Kasutaja:Elisabethkynnapas/Gobi hüpiklane

Gobi hüpiklane
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik:	Loomad Animalia
Hõimkond:	Keelikloomad Chordata
Klass:	Imetajad Mammalia
Selts:	Närilised Rodentia
Sugukond:	Hüpiklased Dipodidae
Liik:	A. bullata
Binaarne nimetus
Allactaga bullata G. M. Allen, 1925

Gobi hüpiklane ehk gobi jerboa (Allactaga bullata) on näriliste (Rodentia) seltsi, hüpiklaste (Dipodidae) sugukonda kuuluv imetaja.

Liiki võib märgata Gobi kõrbes, mis ulatub Hiina põhjaosast loodeni ning mille järgi sai liik oma nimetuse. Samuti leidub neid Lõuna-Mongoolias. Seda liiki peetakse "kõige kõrbet armastavamaks" kõigist Gobi kõrbe närilistest.

Ajalugu

Gobi hüpiklase avastas 1925. aastal Glover Morrill Allen. Esmalt uuris Allen ühte täiskasvanud isast gobi hüpiklast, kes pärines Tsagan Norist, Mongooliast. Hiljem koguti tema avastused Kesk-Aafrika Ekspeditsiooni poolt ning paigutati Ameerika Loodusloomuuseumi.

Lisaks võrdles Allen gobi hüpiklast alamliikide Allactaga sibirica annulata' ga ja Allactaga sibirica sibirica' ga. Selleks uuris Allen neljakümmet isendit Mongoolia eri piirkondadest ja leidis, et kuigi gobi hüpiklane oli värvi ja välimuse poolest sarnane A. sibirica annulata' ga, olid gobi hüpiklase kõrvad lühemad ja laiemad ning jalad väiksema tagaosaga. Gobi hüpiklane eristati A. sibirica sibirica' st laienenud ja ümmarguse kuulmekäigu ning peaaegu vertikaalsete ülemiste lõikehammaste järgi.

Levila

Gobi hüpiklane elab Hiinas ja Mongoolias. Nende levik Hiinas ulatub idas Xinjiangini, läänes Nei Mongolini ja põhjas Gansuni. Mongoolias võib gobi hüpiklast leida Põhja-Gobis ning Gobi kõrbes.

Ligikaudu 21% gobi hüpiklase leviladest Mongoolias asuvad kaitsealadel.

Elupaik ja eluviis

Gobi hüpiklaste elupaigad asuvad kõrbetes või steppides, mis on rohke taimestikuga. Neil maastikel kasvavad rand-ogamaltsalised, efemeerid ja kõrbepõõsad.

Gobi jerboa on öise eluviisiga näriline, kes elab üksi ja veedab suurema osa päevast oma pesas. Pesa on lihtsa ehitusega ning kuni 60 cm pikk. Urud on heledas liivas kergesti nähtavad. Urg koosneb korrapärastest pesakambritest.

Nende toidulaud koosneb seemnetest, juurtest, mugulatest, putukatest (rohutirtsud ja mardikad) ja vastsetest.

Teadaolevalt ei ole liik ohustatud.

Paljunemine

Gobi hüpiklased paarituvad üks või kaks korda aastas ning poegimise aeg kestab maist augustini. Ühe pesakonna kohta võib sündida kuni kolm järglast. Emastel on üsna pikk rasedus ning järglased sünnivad alasti ja abituna. Vastsündinud gobi hüpiklased arenevad aeglasemalt kui enamik närilisi. Pojad ei ole võimelised hüppama enne 11. elunädalat ega ole seksuaalselt küpsed kuni 14. elunädalani. Kuigi nad arenevad aeglasemalt, on neil tavaliselt pikem eluiga kui enamikul närilistel. Eluiga on tavaliselt metsikus looduses kuni 6 aastat.

Välimus

Gobi hüpiklane sarnaneb värvuse poolest Allactaga sibericaga. Karvkate on hele, kuid seljaosa ning reie välisküljed on hallikasrohelised. Gobi jerboa keha alaosa, käsivarred, tagajäsemed ja ülahuul on juurteni lumivalged.

Saba on hästi arenenud ning sabaotsas on valgetest karvadest tutt. Sabaotsa ülemine osa koosneb mustadest karvadest, kuid sabaots on lumivalge. Gobi hüpiklase saba eesmärk on kiirendada kahel jalal galoppi.

Gobi hüpiklase hambavalem on 1/1 C 0/0 P 1/1 M 2/2.

Gobi hüpiklase üks kõige silmapaistvamaid omadusi on nende kõrvad, kuna need on peast peaaegu kolm korda suuremad. Suured kõrvad annavad neile eriliselt hea kuulmismeele, mis aitab neil ellu jääda ohtlikus keskkonnas. Kõrvade suur pinnas aitab keha jahutada, hajutades soojust. See on kasulik, kuna nende elupaigaks on kõrb, mis võib päeva jooksul eriti kuumaks minna.

Bibliograafia

• Allen, GM 1940. Hiina ja Mongoolia imetajad. Ameerika loodusmuuseum, New York, NY, USA.
• Batsaikhan, N., Avirmed, D., Shar, S. & Smith, AT 2008. Allactaga bullata. Saates: IUCN 2013. IUCNi ohustatud liikide punane loetelu. Versioon 2013.2. <www.iucnredlist.org>. Allalaaditud 18. veebruaril 2014.
• Clark, EL, Munkhbat, J., Dulamtseren, S., Baillie, JEM, Batsaikhan, N., Samiya, R. ja Stubbe, M. (toim). 2006. Mongoolia imetajate punane nimekiri. Piirkondliku punase nimekirja sari. lk.   159 lk. . Londoni zooloogia selts, London, Suurbritannia.
• Ellerman, JR, Hayman, RW ja Holt, GWC 1940. Elavate näriliste perekonnad ja perekonnad Vol. 1 Briti muuseum, London, Inglismaa.
• Evans, A. ja Hutchins, M. jt. 2003-2004. Kasehiired, hüppavad hiired ja Jerboas (Dipodidae). Grzimeki Loomaelu Entsüklopeedia. Imetajad V. 2. väljaanne. Cengage õppimine, 2005.
• Holden, ME ja GG Musser. 2005. Perekond Dipodidae. lk.   871-893 aastal imetajaliigi Maailma taksonoomilise ja Geographic Viide. DE Wilson ja DM Reeder toimivad. Johns Hopkins University Press, Baltimore.
• Mallon, DP 1985. Mongoolia rahvavabariigi imetajad. Imetajate ülevaade 15 (2): 71-102.
• Sharp, J 1996. Jerboa. Kõrb USA. http://www.desertusa.com/animals/jerboa.html
• Smith, A. ja Xie, Y. 2008. Hiina imetajad. Princeton University Press, Princeton, New Jersey.
• Sokolov, VE, Lobachev, VS ja Orlov, VN 1998. Mongoolia imetajad, osa. 2: Dipodidae: Dipodinae, Allactaginae. Nauka, Moskva, Venemaa.
• Taylor, R. 1853. Inglismaa Kuningliku Kirurgide Kolledži muuseumis sisalduva osteoloogiliste seeriate kirjeldav kataloog, II köide. Fleet Street Press, London.
• Wang, S. ja Xie, Y. 2004. Hiina liikide punane nimekiri. Vol. 1 Punane nimekiri. Higher Education Press, Peking, Hiina.
• Ülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse teaberahastu: GBIF selgroo taksonoomia, 2013-07-01. Juurdepääs https://www.gbif.org/species/2439492 kaudu 2014-02-21
• Metsikud lood. Kõrvad omavad seda. World Press 2009.
• Wilson, DE ja Reeder, DM 1993. Maailma imetajate liigid. Taksonoomiline ja geograafiline viide. Smithsonian Institution Press, Washington, DC, USA.

[[Kategooria:Mongoolia imetajad]] [[Kategooria:Hiina närilised]] [[Kategooria:Aasia närilised]]