilaskevõimet ning piirab maksimaalset efektiivset ülekandekiirust. Latentsuse mõju võrgu läbilaskevõimele võib olla ajutine, kuid ka püsiv, olenevalt viivituse põhjus(t)est.
Madal latentsus on tähtis näiteks kapitaliturul, eriti seal, kus kasutatakse algoritmilist kaubandust turu uuenduste käitlemiseks ja millega pööratakse tellimusi ümber kõigest millisekunditega. Madala latentsiga kauplemine viitab võrguühendustele, mida kasutavad finantsinstitutsioonid ühendumaks väärtpaberibörsiga ning sooritamaks finantstehinguid. Arvutistatud kauplemise leviku tõttu moodustab elektrooniline kauplemine 60-70% NYSE-st (New York Stock Exchange) ja algoritmiline kauplemine ligikaudu 35%. Arvutite vahendusel kauplemine on jõudnud sinnamaale, et turu eelise võib otsustada mõne millisekundiline vahe võrgukiiruses.
Madalal latentsil on võtmeroll online-mängudes, seda eriti e-spordis. Kiire reageerimine uutele sündmustele võib tuua suure kasu, samas kui aeglane reaktsioon võib jätta mängija tasuta või tuua talle kahju. Kõrge latentsuse väljendamiseks kasutatakse mängude puhul terminit lag. Kõrge latentsi tõttu võivad ka hea reaktsioonikiirusega mängija reageerimised olla aeglased. Seetõttu on madala latentsiga mängijatel tehniline eelis nende ees, kelle latents on kõrgem.
Üldiselt on mängijal, kes asub serverile lähemal madalam latents. Seetõttu on ülemaailmselt tuntud mängududel regionaalsed serverid, et viia mängijate tehniline eelis miinimumini.
Internetiühenduste latentsus[muuda | muuda lähteteksti]
Kaabelinterneti ja DSLi kasutajatel jääb latents vahemikku 25 - 100 millisekundit (ms). Satelliit-Internetiühenduste keskmine latents on tavaliselt 500 ms või kõrgem. Kõrge latentsiga Internet võib ülekandekiirusel 20 Mbps sooritada tegevusi oluliselt halvemini kui Internet, mille kiirus on neli korda väiksem, kuid mille latents on madalam.
Satelliit-Interneti abil saab selgitada vahet latentsusel ja ülekandekiirusel. Satelliit-Internetil on need mõlemad kõrged. Kui satelliit-Interneti kasutaja laeb internetilehekülge, siis tekib märgatav viivitus ajast, mil sisestatakse aadress kuni hetkeni, mil lehekülg hakkab laadima. See latents on põhjustatud peamiselt levimise viivitusest. Päringusõnum liigub valguse kiirusel satelliidini ja tagasi koduvõrku. Kui sõnum jõuab tagasi, siis laeb leht sama kiiresti kui teiste kõrge ülekandevõimega võrguühenduste puhul, nagu kaabelinternet või DSL.
Latentsuse põhjused võrgus[muuda | muuda lähteteksti]
1) Levimise viivitus. See on aeg, mis kulub andmepaketi jõudmiseks ühest kohast teise valguse kiirusel.
2) Ülekande viivitus. Meedium ise põhjustab mingit sorti hilinemist, mille pikkus sõltub meediumist. Andmepaketi suurus tekitab viivitust edasi-tagasi teekonnal, sest suuremal paketil kulub naasmiseks rohkem aega kui väikesemahulisel paketil.
3) Ruuteri ja muu töötlemise viivitus. Igal värava sõlmel kulub aega paketi uurimisel või muutmisel.
4) Teised arvuti ja mälu viivitused. Võrgu siseselt, arvutite vahel võidakse andmepakett salvestada, kuid on võimalik, et kõvaketta juurdepääsul tekib hilinemine.
Interneti latentsus on üks juhtum võrgu latentsusest, sest Internet on ise üks tohutu suur laia piirkonna võrk (WAN). Ülaltoodud latentsuse põhjused kehtivad ka Internetile.
WAN latentsus on väga oluline Interneti latentsuse kujunemisel. Hõivatud WAN tekitab hilinemise hoolimata, kas ressurssi päritakse kohaliku piirkonna võrgus (LAN) olevast serverist, teisest arvutist samas võrgus või mujalt Internetist. LANi kasutajatel ilmneb viivitus ka siis, kui WAN on hõivatud.
Heli latentsus[muuda | muuda lähteteksti]
Heli latentsus on viivitus heli tekitamise hetkest heli kuulmiseni. Füüsilises ruumis määrab heli hilinemise helikiirus. Elektroonika maailmas tähendab heli latentsus kumulatiivset viivitust heli sisendi ja väljundi vahel. Selle viivituse kestus sõltub seadme riistvarast ja isegi tarkvarast.