Kasutaja:Erintriin/Karvasjalg-kakk

Allikas: Vikipeedia
Karvasjalg - kakk ehk laanekakk

Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ehk laanekakk on kaklaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2023 seisuga).

Eestis on ta harv kuni väikesearvuline haudelind, keda võib kohata loodusmaastikulaamades. [1]

Liigi kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kehalt on lind rästa suurune, kuid väga suure ja jämeda peaga ja koheva sulestikuga. Silmad keskmise suurusega kollased, näoilme justkui "suuril silmil üllatunud". [2] Tumepruun sulestik on kirjatud nii ala- kui ka ülapoolel valgete tähnidega. Isaslindude keskmine kaal on 107 g ja emaslindudel 170 g. Tiibade siruulatus 52 - 58 cm. [3]

Levik maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Karvasjalg-kakk on metsavööndi lind, kes Euraasias on levinud Skandinaaviast kuni Kamtšatkani. Põhja-Ameerikas elab karvasjalg - kakk Suurest Järvistust põhjapoole jäävas metsavööndis, olles levinud Atlandi ookeani rannast kuni Vaikse ookeani rannani. [3]

Laanekaku levik maailmas






Pesitsemine ja elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Karvasjalg - kakk elutseb vanemates kuuskede ja haabadega segametsades või männikutes - sellest ka nimi laanekakk. [4] Ta on tüüpiline suluspesitseja, kes kasutab pesitsemiseks tavaliselt musträhni vanu pesakoopaid. Täiskurnas 3 - 9 muna, mida emaslind haub umbes 28 päeva. Pojad kooruvad erinevatel aegadel, kuna munetakse pika perioodi jooksul (sõltuvalt munade arvust kurnas) ja emaslind asub hauduma juba peale esimese muna munemist. Viie nädala vanused pojad lahkuvad pesast. Sageli kannatavad pesitsevad laanekakud metsnugiste rüüste tõttu. [3]

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Laanekakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev. Ta ei ole sotsiaalne lind, liigikaaslastega "lävib" vaid paaritumise ajal. Isaslind on territoriaalne, territooriumid ei ole suured. Tihedama asustuse korral territooriumid ei kattu, need asuvad teineteisest vähemalt paarisaja meetri kaugusel. Enne paaritumist isased häälitsevad intensiivselt, peale paaritumist teeb isane häält vaid siis, kui emasele pessa süüa toob. Paaritumisperioodil on laulmisel öösiti 3 kõrgperioodi - kohe peale loojangut, veidi aega peale seda kuni keskkööni ning mõni tund enne päikesetõusu. Karvasjalg - kakk peab jahti madalatel okstel või tüvedel istudes. Kakk kasutab saagi leidmiseks oma suurepärast kuulmist, samuti on tal väga hea nägemine. Väljaspool pesitsusaega veedab päevad okaspuul hästi varjatult tüve lähedal oksal. [5]

Toidulaud[muuda | muuda lähteteksti]

Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg. [5]

Arvukus ja kaitse Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast händkaku arvukuse tõusu on karvasjalg - kakke oluliselt vähemaks jäänud, praegu arvatakse pesitsevat vaid 200 - 400 haudepaari. Rohkem on pesitsuspaare säilinud saartel ja rannikualadel. Keskmine asustustihedus 0,5 paari 100 km². Talvituvaid linde võib olla meie metsades 100 - 1000. [3]

Rõngastamine ja eluiga[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on aastatel 1922 - 2007 rõngastatud 648 lindu, neist aastatel 1970 - 2007 615 lindu, kellest omakorda 563 lindu märgistati lennuvõimeliste lindudena linnujaamades. Taasleide on vaid 2 linnu kohta, üks neist on lennanud Lätti ja teine Soome. Eestimaale on aga saabunud 8 väljaspool Eestit rõngastatud karvasjalg - kakku. 6 lindu on kandnud Soome ja 2 lindu Venemaa rõngast. Kui kaua Eestis rõngastatud karvasjalg - kakud elavad, ei saa vastata, kuna ühe rõngastatud linnu rõngas leiti metalliotsijaga 5 aastat ja 11 kuud hiljem. Soomes on vanima rõngastatud linnu vanus olnud 10 aastat ja 10 kuud. [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. L. Jonsson (2000). Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 322.
  2. "Aegolius funereus : karvasjalg-kakk". elurikkus.ee. Vaadatud 6. juunil 2023.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Karvasjalg-kakk e. laanekakk » Eesti kakud". www.eoy.ee. Vaadatud 6. juunil 2023. {{netiviide}}: nähtamatu tähemärk (sidetühik) parameetris |pealkiri= positsioonil 19 (juhend)
  4. "VOL 5: Kakukevad - karvasjalg-kakk". www.looduskalender.ee. Vaadatud 6. juunil 2023.
  5. 5,0 5,1 "Loodusõpe". www.looduspilt.ee. Vaadatud 6. juunil 2023.