Kasutaja:IngeborgPeterson/Florigeen
Florigeen on õitsemishormoon, fütohormoon, millest oleneb taimede õitsema puhkemine[1].
Tegemist on õistaimedes liikuva õitsemissignaali hormooniga[2] [3], mis määrab taime õitsemisaja[4]. Sellel on tugev mõju taimede paljunemisele ja seda peetakse oluliseks saagi suurendamise eesmärgil.
Florigeeni esindatakse molekulaartasemel valguproduktina FLOWERING LOCUS T (FT) geenina ja seda toodetakse taime lehtedes [5]. See on õistaimedes väga pikka aega säiliv ning seda valku rakendatakse peamiselt põllukultuuris[6].
Mehhanism[muuda | muuda lähteteksti]
FLOWERING LOCUS T (FT) on fotoperioodilistes süsteemides suure tähtsusega õitsemist soodustav geen.
Pookimiskatsetega tuvastati ka selged üks-ühele omavelised seosed SINGLE FLOWER TRUSS (SFT) ja FT florigeeni vahel kõigis õistaimedes.
Järgnevalt katsetati (SFT) ja SELF PRUNING (SP) geenide mõju õistaimele nagu tomat ja avastati, et õitsemisele üleminekul on ka "lõppeaeg". Nende geenide doseerimisega manipuleerides leiti, et florigeen reguleerib õitsemise lõpetamist ja üleminekut (SP)-st sõltuval viisil ning samamoodi kõrge florigeeni tase kutsub esile kasvu peatumise ja meristeemide katkemise kogu õistaime võrsete süsteemis[7].
Antiflorigeen[muuda | muuda lähteteksti]
Florigeeni reguleerib antiflorigeeni toime. Antiflorigeen on hormoon, mida kodeerivad samad florigeeni geenid, mis töötavad selle funktsiooni vastu[8].
Näiteks arabidopsises on antiflorigeeniks TERMINAL FLOWER1 (TFL1)[9] ja tomatil on see SELF PRUNING (SP)[10].
Õitsemise algatus[muuda | muuda lähteteksti]
Taime õitsemist mõjutavad keskkonnasignaalid. Valgus on nende keskkonnasignaalide seas esmatähtis ja võib õitsemist mitmel erineval viisil muuta[11].
Näiteks hariliku müürlooki puhul algab signaal ribonukleiinhappe (RNA) tootmisega, mis kodeerib transkriptsioonifaktorit nimega CONSTANS (CO). CO mRNA toodetakse ligikaudu 12 tundi pärast koitu, tsüklit reguleerivad taime ööpäevased rütmid, seejärel tõlgendatakse CO valku[12][13]. CO valk on stabiilne ainult valguse käes. Selle tase jääb lühikestel päevadel madalaks ja tõuseb ainult hämarikul pikkadel päevadel, kui on endiselt piisavalt valgust[13][14]. CO valk soodustab ka FLOWERING LOCUS T (FT) geeni transkriptsiooni[15].
Selle mehhanismi kohaselt on CO valgu tase võimeline soodustama FT transkriptsiooni ainult pikemate päevade korral. Florigeeni edastamine ja seeläbi õitsemise esile kutsumine sõltub taime päeva/öö tajumise ja selle enda bioloogilise kella võrdlusest[9].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "[VSL] Võõrsõnade leksikon". [VSL] Võõrsõnade leksikon. Vaadatud 30. novembril 2023.
- ↑ Tsuji, Hiroyuki (25. juuli 2017). "Molecular function of florigen". NIH National Library of Medicine (National center for Biotechnology information). Vaadatud 21. novembril 2023.
- ↑ Eshed, Yuval; Lippman, Zachary B. (5. september 2019). "Revolutions in agriculture chart a course for targeted breeding of old and new crops". Science. Vaadatud 21. novembril 2023.
- ↑ Higuchi, Yohei (22. veebruar 2018). "Florigen and anti-florigen: flowering regulation in horticultural crops". NIH National Library of Medicine (National Center for Biotechnology Information). Vaadatud 21. novembril 2023.
- ↑ Chen, Qingguo; Payyavula, Raja S.; Chen, Lin; Turgeon, Robert (2. veebruar 2018). "FLOWERING LOCUS T mRNA is synthesized in specialized companion cells in Arabidopsis and Maryland Mammoth tobacco leaf veins". PNAS. Vaadatud 21. novembril 2023.
- ↑ Tsuji, Hiroyuki (2017). "Molecular function of florigen". J.stage, JAPANESE SOCIETY OF BREEDING. Vaadatud 21. novembril 2023.
- ↑ Lifschitz, Eliezer; Ayre, Brian G; Eshed, Yuval (september 2014). "Florigen and anti-florigen - a systemic mechanism for coordinating growth and termination in flowering plants". NIH National Library of Medicine (National Center for Biotechnology Information). Vaadatud 22. novembril 2023.
- ↑ Eshed, Yuval; Lippman, Zachary B. (5. september 2019). "Revolutions in agriculture chart a course for targeted breeding of old and new crops". Science. Vaadatud 24. novembril 2023.
- ↑ 9,0 9,1 Turck, Franziska; Fornara, Fabio; Coupland, George (2008). "Regulation and Identity of Florigen: FLOWERING LOCUS T Moves Center Stage". Max Planck Institute for Plant Breeding, D 50829 Cologne, Germany. Vaadatud 25. novembril 2023.
- ↑ Pnueli, Lilac; Goren, Lea Carmel-; Hareven, Dana; Gutfinger, Tamar; Alvarez, John; Ganal, Martin; Zamir, Daniel; Lifschitz, Eliezer (1. juuni 1998). "The SELF-PRUNING gene of tomato regulates vegetative to reproductive switching of sympodial meristems and is the ortholog of CEN and TFL1". The Company of Biologists. Vaadatud 25. novembril 2023.
- ↑ Thomas, Brian (13. oktoober 2006). "Light signals and flowering". OXFORD ACADEMIC, Journal of Experimental Botany. Vaadatud 30. novembril 2023.
- ↑ Tsuyoshi Mizoguchi, Louisa Wright, Sumire Fujiwara, Frédéric Cremer, Karen Lee, Hitoshi Onouchi, Aidyn Mouradov, Sarah Fowler, Hiroshi Kamada, Joanna Putterill, George Coupland (17. august 2005). "Distinct Roles of GIGANTEA in Promoting Flowering and Regulating Circadian Rhythms in Arabidopsis". NIH National Library of Medicine (National Center for Biotechnology Information). Vaadatud 29. novembril 2023.
- ↑ 13,0 13,1 Yanovsky, Marcelo J.; Kay, Steve A. (19. september 2002). "Molecular basis of seasonal time measurement in Arabidopsis". nature. Vaadatud 29. novembril 2023.
- ↑ F., Valverde,; A., Mouradov,; W., Soppe, (veebruar 2004). "Photoreceptor regulation of CONSTANS protein in photoperiodic flowering". MPG. PuRe (Publication Repository). Vaadatud 29. novembril 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link) - ↑ Hailong An, Clotilde Roussot, Paula Suárez-López, Laurent Corbesier, Coral Vincent, Manuel Piñeiro, Shelley Hepworth, Aidyn Mouradov, Samuel Justin, Colin Turnbull, George Coupland (1. august 2004). "CONSTANS acts in the phloem to regulate a systemic signal that induces photoperiodic flowering of Arabidopsis". DEV, The Company of Biologists. Vaadatud 29. novembril 2023.